Iga päev, ka täna, proovivad kümned ja kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Murettekitavalt palju noori on "tänu" sellele esimesele ja sellele järgnevatele suitsudele muutunud pidevaks suitsetajaks. Sest see sõltuvus on kiire kujunema. Kui paljud seda aga naudivad? Ainult veerand suitsetavatest Inglise teismelistest ütleb, et tegelikult suitsetamine neile meeldib (Bupa, 2001). Sama ohtlik, kui suitsetamine, on viibimine suitsuses õhus. Tegelikult lendub 85% tubakasuitsust ümbritsevasse ruumi. Eesti täiskasvanute seas läbiviidud uuringus (Eesti Tervisekasvatuse Keskus, 2001) leitakse, et 43% täiskasvanutest hingab oma kodus tubakasuitsust õhku. Võib arvata, et vähemalt sama palju, kui mitte veel rohkem imikuid, lapsi, teismelisi peab samuti kodus
Kes juba kord kasiinosse ehk musta auku on sisse astunud peab olema väga tugev ja enesekindel inimene, et sealt ka puhta nahaga välja tulla. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et tegelikult on süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Narkootikumid ja nende ohtlikus Eestis on viimase kümne aasta jooksul kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob päevakorda kerkinud uus probleem. Selleks on isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, narkootikumid ja nende tarvitamine. Eesti on euroopas kõrgeimal kohal narkoga seotud surmades, mis on väga kurb. Alkohol on tugev mõjuaine, mida iga inimene tarbib korra elus ära. Mõnus
ahvatlevad ja positiivsed. · Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Suitsetamine noorte seas · Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. · Noored saavad eeskuju peamiselt täiskasvanutelt, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. · Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. · Uuringute järgi on tänapäeval eriti suurenenud suitsetajate arv tütarlaste seas. Põhjused alustamiseks · Uudishimu. · Ei taheta olla teistest *kehvem*. · Sõprade eeskujul. · Igavus. · Vanemad kodus suitsetavad. Passiivne suitsetamine
põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. Kuna täiskasvanud suhtuvad õpilaste suitsetamisesse suhteliselt ükskõikselt, siis on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Nii ei minda suitsu tegema enam koolimaja nurga taha, ega püüta ka kooli ajal suitsust ilma olla
muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. Ühes aastal 1996 ilmunud laste tervist käsitlevas raamatus tuuakse kurvad andmed meie noorte kohta: 15-aastastest poistest suitsetab 32,5 % ja tüdrukutest 26,6 %, seega enam-vähem iga kolmas.
Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Süüdi suitsetamise suures rohkuses, eriti just noorteseas, on paljud täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Kuna täiskasvanud suhtuvad õpilaste suitsetamisesse suhteliselt ükskõikselt, siis on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Suitsetatakse peaaegu igal pool: sünnipäevadel, tänavatel, sõpradega koos olles ,koolis jne. Noored on aga lausa nii julgeks läinud et enam ei minda suitsu tegema koolimaja nurga taha, vaid täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des.
teguritele vaatamata. Ka partneri suitsetamine vähendab rasestumise võimalust.Peret plaanivatel naistel ja nende partneritel oleks mõistlikum suitsetamist vältida. .Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200 g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel. Sõltuvus Sõltuvuse tekkimiseks piisab ka väga vähesest suitsetamisest. Nimelt on pooltel suitsetavatest noortest sõltuvus kujunenud juba selleks ajaks, kui nad tõmbasid seitse sigaretti kuus. Kõlab uskumatuna, aga,mõni ei suuda juba pärast paari sigaretti suitsetamisest loobuda. Sõltuvust tekitab peamiselt nikotiin. Kui kogenud suitsetajal tekib vajadus uue sigareti järele ligi tunni möödudes, siis noorel suitsetajal võib suitsunälg uuesti ilmuda alles mitme nädala pärast. DiFranza sõnul mõjutab üks nikotiinidoos aju funktsioone ka kaua pärast nikotiini kadumist kehast
Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel. Üks sigaret päevas napsab 10g beebi kaalust. 8 Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus 1.2.2 MEHED JA SUITSETAMINE 1996.a. küsitlused andsid vastuse, et 70 % suitsetavatest meestest vanuses üle 40 aasta soovivad loobuda suitsetamisest kuna nad seostavad potentsi probleeme liigse suitsetamisega. Teada ju, et jagatud mure on pool muret. Ka vanusele lisanduvad aastad ei ole meestel otsustavad. Riskifaktoriks on ja ohtu süvendavad suitsetamine, narkootikumid ja alkoholi kuritarvitamine. Olukorda halvendavad närvipinge ja stress. Arstid kinnitavad, et on aidanud mehi vanuses 19-87. Muudetud eluviis võib tulemusi tuua ka arsti abita. Nikotiinil
· Teismelistel suitsetajatel on 3 korda rohkem õhupuudust ja tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. · Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel ja neil võib uuringutel leida ka südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. · Suitsetamine on ka seotud sagenenud peavaludega, kuulmishõrenemisega ja nägemishäiretega. 90% suitsetavatest Inglise teismelistest teab, et suitsetamine on kahjulik tervisele ning 83% soovivad suitsetamisest loobuda. Kui noorel on suitsust kujunenud sõltuvus, usub ta tihtipeale, et suits leevendab stressi. Tegelikult on suitsetamine pigem stressi põhjuseks. Suitsetamine lihtsalt vähendab pinget ja ärritust, mis tekib sõltuvuses oleval inimesel, kes ei ole tükk aega suitsetanud. . Sõltuvushaigus
muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. (,,Suitsetamine ja noored") 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS Valimiks olid Kuressaare Gümnaasium põhikooli astmes õppivad õpilased( 5-9 klass). Küsitluse viisin läbi 68 õpilase vahel, ehk iga viies õpilane klassist vastas.
Samas võib suitsetamise tagajärjel kahjustuda ka mehe seemnerakkudes olev pärilik info, mistõttu ka munarakku viljastav seemnerakk võib olla süüdlane väärarengu tekkes. Geneetilisi muutusi võivad peale tubakasuitsus leiduvate ainete kutsuda esile ka alkohol ja teised mürkained ning mitmed kiirgused. Väike osa mutatsioonidest toimub ka päriliku materjali jagamisel ja paljundamisel tekkivate vigade tõttu (ibid). Mehed ja suitsetamine 1996.a. küsitlused andsid vastuse, et 70 % suitsetavatest meestest vanuses üle 40 aasta soovivad loobuda suitsetamisest kuna nad seostavad potentsi probleeme liigse suitsetamisega. Kuni 1980.aastate alguseni oletati, et erektsiooniimpotentsuse põhjused on peaaegu täielikult põhjustatud psüühiliste tegurite poolt. Uurimismeetodite arenemisega on arusaamad muutunud. Uurijate arvates tulenevad mitmed impotentsuse juhud mitmesugustest veresoonkonna ja närvisüsteemi häiretest. Selgelt psüühilistest põhjustest tulenevad
põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. (http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.htm) 13 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS
annaabi.ee 
