välja Inimesed saavutavad oma eesmärke ja realiseerivad oma ootusi mitte ühise tegutsemise, vaid teiste tahte oma tahtele allutamise arvel. Eesmärkide saavutamise tavapäraseks teeks on ressursside ümberjaotamine Sümbolistliku interaktsionismi teooria Ühiskond on üksteisega suhtlevate indiviidide või väikeste gruppide tegevuse tulemus. Traditsiooniliselt käsitleti suhtlusena näost-näkku suhtlust. Tänapäeval on suhtluskanalite hulgas tavameedia (meediast mõjutatud käitumine), sotsiaalmeedia jne. S.t. lisandunud kolmandad ,,näod". Selle teooria pooldajad ei tunnista selliseid institutsioone, nagu rahvusriik, majandus vms. Iga suhtluse juhtum loob uued perspektiivid, ootused aga ka piirangud, millest indiviidid tulevikus lähtuvad. Sotsiaalprobleemide käsitlemise ajalugu. Meditsiiniline mudel
ressursside mõistlik kasutamine –*subjektiivne oht – oht on see, mida ohuna tajutakse (võime näha tonti seal, kus teiste jaoks tonti pole) Too välja rahvusvaheliste suhete toimijad (3tk). Too iga kohta mõni näide. •Rahvusvaheliste toimijate omavaheline suhtlus. Pole ühest eesmärki. Sõltub olukorrast. Tasub defineerida läbi suhtlejate endi •Ka spordivõistlust võib näha mõneski mõttes rahvusvahelise suhtlusena (Holsti) •Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtluse normid: –Hoiduda jõu kasutamisest/sellega ähvardamisest –Rahumeelne tülide lahendamine –Austada riikide iseseisvust ning territoriaalset terviklikkust –Mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse –Inimõiguste kaitsmine –Riikidevahelise koostöö edendamine –Rahvusvaheliste normide järgimine •Regionaalne/globaalne julgeolek –NATO, OSCE •Ootamatute probleemidega toimetulek (nt looduskatastroofid)
bioloogilised Legitiimse seksuaalse vahekora lubamine ainult abielus olevate inimeste vahel perekondade moodustamisekslaste arvu kasvatavana.Selliseid norme võimendatakse sellega,et abielulisest heteroseksuaalsusest kõrvalekaldumisi sildistatakse haigeteks ja pahelisteks või normaalset perkonnaelu lõhkuvateks Sümboolne interaktsionalistlik perspektiiv- sugutungi mudel asendub sellisega, kus seksuaalset käitumist käsitletakse inimestevahelise sotsiaalse suhtlusena seksuaalrollidelt seksuaalse identiteedini. Konfliktitereetiline perspektiiv- lähtub samuti tungi/ sotsialiseerumise mudelist, kuid keskendub sellele, kes määrab normid.Tavad ja seadused,mis piiravad lubatud seksuaalset käitumist,on võimulolijate käes sotsiaalse kontrolli vahenditeks ühiskonnakihtide üle, kellel on vähem võimu nt. Naised ja vähemused Sotsiaalsed erinevused ja ebavõrdsus Mis on sotsiaalne kihistumine (vt. Kihistumise olemus, lk 111)?
*nõuded eetikale mitteformaalsel puuduvad; eetika on pigem formaalne mõiste; mitteformaalne nõustamine toimub kirjutamata reeglite järgi Nõustades peab sul olema võrgustik. Nt lahutusprobleemid. Sul peab olema nö oma jurist. *objektiivsus mitteformaalsel on kunstimõõde liiga kõrge, et olla objektiivne * teaduslikud meetodid vs inimlik mõistmine Erialase ettevalmistuse saanud nõustaja kohtleb oma klienti endaga võrdsena. Nõustamine toimub valdavalt kahe subjekti suhtlusena. Nõustamisel arendatakse kliendi vastutustunnet, võimet määrata ise elus oma tähtsad eesmärgid ja nende saavutamise teed (Burks & Steffler, 1979). Väga palju vastutustunde õpetamist tuleb nõustaja käitumisest. Kui probleemilahendusoskus on puudulik, tuleb seda kliendile juurde õpetada. Rääkimise maht peaks olema u 70-30% kliendi kasuks. Kui kliendil on halb verbalisatsioon, siis kasuta tehnikaid (nt suunavad küsimused)
Psühholoogilise nohu peaksid ära ravima mitteformaalsed nõustajad/tugivõrgustik, aga tänapäeval sotsiaalne võrgustik kehvem, seega aina enam pöördutakse mitte nii oluliste probleemidega psühholoogide juurde. Formaalsel nõustamisel luuakse mitteformaalne tugivõrgustik ( mis siis saab, kui psühholoogi pole). Erialase ettevalmistuse saanud nõustaja kohtleb oma klienti endaga võrdsena. Nõustamine toimub valdavalt kahe subjekti suhtlusena. Nõustaja aitab kliendil selgemini mõista tema elus toimuvat ning annab talle emotsionaalsete ja inimestevaheliste probleemide lahendamisel praktilist abi. Nõustamisel arendatakse kliendi vastutus-tunnet, võimet määrata ise elus oma tähtsad eesmärgid ja nende saavutamise teed (Burks & Steffler, 1979). Nõustamise detailsed eesmärgid (Nystul, 2006, Dietrich, 1999): 1. Arendada kliendi toimetulekuoskusi 2. Rahustada klienti 3
Inimesed saavutavad oma eesmärke ja realiseerivad oma ootusi mitte ühise tegutsemise, vaid teiste tahte oma tahtele allutamise arvel. Eesmärkide saavutamise tavapäraseks teeks on ressursside ümberjaotamine Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia, sotsiaalne vahetus, interpretivism) – seletab maailma arengut ja edasiliikumist interaktsiooni kaudu. Ühiskond on üksteisega suhtlevate indiviidide või väikeste gruppide tegevuse tulemus. Traditsiooniliselt käsitleti suhtlusena näost-näkku suhtlust. Tänapäeval on suhtluskanalite hulgas tavameedia (meediast mõjutatud käitumine), sotsiaalmeedia jne. S.t. Lisandunud kolmandad „näod“. Selle teooria pooldajad ei tunnista selliseid institutsioone, nagu rahvusriik, majandus vms. Iga suhtluse juhtum loob uued perspektiivid, ootused aga ka piirangud, millest indiviidid tulevikus lähtuvad. Suhtlus tagab arengu. Kelle käes on meedia saab kujundada inimeste arvamust. Lõpplik seisukoht tekib aga
Peale 50 nimetatute võib telepaatilisel teel ( infot ) edastada ka erinevaid emotsioone ja tundmusi. Nii et telepaatia ei piirdu ainult heli edastamisega mõtte abil. Näiteks SLK-nähtustes esinevad valgusolendid, kes suhtlevad surnud inimesega just telepaatilisel teel. Valgusolendi juuresolekul tajuvad inimesed sageli seletamatut õndsuse tunnet. Ka seda võib tõlgendada kui telepaatilise suhtlusena, sest õndsuse tunne lähtub just valgusolendist. Emotsioonide ja tundmuste edastamine inimestele mittefüüsilisel teel on samuti telepaatia üks vorme. Need leiavad väga sageli aset SLK-de korral. Telepaatia üheks seletuseks pakutakse Kirliani efekti. Seda nimetatakse meeltevälise taju ( näiteks telepaatia ) võimalikkust sellisena, et aju ( ja seega ka valgusolend ) on võimeline tajuma väikeste sagedustega elektromagnetlaineid. Kõik kehad
Näiteks edastatakse inimestele telepaatia abil muusikat, jäätise maitset, lõhnaõli aroomi jne. Peale nimetatute võib telepaatilisel teel ( infot ) edastada ka erinevaid emotsioone ja tundmusi. Nii et telepaatia ei piirdu ainult heli edastamisega mõtte abil. Näiteks SLK-nähtustes esinevad valgusolendid, kes suhtlevad surnud inimesega just telepaatilisel teel. Valgusolendi juuresolekul tajuvad inimesed sageli seletamatut õndsuse tunnet. Ka seda võib tõlgendada kui telepaatilise suhtlusena, sest õndsuse tunne lähtub just valgusolendist. Emotsioonide ja tundmuste edastamine inimestele mittefüüsilisel teel on samuti telepaatia üks vorme. Need leiavad väga sageli aset SLK-de korral. Telepaatia üheks seletuseks pakutakse Kirliani efekti. Seda nimetatakse meeltevälise taju ( näiteks telepaatia ) võimalikkust sellisena, et aju ( ja seega ka valgusolend ) on võimeline tajuma väikeste sagedustega elektromagnetlaineid. Kõik kehad kiirgavad vähesel määral teatud
annaabi.ee 
