Teises osas peatutakse individuaalsusel ja selle mõjul organisatsioonile. Antakse lühike ülevaade tähtsamatest isiksuseteooriatest (suurema tähelepanu alla on võetud Bandura õppimisteooria), räägitakse väärtustest ja hoiakutest, tajust, motivatsioonist, tööga rahulolust ja otsustamisega seonduvatest probleemidest, pikemalt peatutakse eestvedamise teooriatel. Kolmas peatükk on pühendatud suhtlemispsühholoogiale. Kiiresti on üle mindud suhtlemisvahenditest, -stiilidest, -tõketest jms. Põgusalt peatutakse enese- kehtestamisel, läbirääkimistel, kuulujuttudel (sic!), pikemalt ametialasel suhtlemisel ja konfliktidega seonduval. Neljas (ja tundub, et ka kõige asjalikum) osa on rohkem sotsiaalpsühholoogiline. Käsitlemist leiavad mitmed grupi ja organisatsiooni protsessidega seotud inimkäitumise seaduspärasused (grupi tunnused, grupiomadused, grupisisesed protsessid;
HELISTAMINE Telefon on suhtlemisvahenditest kindlasti populaarseim. Käepärased mobiiltelefonid võimaldavad suhelda igal hetkel kellega tahes kogu maailmas. Mobiiltelefonidega on võimalik luua oma väike infopunkt või büroo, et olla kursis kõigega, mis toimub; teha äri ja pangaoperatsioone või sooritada kasvõi igapäevaseid sisseoste. Ent see suurepärane sidevahend võib mõne inimese käes tekitada ebaviisaka olukorra. Mobiiltelefoni kutsung või valjuhäälne jutt ebasobivas kohas võib häirida kaasinimesi ning jätta kasutajast halva mulje. Teatris, kontserdil, konverentsil helisev telefon solvab nii esinejaid kui ka saalisviibijaid. Koolis helisev telefon häirib õpetaja kui ka kaasõpilaste tööd. Koos suhtlusvahendite uute tehniliste võimalustega on viimastel aastatel arenenud välja ka täiesti uus telefonietikett. ERAKÕNED ...
kaasneda vääritimõistmist. Erinevate pooside tähenduse tundmine annab eelise konfliktidest hoidumisel, suhtlemisprotsessi edukal juhtimisel ning enda ja teiste analüüsimisel. Eriti oluline on tunda oma zeste, sest sedasi on võimalik mõista, milline neist harjumuslikest poosidest võib kutsuda esile vaenulikkuse või vääritimõistmise teiste inimeste poolt. Kehakeele lugema õppimine annab võimaluse inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest, pilgust ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest välja lugeda nii huvitavat kui ka tarvilikku informatsiooni. 1.2 Kehakeele lugemine Kehakeele tõlgendamisel on verbaalse ja mitteverbaalse osa kokkulangevuse arvestamine sama oluline kui zestiklastri mõistmine. Suhtlemist saab nimetada edukaks sel juhul kui liigutused toetavad sõnu. Emotsioonide tõlgendamisel tuleb kaasata ka situatsiooni eripära. Kui tekib lahknevus inimese sõnade ja liigutuste vahel, siis situatsiooni analüüs näitab, et liigutustest saadud teave on tõesem.
Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /ebasõbralikkust jne. Märgatakse teise inimese meeleolu ja püütakse kindlaks teha ka psühholoogilisi omadusi. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Tajutakse rahvust, ametit, perekonnaseisu. Otsitakse vastavaid märke välimusest ning ka verbaalsetest suhtlemisvahenditest. Omavaheliste suhete prognoos. Püütakse ennustada, milliseks võivad kujuneda omavahelised suhted, näiteks domineerimine /allumine või sõbralikkus /vaenulikkus. Selle mõistmiseks uuritakse suhtlemispartneri kontaktivalmidust ja hoiakuid (Hess, Markson, Stein 1988; Vadi 1995:48-49). 1.1.2 Isikutaju mehhanismid Teise inimese kiireks määratlemiseks rakenduvad tööle kas üksi või kombineeritult mitmed tajumehhanismid. Vaatleme mõningaid isikutaju mehhanisme. Stereotüpiseerimine
Mõnel juhul on soodsa õhkkonna loomisel abi ka neutraalsetest vestlusteemadest kus vahetatakse mõned repliigid ilmast või aknast avanevast vaatest. Heaks kliendi ,,kabinetti toomise" teemaks on küsimused kliendi teekonnast spetsialistini või rehabilitatsioonini üldiselt. See annab võimaluse sisemiseks ümberlülitamiseks kliendile, soodustab avatust ja on eelduseks tulemuslikule koostööle. Mittesõnalistest suhtlemisvahenditest rakendatakse lisaks silmsidele näiteks ülakeha kerget kliendi poole kummardamist. Oluline, et partnerite silmad oleksid samal tasandil. Rääkima peaks "naeratusega hääles" meeles pidades, et soe intonatsioon soodustab kontakti. (Uverskaja 2006 ) Spetsialisti kuulamisoskusel ja aktiivse kuulamise võtete rakendamisel on märkimisväärselt suur tähtsus orientatsiooni läbiviimisel. Aktiivne kuulamine võib toimuda vaikse ja ka peegeldava kuulamise vormis. Vaikne kuulamine
Mõnikord tardub inimene mingisse poosi või teeb teatud liigutusi ilma, et ta seda ise aimakski. Sellisel juhul on tegemist harjumuspäreste või meeliszestidega, millel ei ole hetkel mingit suhtlusfunktsiooni. Vääritimõistmist võib põhjustada ka asjaolu, et üldlevinud tähenduste kõrval on teatud liigutustel erinevates kultuurides erisugune tähendus. Seega saab inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest, pilgukeelest ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest välja lugeda väga paljuhuvitavat ja vajalikku, kuid see nõuab vaatlemisoskust. Kehakeele väljendusvahendid on: 7 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru · Kehahoid (sirge, rühikas, vaba, sõdurlik, jäik, küürus, lodev) · Näoilme (aval, ilmekas, lõõgastunud. naeratav, tõsine, morn, tusane, karm)
Mõnikord tardub inimene mingisse poosi või teeb teatud liigutusi ilma, et ta seda ise aimakski. Sellisel juhul on tegemist harjumuspäraste või meeliszestidega, millel ei ole hetkel mingit suhtlusfunktsiooni. Vääritimõistmist võib põhjustada ka asjaolu, et üldlevinud tähenduste kõrval on teatud liigutustel erinevates kultuurides erisugune tähendus. Seega saab inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest, pilgukeelest ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest välja lugeda väga paljuhuvitavat ja vajalikku, kuid see nõuab vaatlemisoskust. 24 KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.sekretär.ee 2. www.riigikantselei.ee 25
21. McKay, M.,Davis, M.,Fannig,P. Suhtlemisoskused. 22. Mänd, R. Elukunstnikud. 23. Norwood Naised, kes armastavad liiga palju (ei ütlemisest, enesekehtestamise põhimõtetest) Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 132 Kirjandust suhtlemise kohta 24. Parkinson, A. Ära löö känguru jalaga 25. Pease Kehakeel (piltidega mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest) 26. Pease, A. Küsimused ongi vastused 27. Pree, S. Sotsiaalpsühholoogia 1 - Suhtlemispsühholoogia vt. www.web.zone.ee/sirpre 28. Rosenberg, Marshall B. Vägivallatu suhtlemine: elu keel Tallinn, 2005 29. Samel, E. Suhtlemine keskastme juhi proovikivi 2005 30. Schiffmann, S. Telefonimüük. - Tea 31. Shapiro, D. Konfliktid ja suhtlemine: teejuht konfliktide labürindis 32. Shostrom, E.L. Kuidas ära tunda manipulaatorit? 33. Smith, M.J
annaabi.ee 
