VanaKreeka muusikaõpetus 4. Varakristlik muusika Muusika teke ja olemus ning vanaajamuusika Kõike mida me teame kaugete aega muusikast on meieni jõudnud läbi: kalju ehk koopamaalingute põhjal arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud pillide põhjal nappide kirjalike allikate põhjal Mis siis ikkagi on muusika roll ehk ülesanne? Vastus: Kuivõrd tänane päev on seotus eilsega. Muusika ülesanne on: olla eneseväljendus vahendiks suhtlemisvahendiks inimike tunnete väljendusvahendiks olla rituaalseks suhtlemiskeeleks Kui vana on muusika? Muusika ,,iga" saab määrata just nende maade järgi, kus valitseb nn kõrgkultuur ning nendeks maadeks olid: Mesopotaamia, Egiptus, Palestiinia, Assüüria ja Babüloonia. Miks just need maad? Aga nendes maades oli muusika tähtsal kohal, mis täitis kultuslikku rolli. Tänu sellisele suhtumisele arenes välja rikkalik instrumentaarium (pillid) ja kutselise muusika seisus
Kus maailma nurgas ka ei viibiks, tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku liigutuse kohe ära. Õpime seda keelt sellest hetkest peale, kui tuleme siia ilma, oma ema süles. Pikkamööda meie arusaamine sellest kasvab, kuni oleme suutelised tõlgendama ja kasutama suurt hulka puudutusi, žeste ja ilmeid. Kuigi oleme arendanud niisuguseid tehnoloogilisi uuendusi, nagu telefon, faks ja e-post, et rakendada oma oskust kõnelda ja kirjutada, jääb kehakeel alati meie põhiliseks ja selgeimaks suhtlemisvahendiks. Geneetilised alused Teatud tegevused on meile geneetiliselt kaasa sündinud ja on osa meie ellujäämise varustusest. Näiteks imikuna teame instinktiivselt, kuidas imeda. Teame sedagi, kuidas nutta, kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Kui saame vanemaks, puhkeme spontaanselt nutma, kui oleme endast väljas, just nii samuti, nagu millegi naljaka peale spontaanselt naerma puhkeme Ümbrusest tingitud kehakeele alused Arenedes õpime tegevusi keskkonnast
vähenemist; kui inimene erutub, muutuvad hingamisliigutused sagedasemaks ja sügavamaks. Tugeva emotsionaalse erutuse korral täheldatakse muutusi ka seedeprotsessides. Ärevate ja ebameeldivate emotsionaalsete olekute korral tekib sageli raskustunne maos. Ebameeldivad emotsioonid pidurdavad soolte peristaltikat. (3, 229) 10 3.2 Emotsioonide osa suhtlemises Emotsioonide väliseid väljendusi peetakse nn. mitteverbaalseks suhtlemisvahendiks. On olemas tunnete keel, eriline kood, mille abil me anname teada oma tundmustest. Tahtmatute reflektoorsete väljendusreaktsioonide sünnipärane alus diferentseerub, muutub, areneb peente nüanssidega täidetuid pilkude, naeratuste, miimika, zestide, pooside, liigutuste keeleks, mille kaudu ka siis, kui vaikime, ütleme üksteisele nii palju. Väljendusevälised skeemid omandab iga laps juba varases lapsepõlves; ta võtab need üle lähedastelt inimestelt
Kehakeele teerajajaks peeatkse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg, 1997) Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid. Neid võib jagada eri kategooriatesse. Näoilmed, zestid ja kehahoid on inimese käitumise alustoed. Kus maailma nurgas ka ei viibiks, tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku liigutuse kohe ära. Kehakeel on ja jääb meie põhiliseks ja selgeimaks suhtlemisvahendiks. (Pease, 1994) 2.1 Geneetilised alused Teatud tegevused on meile kaasa sündinud ja on osa meie ellujäämise varustusest. Näiteks imikuna teame instinktiivselt, kuidas imeda. Teame sedagi, kuidas nutta, kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Kui saame vanemaks, puhkeme spontaanselt nutma, kui näiteks endast väljas oleme. (Pease, 1994) 2.2 Ümbrusest tingitud kehakeele alused Arenedes õpime tegevusi keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnas
kasutavad (Butterworth & Harris 2002). Veel enne, kui laps ütleb oma esimesed sõnad, saab ta aru paljudest sõnadest ja lihtsatest lausetest. Pärast esimeste sõnade ütlemist hakkab lapse sõnavara täienema kiires tempos . Lapse teisel eluaastal arusaamine sõnadest laieneb. Laps saab aru tihti tema juuresolekul kasutatud esemete ja tegevuste nimetustest ning inimeste nimedest. Lihtsustatud nimisõnadele lisanduvad üksikud tegusõnad. Kõne kujuneb suhtlemisvahendiks täiskasvanu ja lapse vahel. Tänu kõnele saab seletustega muuta lapse meeleolu. Enne teise eluaasta lõppu lisanduvad omadussõnad. Laps hakkab sõnu käänama ja pöörama, nimetab pildil igapäevasest elust tuntud esemeid ja olendeid ning viimaste tegevust. Kõnest arusaamise tõttu areneb taju. Ta hakkab võrdlema esemeid ja tegevusi. Areneb mõtlemine. Laps hakkab järeldusi tegema. Järgnevalt ülevaade (Kivi & Sarapuu 2005) 2-ja 3-aastase lapse kõne arengust. Lapsel
Tegeleb kaartide uurimisega (kes, kuidas, milleks kasutab, kaardi valmistamise ajalugu ja teooriad, kliendi- ja turuuuringud, visualiseerimise....) Tegeleb kaardistamisega, andmebaaside loomisega, andmete visualiseerimisega 13. Milles seisneb kommunikatsioon kartograafias? Kes on selles osalevad pooled, milliseid tegevusi nad kommunikatsioonis kasutavad? Kommunikatiivsus kartograafias: info vahetamine e. Suhtlemine; on vahendatavaks RUUMILINE INFO (kus mis asub?); suhtlemisvahendiks on KAART 14. Millised on tänapäeva kartograafia arengusuunad? Digitaalkartograafia. Keskendumine digitaalkartograafiale (uute tehnoloogiate rakendamine, uued digitaalkartograafilise joonestamise reeglid, standartide väljatöötamine, metaandmebaasid) Uued suunad: interneti kaardid, WAP-teenused, multimeedia kaardid, GIS-ide visuaalsed arendused, 3D kaardid) DigiKartograafia probleemid: kõike ei saa automatiseerida, andmete konvertatiivsus. 15
Kuigi ta oldi kinni pandud lukustatud uste taha, tuli ta aknast, Pühkis une Psyche silmilt ja pani selle laekasse tagasi. Cupido pöördus Jupiteri poole, et teha Psyche jumalannaks. Psyche sai surematuks ja nad jäid Cupidoga kokku. "PYRAMUS JA THISBE" Elasid naabermajades, lapsest saadik koos olles õppisid üksteist armastama, kuid nende vanemad keelasid neil abielluda. Majadel oli ühine sein, ning seinas oli pragu, mida keegi varem ei olnud märganud. See seinapragu saigi nende suhtlemisvahendiks. Lõpuks otsustasid nad kohtuda Ninuse haual kõrge mooruspuu all. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori. Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud, verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end mõõgaga surnuks ja veri purskus valgetele mooruspuu marjadele. T tuli aga tagasi ning nähes P laipa, suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda.
olukorras, välja näidata. (vt lk 403 404; Ekman, Friesen ja O'Sullivan, 1988; Ekman, 1985; Ekman ja Friesen, 1986). (pilt) Näoilme ja emotsioon. Kurbuses leinav Küprose naine. (Constantine Manos/Magnumi foto) Näoilmed kui suhtlemisvahend Vastavalt näoilmest emotsioone väljalugeva teooria seisukohtadele, näitavad näoilmed nende taga peituvat siseseisundit (mida saab kindlasti peita või võltsida). Teine võimalik vaatenurk eeldab, et näoilmes väljenduv on ennekõike suhtlemisvahendiks. Selle seisukoha pooldajad vaidlevad, kas rahulolematu ilme näol ei tähenda meie soovi rahulolekuks, või et meid emmatakse. Kas vihane näoilme tähendab meie soovi olla teiste poolt tõsiseltvõetav, usaldusväärne, või et nad peaksid tagasi tõmbuma. Nähtuna niisuguses valguses, on mitmesugused näoilmed mitte niivõrd meie sisetunnete väljenduseks, kuivõrd teistele teadete edastamiseks
omadustest, hoiakutest või tunnetest, ja omastab inimestele või objektidele oma keskkonnas omadusi, hoiakuid või tundeid, mis tegelikult kuuluvad tema enda isiksuse juurde. 5. Deflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. KUIDAS RÄÄKIDA LASTEGA? Vastsündinu ja imikuga: kõne-eelne period. 1)Hääletsemine on 1 suhtlemisvahendiks. 2)Kõnetaju, enne 3. elukuud eristab mistahes keele foneetikat. 3)Prelingvistilisel kõnel puudub semantiline kontekst, üldise seisundi väljendus. 4)Beebelik välimus (K.Lorenz), inimene instinktiivselt reageerib sellele ja hakkab selle eest hoolitsema: suured silmad, põsad, kruglõi nos, podborodok vnutri, pea on suur võrreldes kehaga. Suhtlemine: 1)Pilkkontakt on tegevuse reguleerija- kas intenseerib või katkestub. Pilkkontaktist peab
Kus maailma nurgas ka ei viibiks, tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku liigutuse kohe ära. Õpime seda keelt sellest hetkest peale, kui tuleme siia ilma, oma ema süles. Pikkamööda meie arusaamine sellest kasvab, kuni oleme suutelised tõlgendama ja kasutama suurt hulka puudutusi, zeste ja ilmeid. Kuigi oleme arendanud niisuguseid tehnoloogilisi uuendusi, nagu telefon, faks ja e-post, et rakendada oma oskust kõnelda ja kirjutada, jääb kehakeel alati meie põhiliseks ja selgeimaks suhtlemisvahendiks.5 2.1 Teod6 Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid. Neid võib jagada eri kategooriatesse. 2.1.1 Geneetilised Need teod on meile geneetiliselt kaasa sündinud ja on osa meie ellujäämise varustusest. Näiteks imikuna teame instinktiivselt, kuidas imeda. Teame sedagi, kuidas nutta, kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Kui saame vanemaks, puhkeme spontaanselt nutma, kui oleme endast väljas, just niisamuti nagu millegi naljaka peale spontaanselt naerma puhkeme
annaabi.ee 
