. Psühholoogiateaduskond ..... Suhtlemistavad Aasias Referaat ... Õppeaine: Suhtlemistreening Õppejõud: .................. Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .........................................................................................................3-4 2. Tervitamine · Keel ja põhisõnavara .................................................................................5 · Kuidas tutvustada....................................................................................5-6 · Füüsilised tervitusviisid .............................................................................6 3. Madala kontekstuaalsusega otsesed või kõrge kontekstuaalsusega kaudsed suhtlejad?...................................................................
rohkemal või vähesemal määral. Kui juba Hispaanias elavad andaluuslased, aragoonlased, baskid, kastiillased ja galiitslased tunnevad end kõik erisugustena, siis veelgi suuremat erinevust tunnetavad nad enda ja võõramaalaste vahel. Sellega nende rahvuslus ka piirdub. Nad pole patrioodid. Selge on see, et hispaanlane ja põhjamaalane tajuvad maailma sootuks erinevalt. Nende käsitused ja tõekspidamised on üsna erinevad. Hispaanlastega suheldes tuleb kõrvale heita jahedad suhtlemistavad, unustada ajapiirangud ning üleüldse end lõdvaks lasta, kuid tuleb meeles pidada, et nad on siiski hellad ja kergesti haavatavad. Ka loeb neile ausus ja väärikus tihti rohkem kui miski muu. Hispaanlased peavad kõige tähtsamaks üleüldist lõbutsemist. Esmajärgus huvitavad neid asjad, mis pakuvad lõbu, kui asi pole lõbus, siis tavaliselt seda eiratakse. See viib aga selleni, et mis tahes ootamatu meelelahutusvorm võtab võimust kõigi muude asjade üle. Planeerimine
Iga detail kõneleb midagi ja sekretär peab oskama oma käitumist juhtida ja une pealt õigesti tegutseda. Milline on õige sekretär, kui palju ta tohib endale lubada edevust ja tippmoodi. Kuidas on õigem riietuda, kuidas ja kui palju tohib kasutada kosmeetikat? Kuidas varjata oma ihuvigu ja valida värve? Riietumine, moesoovitused, soengud, jumestus ja käitumine. Neile küsimustele saab vastuse referaadist. 1 SEKRETÄRI TÖÖALANE SUHTLEMINE Igas asutuses on omad suhtlemistavad, mis iseloomustavad just nimelt seda asutust. Mõnel pool peetakse loomulikuks, et töötajate ja tippjuhi vahel on lai kuristik ning tippjuhiga suhelda saab ainult läbi sekretäri. Sekretärile on tippjuhi ideede vahendajana jäetud väga raske ülesanne. Ta peab suutma säilitada juhi käitumise sõltumatuse ja vajadusel asjatundlikult motiveerima alluvatele otsuste õigsust. Lisaks tuleb sekretäril oma eeskujuga hoida ja kasvatada asutuse mainet ning vallata informatsiooni
sajandil nad peaaegu täieliku isoleerituseni ülejäänud maailmast. Kuid pärast 250 aastat, mil Jaapan oli võõrvõimudest ära lõigatud, kujunes välja omanäoline ühiskond ja kultuur, millele ei leidu võrdset. Peamised organisatsioonilised jooned, mis kujunesid selle suletusajal, iseloomustavad Jaapani ühiskonda ka tänapäeval, hoolimata 20. sajandil aset leidnud muutustest. Suurtesse linnadesse tihedalt kokku surutuina arendasid jaapanlased välja keerulised ühiskondlikud suhtlemistavad, mis viisid “võrguühiskonnana” tuntud nähtuse tekkimiseni. (Hofstede et al 2004) Võrguühiskond on selline ühiskond, kus kõik mingi grupi liikmed on omavahel tihedas vastastikuses sõltuvuses ja kus valitseb tohutul hulgal moraalseid ning sotsiaalseid kohustusi. Kõik saab alguse juba lastest. Nemad muudetakse täiesti sõltuvaks neile lähedastest inimestest ja neil kujuneb vastastikuse sõltuvuse tunne, mis jääb neid saatma kogu eluks. Oma grupi
sanktsioonid sõnumidistsipliini eiramisel Info auditooriumi kohta 6.3.1 Auditooriumi mõistmine: · miks on see sihtrühm organisatsioonile oluline mida soovitakse oma sõnumitega selles auditooriumis saavutada · millised on selle rühma võimalikud ootused ja soovid organisatsiooni suhtes · milline on selle sihtrühma kommunikatsiooni stiil, väärtushinnangud, mitteformaalsed suhtlemistavad · millised on võimalikud infokanalid, mida selle sihtrühma auditooriumi liikmed tarbivad · milline on selle auditooriumi rutiin, "elamise rütm", kommunikatsiooni ja infotarbimise kiirus · millised hetkel ühiskonnas esilolevad teemad ja probleemid sihtrühma enam mõjutavad ja kuidas need võivad meie sõnumiga seostuda Kommunikatsiooni käsiraamat 6.3.1 Käsiraamat organisatsiooni liikmete tarbeks:
11 Wilkinson P., lk 137 5 2. PEREKONNA KÄSITLUS KORAANIS Perekond on moslemite elu ja ühiskonna peamise aluseid. Koraan on täis muslimi perekonnaelu ja selle korralduse kohta käivaid eeskirju, piiranguid ja hoiatusi ning perekondlikud sidemed on ühiskondlikest sidemetest kõige tugevamad. Ustavus ja pühendumine perekonnale on olulisemad kui ükski muu sotsiaalne ustavus. Kõigi perekonnaliikmete suhtes on kindlad käitumisreeglid ja suhtlemistavad. Kõikidesse vanematesse ja auväärsematesse, samuti sugulastesse peavad nooremad pereliikmed alati suhtuma suure lugupidamise ja aupaklikkusega. 12 Selleks, et kindlustada pere ja ühiskonna morralne väärikus, oodatakse moslemimeestelt ja – naistelt teatud käitumismallide järgmist. Mõlema soo esindajatelt oodatakse tagasihoidlikult riietumist avaratesse läbipaistmatutesse riietesse ning lisaks naised peavad katma oma juukseid
24 islamikoguduse liikmetele, soovide tagasihoidlikkus, kasinus- need omadused peavad iseloomustama ka tänapäeva muhameedlast. Siit kasvab välja isiklik väärikus. Perekonna au hoidmine on üks kõrgemaid väärtusi araabia ühiskonnas. Perekond oli moslemi jaoks üks peamisi väärtusi. Kõigi perekonnaliikmete suhtes olid kindlad käitumisreeglid ja suhtlemistavad. Kõikidesse vanematesse ja auväärsematesse, samuti sugulastesse pidid nooremad pereliikmed alati suhtuma suure lugupidamise ja aupaklikkusega. Sufism on eriline müstiline, filosoofilis-religioosne õpetus islami usu raames, mis on seisukohal, et isiklik psühholoogilise kogemuse kaudu on võimalik vahetult vaimset jumalikku jõudu kogeda. Perekond kujundas lapse esimesed kõlbelised ja religioossed arusaamad, õpetas talle
Arvestama, et projektiga on seotud ka inimesed, kes ei ole nende tegevusvaldkonnaga samaväärselt kursis Vajadusel selgitama oma üldisemalt, andma taustainformatsiooni, "tõlkima" teistele kasutatavat terminoloogiat ja metoodikaid. Püüdma aru saada teiste osapoolte eesmärkidest, vajadustest ja piirangutest Miks on neil tõlki vaja? 1) Erinev valdkond ja tööoskused 2) Erinevad erialased eesmärgid ja vaatenurk 3) Erinevad suhtlemistavad ja kogemused 3. Internetti kui turunduskanalit iseloomustavad peamised omadused. OMADUSED 1. Interaktiivsus- keskkonna võime tuvastada isik, saada temalt vastus, koguda ja meelde jätta saadud informatsioon ning kohandada see tagasiside andmiseks. 2. Intelligentsus- reaalajas saadav tagasiside, vastuste kohandamine vastavalt kasutaja tegevusele, statistika kogumine 3. Personaliseeritavus ja kohandatavus- kliendikäitumiste analüüs võimaldab planeerida ettevõtte strateegiaid