Kodutöö I TULEB TEHA MÕLEMAD ÜLESANDED Ülesanne 1: Psühholoogiline kontakt. Püüa saada teisega (kes pole sinu hea tuttav) psühholoogilist kontakti (vt. suhtlemisakti etapid). Kirjelda mida tegid ja kuidas kontakti saamine õnnestus. Kirjelda kuidas teine reageeris. Läksin oma uue kursusekaaslase juurde ja naeratades tervitasin teda. Tema tervitas vastu. Küsisin esmalt, et mis tund meil hakkab ja kus. Ta naeratas ja vastas viisakalt. Tahtsin teada, kas tema on saanud aru meie kursustest ja muust kooliga seonduvast nt õis. Juhtisin jutu sinnamaale ja saime asjad ilusti aetud. Hiljem istusime tunnis koos ja suhtlemine oli juba lihtsam. Loengute lõppedes jätsime hüvasti (tsau homme näeme) ja läksime oma teed. Mina arvan, et kontakti saamine õnnestus mul hästi. Kui minna inimese juurde naeratusega ja lahkelt talle otsa vaadata, siis ei juhtu just tihti,et keegi kurjalt vastaks või ära jookseks. Oleme nüüdseks selle tüdrukuga juba päris hea...
kohta on. Need uskumused puudutavad peamiselt enese omadusi (nt. "olen optimistlik"), rolle (nt. õpilane, sõber) ja väärtusi (nt. "mulle on tähtis iseseisvus"), samuti hinnangut iseendale (nt. edukas õpilane, hea sõber). Sellised uskumused mõjutavad iseenda ja teiste kohta saadava info tõlgendamist ja mäletamist, inimese käitumist ja emotsioone. Arvan, et iga inimene on kordumatu ja erinev, kuigi neid on võimalik jaotada erinevatesse gruppidesse suhtlemistasandite ja karakteri põhitunnuste järgi. Viimati lahendatud testide järgi oli minu kui suhtleja tüübiks ,,meeskonnamängijaks". Meeskonnamängijad on abivalmid ja lojaalsed isikud, kes on tundlikud teise vajaduste suhtes. Nende peale võib loota, kui neile on ülesanne ja oma osa usaldatud. Nad ei satu kergesti kaastöölistega konfliktidesse. Meeskonnamängijad ei ole erilised initsiatiivi ülesnäitajad ning omapead jäetuna võivad hoopis ära minna.
osutuvad 4. MILLISE KONTAKTIDEFEKTIGA VÕIB TEGU OLLA, KUI Inimene, kes ise valtab ütleb kaaslase kohta: ,, ma ei saa temaga suhelda ta valetab" .............................................................. Selle asemel, et teda petnud inimesele etteheiteid teha, end kehtestada, teeb etteheiteid endale, võtab ta süü endale........................ 5. ARUTLEGE TEEMAL: ISIKUTAJU-, KOHANEMIS-, KAITSEMEHHANISMID JA NENDE VASTUOLULINE OSA SUHTLEMISEL 6. Näidake oma teadmisi SUHTLEMISTASANDITE KOHTA: 6.1. Määrake pöörduja suhtlemistasand ning oletatav pakutav tasand partneritele N: VL Tänan sind. Sinu abi oli mulle vajalik. Ema, küll sa oled tubli! Kas see on meik? Sa näed välja nagu koolnud kala... Miks mina pean üksinda kõik ära tegema? Ma võtan sinu sõnad arvesse. Tean, et riskin, aga teen. Ma armastan sind meeletult! Äkki saaks natuke palka juurde. Teeme näo, et meie ei tea asjast midagi. Ma ei saa kontrollida sinu otsust, saan kontrollida vaid oma
SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis. Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel
Ristuvad (tekitavad konflikte) ja rööpsed käigud (konflikte ei teki). Sotsiaalne tasand nähtav Varjatud, psühholoogiline tasand juhib sotsiaalset tasandit, pole nähtav Suhtlemisstiilid · Alistuv enda vajaduste kaitsmata jätmine · Agressiivne domineeriv, teisi vigastav stiil · Kehtestav käitumine enda emotsionaalset, füüsilist ruumi kaitsev käitumine. Oskus keelduda, küsida teisi vigastamata. Konflikt Konflikt kui valitud suhtlemistasandite ja stiilide tagajärg. Iseloomulik huvide ja eesmärkide põrkumine, erinevus suhtumises. Sageli kaasneb negatiivne emotsionaalne taust. Konflikt kui võimalus suhteid parandada ja enda vajaduste eest seista. Endastlähtuvad tehnikad (Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel, Krips, 2002): · ignoreerimine · küsimuste esitamine (kinnised, lahtised, retoorilised) · argumenteerimine (koos lisaväidetega, autoriteetidele tuginemine, võrdluste toomine) · jah, aga..
on ideaalne auto nooremale sportlikule tüübile." Sõnum sisaldas vihjet kliendi vanuse kohta. Varjatud sõnum aktiveeris kliendi Lapse tasandi (mina pole kehvem kui teised!): "Ma võtan selle!" (Berne 2001:31) E. Berne eristas ka mänge, mis koosnevad pikast varjatud transaktsioonide ahelast. Mängud on ebaausad ja viivad alati oodatud tulemusele. Inimesed ei teadvusta tavaliselt endale, et nad mängivad (Berne 2001:46). Kokkuvõtteks võime nentida, et erinevate suhtlemistasandite teadvustamine võimaldab enda ja teiste käitumist analüüsida ning hoida suhteid rööbastel. Hea suhtleja on võimeline ümber lülituma ühele kolmest tasandist vastavalt situatsioonile.
Lapse tasandil ei teha otsuseid, kõik on määratlemata, vastutust ei soovi kumbki võtta. Lapsevanema tasandil toimub süüdistamine, õpetamine, mõlemad püüavad oma arvamust peale suruda, ei kuulata vestluspartnerit. Täiskasvanu tasandil suhtlev inimene oskab arvestada vestluspartneri ja oma vajadustega, samuti oskab ta vajadusel kasutada kõiki kolme tasandit ja hoida neid tasakaalus. Vestlus on sisukas, tagajärjekas ja info, mida vahetatakse on mõlema partneri jaoks huvitav. Suhtlemistasandite tundmine võimaldab analüüsida inimeste vahelisi suhteid, ennustada kasutatavaid tasandeid eri inimeste ja situatsioonide puhul, avastada igapäevaelus kasutatavaid suhtlemismänge, vahetades tasandeid partnerit paremini mõista, vältida konfliktide tekkimist, analüüsida enda ja teiste käitumist ja korrigeerida seda. Selle kindlaks määramiseks, millisel tasandil partner on, ei piisa sõnalise teksti jälgimisest.
Teoreetiliste teemade Karjääri- nõustamine ilmestamiseks on lisatud mõned läbiproovitud ja universaalsed harjutused. Kolmas osa keskendub suhtlemisele, mis on nõustaja olulisemaid kompetentse. Kirjeldatakse barjääre, mis võivad takistada head kuulamist. Põhjalikumalt tutvustatakse suhtlemistasandite teooriat. Teemat toetavad praktilised ülesanded. Nõustaja käsiraamat Viimasesse, neljandasse osasse on koondatud mõned kasulikud lisamaterjalid. Lugeja leiab siit ühiskonnas levinud elustiilide kirjeldused, küsimustiku nõustatava huvide kaardistamiseks, töölehe eluhoiakute käsitlemiseks.
Moraliseeriv Hoolitsev Loogiline Vallatu Sõnakuulelik Autoritaarne Helde Objektiivne Tuulelipp Arglik Järgnevalt vaadake, millisesse tulpa saite kõige enam märgitud sõnu. Suurima skooriga tulp vastab järgmises tabelis esitatule. Näiteks, kui teie skoor oli kõige suurem tulbas 3, olete oma olemuselt kõige rohkem "täiskasvanu" moodi. 127 SUHTLEMISTASANDITE TÜÜPILINE SÕNAVARA JA KEHAKEEL ALLA- KRIITILINE HOOLITSEV "TÄIS- LOOMULIK SURUTUD "VANEM" "VANEM" KASVANU" "LAPS" "LAPS" Sõnavara: Alati Tubli! Korrektne Mina Tänan, ei
annaabi.ee 
