K.Kull Veebruar 2011 Mis on suhtlemis- situatsioon? Meeltega tajutav osa keskkonnast, millele inimene annab oma subjektiivse hinnangu Inimesel on õigus ja kohustus enda eest seista! Oma elu korraldamiseks on kaks võimalust: 1.Korraldan oma elu ise või... 2.Lasen teistel oma elu korraldada Selline põhimõte paneb paika ka selle, millise käitumisviisi sa mingis suhtlemissituatsioonis valid. Mõjutamine Inimese käituminealgab juba saab alguse temaalates sünnist: meile mõtteviisist! tehakse selgeks mis on ÕIGE ja mis VALE, kuidas on ÕIGE ja kuidas on VALE. Uskumuste mõju käitumisele Uskumised, mis muudavad käitumise efektiivsemaks "kuula inimene lõpuni" "ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks" "kui inimesega räägitakse, siis vaadatakse talle otsa"
2 Alistuv käitumine Alistuv käitumine on toimimisviis, mille kaudu loovutatakse oma õigused ja huvid teistele. Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise soovitakse midagi muud. Alistuv käitumine on mitmetes situatsioonides õigustatud, kui lähtuda käitumise eesmärkidest. Indiviididele on küllalt omane olla arukas ja toorele jõule alistuda, et ennast mitte kahjustada. Kohtudes agressiivse, ennast halvasti kontrolliva nt: narkojoobes, purjus või psüühikahäiretega inimesega mingis suhtlemissituatsioonis ja tundes e´allajäämise ohtu, valib inimene enamasti arukalt alistuva käitumisviisi. Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teisele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või rahulolematu. Kui inimene on oma olemuselt altruistlik, nagu näiteks ema Teresa või näitena kirjandusest isa Goriot, siis võib teiste jaoks elamine olla mõtteviisiks ja elustiiliks (Krips 2003) Mitteverbaalsed tunnused: · Õlakehitused · Pilkkontakti vältimine
klienti abistav, eesmärgipärane, või tahad sa seda esitada sellepärast, et see sind ennast huvitab. Mitte laiendada liigselt probleemide ringi. Keskenduda sellele, mis kliendile kõige rohkem muret valmistab. Anda aega vastamiseks. Küsi üks küsimus korraga. Mitme küsimuse esitamisel valitakse välja meeldivam/ kergem või antakse vastus vaid viimasele küsimusele. Vastamata jäänud küsimuse kordamine on tüütu ja võib tekitada barjääri suhtlemissituatsioonis. Hoidu vastuolulistest ja süüdistavatest küsimustest, mis viivad kliendi kaitsepositsiooni. Mitte küsida järjest üle kahe küsimuse. On oht, et klient suunatakse passiivsesse, küsimustele vastaja rolli. Kui esitada järjest mitu küsimust, võib klient tajuda seda ka agressiivsusena. Klient võib tunda, et teda pigem kuulatakse üle, kui kaasatakse vestlusesse. Ettevaatlik tuleb olla miks-küsimustega, kuna sageli vastatakse neile "ei oska öelda" või "ma pole sellele mõelnud"
2 Alistuv käitumine Alistuv käitumine on toimimisviis, mille kaudu loovutatakse oma õigused ja huvid teistele. Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise soovitakse midagi muud. Alistuv käitumine on mitmetes situatsioonides õigustatud, kui lähtuda käitumise eesmärkidest. Indiviididele on küllalt omane olla arukas ja toorele jõule alistuda, et ennast mitte kahjustada. Kohtudes agressiivse, ennast halvasti kontrolliva nt: narkojoobes, purjus või psüühikahäiretega inimesega mingis suhtlemissituatsioonis ja tundes e´allajäämise ohtu, valib inimene enamasti arukalt alistuva käitumisviisi. 4 Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teisele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või rahulolematu. Kui inimene on oma olemuselt altruistlik, nagu näiteks ema Teresa või näitena kirjandusest isa Goriot, siis võib teiste jaoks elamine olla mõtteviisiks ja elustiiliks (Krips 2003) Mitteverbaalsed tunnused:
saab kontrollida oma elu. · Internaalil on: kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus, individualistlik maailmakäsitlus, suur stressitaluvus, parem vaimne tervis, hea kohanemisvõime, vastutustunne oma elu ja tuleviku eest, kõrgem enesehinnang, aktiivne eluhoiak, lühi- ja pikaajalised eesmärgiks. · · X loeng Suhtlemine · Interpersonaalne (isikuvaheline) pretseptsioon ehk isikutaju · Interaktsioon käitumine suhtlemissituatsioonis. Mõjutame niimoodi teist inimest endale soovitud suunas · Kommunikatsioon informatsiooni vahetamine o Kommunikaator teade/sõnum retsipent (teate vastuvõtja) o Verbaalne suhtlus: Kes? Kus? Millal? Miks? o Mitteverbaalne suhtlus: hääl (keskmine tugevus, vaheta tempot rääkimisel, korda olulist, väldi köhatusi, häälda sõnalõpud välja, väldi hääle valjenemist
(1988) . Mehrabian sõnastas avatud suhtlemise printsiibi: inimesed püüavad enam ja avatumalt suhelda nendega, kes neile meeldivad, ning püüavad vähendada kontakte inimestega, kes neile ei meeldi. Indiviididevahelist interaktsiooni saab kirjeldada kahe sõltumatu faktori abil, millest üks on ,,mõju" ja teine ,,lähedus". Nende kahe mõiste kauu saab kirjeldada, kes kontrollib õpetamissituatsiooni ning milline on suhtlemissituatsioonis valitsev ,,soojus" või ,,külmus". Konstruktivism pedagoogikas: õpetaja ülesandeks pole enam lihtsalt teadmiste ülekanne, vad õppe hõlbustamine ja toetamine, talle on oluline sotsiomoraalse atmosfääri loomine klassis (DeVries ja Zan), mis saavutatakse sellega, et õpetaja suhtleb toetavalt ja julgustavalt ning lähtub moraalsetest väärtustest (on aus, õiglane, autab õpilasi). Õpetaja esmaseks ülesandeks teadmiste andmisel on luua õppijatele selline keskkond
Vastasel juhu jääb naeratus külmaks ja teeselduks (halvas mõttes "keep smiling"). Selleks, et saada usutavat naeratust, tasub naeratada järjest vähemalt 5 minutit, siis võib olla on naeratus muutunud usutavaks. Silmside ehk pilgu suunatus suhtluspartnerile peegeldab tavaliselt huvi tema vastu. Kui inimene vaatab otsa, siis tahab ta saada tagasisidet, infot, mööda vaatamine ei ole hoolimatus vaid iseendale keskendumine. Tavalises suhtlemissituatsioonis, kus üks räägib ja teine kuulab, on just kuulaja see, kes jälgib, rääkija tegeleb ka meenutamisega ja seetõttu tema pilk on ekslevam. Tavaliselt suhtlemise algusel ristatakse pilgud ja siis läheb pilk mujale, et oma tekst ette valmistada. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 63 Suhtlemisvahendid Jälgige, kuhu läheb pilk, kui inimene meenutab. Nimelt eelistavad
Tervikuna võib neid nimetada ametisuhtlemiseks, mis on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide väljakujunenud realiseerimisviisid. Ametisuhtlemises kasutatakse kirjalikku ja suulist suhtlemiskanalit ning protsess võib osavõtjatele olla nii vahetu-vahendatud kui ühe- ja kahepoolne. Vahendatud suhtlemises kasutatakse erinevaid vahenduskanaleid (nt paberile kirjutamine ja telefoniga rääkimine), kuid vahetus suhtlemises on osalised üheaegselt ühe füüsilises keskkonnas ühises suhtlemissituatsioonis. Ühepoolse suhtlemise korral domineerib üks suhtlemispool, kusjuures kahepoolsel suhtlemisel jaguneb suhtlemise intensiivsus ning mõju partnerite vahel võrdselt. Kui võrrelda ametisuhtlemist tavasuhtlemisega, siis viimases võib inimene keskenduda oma emotsionaalsete või ratsionaalsete vajaduste rahuldamisele, kuid ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid. Organisatsiooni igapäevases tegevuses kombineeritakse ametisuhtlemise võtteid omavahel, mis muudab
annaabi.ee 
