Piia Maria Nahkur T11 HT ISIKUTAJU Mis on taju? Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus
1)*Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. *Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. *Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga. 2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? *Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. *Ühe eksperimendi raames on tõestatud, et inimestel on kalduvus tajuda ja tõlgendada teisi inimesi vastavalt n...
andmine *Teise murede vältimine- teema vahetamine, loogika kasutamine, rahustamine Kuulamine Kuulamisoskused: 1. tähelepanu väljendamise oskused 2. Jälgimisoskused 3. peegeldamisoskused Isikutaju - Inimese ja tema kujutise tajumine teise isiku poolt *Sotsiaalne pertseptsioon- isikutaju ja inimesetundmise nähtused ja protsessid kokku *Interpersonaalne pertseptsioon- vahety suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju *Inimesetundimne- sotsiaalsel kogemusel põhinev suhtlemiskompetentsuse näitaja, mis avaldub inimese põhiomaduste määratlemise võimes. Tajunähtused *Tekstitaju *Situatsioonitaju *Kontaktitunnetus *Mõistmistaju *Distantsitaju (vastastikune lähedus-, avatus ja intiimsusmäär) *Partneri seisundi taju Isikutaju sõltub: *Objektist (teine inimene) *Subjektist (mina ise) *Tajumisprotsessi iseärasustest *Subjekti ja objekti suhetest Pseudokuulamine- kuulen, aga ei kuula Kuulamistõkked
interpersonaalne pertseptsioon, mis on tihedalt seotud kommunikatsiooni ja interaktsiooniga. Teise isiku teate vastuvõtul saab registreerida ka tekstitaju, mis on omaette tunnetusnähtus. Tekstitunnetus mõõdab, millises ulatuses ja kui täpselt suudetakse vastu võtta edastaja poolt tähtsaks peetud infot. Situatsioonitaju tähendab mingi olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. Kuid see on alati subjektiivne. Inimesetundmine on sotsiaalsel kogemusel põhinev suhtlemiskompetentsuse näitaja, mis avaldub inimese põhiomaduste määratlemise võimes ja isiksustüübi psühholoogilise kindlaksmääramise oskuses. Inimese mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide, asjade või nähtuste tajumisest järgmiste tunnuste poolest: Tunnetatavat nähakse ja tunnetatakse sotsiaalse objektina, huvipakkuvamad jooned ja omadused on staatus, roll, rahvus, perekonnaseis jne. Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaaalselt determineeritud (määratletud) tajuja enda
5) peegeldub subjekti suhtlemisomadustes (avatus, veenmisvõime, sarmikus) Suhtlemiskompetentsust mõjutavad tegurid Eeldused: · füsioloogilised · psühholoogilised · sotsiaalpsühholoogilised Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus. Soodustavad: 1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: · suhtlemisvahendite valdamine · käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine · rollirepertuaar Kaudsed: · suhtlemisomadused · tutvusringkonna ulatus ja koosseis · sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlemiskompetentsust aitavad täiustada muuhulgas koolitus, erialase kirjanduse lugemine, osalemine vastavasisulistel kursustel, vajadusel ja võimalusel erinevad videotreeningud, ka
5) peegeldub subjekti suhtlemisomadustes (avatus, veenmisvõime, sarmikus) Suhtlemiskompetentsust mõjutavad tegurid Eeldused: füsioloogilised psühholoogilised sotsiaalpsühholoogilised Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus. Soodustavad: 1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: suhtlemisvahendite valdamine käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine rollirepertuaar Kaudsed: suhtlemisomadused tutvusringkonna ulatus ja koosseis sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlemiskompetentsust aitavad täiustada muuhulgas koolitus, erialase kirjanduse lugemine, osalemine vastavasisulistel kursustel, vajadusel ja
vaadatakse kõrvalt. Tegutseja annab suurema tähtsuse olukorrale, vaatleja isikule. 8. Eelnev info Eelinfo olemasolu korral kaldutakse rohkem uskuma seda infot kinnitavaid märke . Näiteks: "Ma ju teadsin juba varem, et ta ongi selline" Piia Maria Nahkur Isikutaju 6 ISIKUTAJU OLULISUS SUHTLEMISEL Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb?
5) peegeldub subjekti suhtlemisomadustes (avatus, veenmisvõime, sarmikus) Suhtlemiskompetentsust mõjutavad tegurid Eeldused: _ füsioloogilised _ psühholoogilised _ sotsiaalpsühholoogilised Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus. Soodustavad: 1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: _ suhtlemisvahendite valdamine _ käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine _ rollirepertuaar Kaudsed: _ suhtlemisomadused _ tutvusringkonna ulatus ja koosseis _ sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlusahel koosneb kaheksast osast. 1. Idee ilmumine 2. Kodeerimine 3. Edastamine 4. Vastuvõtt 5. Dekodeerimine 6. Aktsepteerimine
Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indiviidi poolt.
suhtlemist võõraste inimestega (1,2 3,5 m) Intiimne suhtlemisdistants on kuni 0,5 m ja selliselt vahemaalt suhtlevad väga lähedased inimesed. Selline vahemaa on võimalik võõramate inimeste vahel ka juhul, kui puudub silmside (näiteks täiskiilutud bussis), kuid suhtlemiste ei toimu (kontakti välditakse). Isiklik suhtlemisdistants on 0,5 1,2 m ja sellisel vahemaal toimub sõpradevaheline suhtlemine Isikutaju ehk pertseptsioon on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Kaja on kuulamistehnika, kus korratakse üle rääkija viimane sõna (või sõnapaar). Kliendikeskne teenindus põhineb arusaamisel, et klientide teenindamine, nendele hüvede loomine, on teenindusettevõtte põhiülesanne Klienditeenindus (Customer service; Customer care, Customer relations) on suhtlemine kahe võrdse osapoole kliendi ja teenindaja vahel
sobiva huvi ülesnäitava hääletooni kasutamine). Kõige olulisem on seesmine uskumus, et ma ISE tahan suhelda ja teenindada/aidata vms. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 14 Pertseptsioon ehk isikutaju PERTSEPTSIOON EHK ISIKUTAJU See, kuidas keegi teisi tajub ja tunnetab, näitab küllalt tihti, kes ta ise on (Kidron, 1984). Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes , kuidas ja miks just nii suhtleb
annaabi.ee 
