1. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada suhtlemise võimalikkus, Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algus ja lõpp, Vältida tarbetu info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid:
Suhteline kõrgus (positsioon teisest kõrgemal istumine rõhutab kõrgemat positsiooni, kuningas troonil) 3. Aeg: täpsus hilinemine on lugupidamatus, paus tõmbab tähelepanu Kui õpilane vaikib, tuleb öelda, et ma tunnen ennast ebamugavalt Visuaalsed märgid 1. Näoväljendused 2. Silmaliigutused * Kaua otsa vasatamine halvakspanu märk. * Kui vestluspartner tundub atraktiivne, puulillid suurenevad * Silmad liiguvad vastavalt sellele, mis mõtted on. * Suhtlemisakt algab ümberlülitamisega. Suhtlemisakt lõpeb, kui lõpetan pilkkontakti. 3.Keha liikumine. Liikumise järgi saab pimedas eristada inimese sugu. Õpetaja liigub klassis ringi kontroll jadomineerimine. Hoolivus kui õpilased tahavad küsida. 8) Käte asend Nõudmiste iseloom inimesed käituvad vastavalt ootustele. Õpetame õpilaste sotsiaalseid oskusi läbi mitteverbaalse käitumise. Kui läbi ei harjuta, siis ei saa hakkama.
Usutavus on retsipiendi loodud konstrukt. Usutavus on mitmemõõtmeline konstrukt. Usutavus oleneb kontekstist. Usutavus on dünaamiline nähtus. 28. Valetamine, selle liigid Teadlik sageli demagoogia kasutamine Alateadlik 3 aastaselt on enamik lastest võimelised valetama, väikelapsed valetavad tegude, mitte tunnete kohta Tundeid on võimelised teesklema 10 aastased lapsed Mõned lapsed ja täiskasvanud valetavad isegi siis, kui selleks ei ole vajadust Kui isik teab, et suhtlemisakt säilib, valetab ta vähem Valede liigid: Prosotsiaalne eesmärgiks kellegi kaitsmine Enesekasu eesmärgiks enese päästmine, karistusest hoidumine Isekas eesmärgiks enese kaitsmine teiste kulul Antisotsiaalne eesmärgiks kellelegi tahtliku kahju tekitamine 29. Meeldimine, millest oleneb Meeldimiseks tuleb täita nn minimax printsiipi: minimaliseeri kasu, maksimaliseeri tasu Võrdsuse printsiip: see, mida suhetest saadakse, peab olema tasakaalus sellega, mida
1.1 Suhtlemise põhitunnused ja reeglid Igapäevases suhtlemises on koos neli omaette vaadeldavat tasandit: teabevahetus, iseenda ja teiste tajumine ja hindamine, suhtlemise osapoolte vastastikune mõjustamine ning suhete kujunemine lävivate inimeste vahel (Kidron 2004: 9). Põhitunnused: · Suhtlemine on sihipärane · Suhtlemisest ei saa hoiduda · Teadetel on sisuline ja suhtumuslik mõõde · Suhtlemisakt on pöördumatu · Suhtlemisel mängib kaasa teatav eetiline aspekt · Suhtlemises on koos tahtelised ja impulsiivsed osad · Suhtlemisakt pole korratav 6 Reeglid: Psühholoogid on püüdnud määratleda mõned üldised reeglid, mis kujundavad sotsiaalset suhtlemist (Kidron 2004: 11). · Tagada suhtluse võimalikkus · Piirata agressiivsust · Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algust ja lõppu (lähenemine, naeratus,
(sõnad), ilma emotsiooni, hääletooni lisamata. Mõju eelkõige mittesõnaline sõnum (intonatsioon, kehahoiak, zestid). Info kohalejõudmist mööravad filtrid. Filtreid parandavad 4,5 filtrit suhe endaga (enesehinnang, milliseid kaitseid kasutan, kas ma tean, kes ma olen, eneseväärtustamine) , suhe loodusega/jumalaga, suhe teistesse, suhe ühiskonda. Mina tähtis OK+/tähtis Sina OK- Sina OK + Mina OK- Kontakt ja suhtlemisakt Kontakt on kahepoolne seisund suhtlevate partnerite jaoks, mis avaldub kindlate tunnustena, mida on võimalik mõõta ja analüüsida. Osaliselt. Kontakt leiab aset tähelepanu, keskendumis ja erutuse hetkel, mil me näeme, puudutame, haistame, kuuleme, maitseme ja tunneme oma keskkonda. Kontakt leiab aset siis, kui on erinevus mina ja sina vahel. Leiab alati aset nüüd ja praegu. Kontakt leiab aset siis, kui suudame figuuri taustast eraldada
välja tulla. 2. Liigse emotsionaalse kaasahaaratuse vältimiseks võib partnerilt kuuldut oma sõnadega ümber sõnastada. 3. Ärge unustage, et partner esindab vaid iseennast, mitte kogu inimkonda. Tema teave Teie kohta ei pruugi olla küllaldane. 4. Saadud infost ei pruugi automaatselt tuleneda Teie käitumise muutumine. 5. Aidake partnerit selle raske ülesande juures, aidake tal riskida. SUHTLEMISAKTI ETAPID Suhtlemisakt on ajaliselt piiratud lõik suhtlemises, mis algab psühholoogilise kontakti ettevalmistamisest ja lõpeb kontakti katkestamisega. Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks- algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Ümberlülitumine võib kesta vaid sekundi murdosa, kuid selle puudulik läbimine võib oluliselt
vastuargumentidega välja tulla. 2. Liigse emotsionaalse kaasahaaratuse vältimiseks võib partnerilt kuuldut oma sõnadega ümber sõnastada. 3. Ärge unustage, et partner esindab vaid iseennast, mitte kogu inimkonda. Tema teave Teie kohta ei pruugi olla küllaldane. 4. Saadud infost ei pruugi automaatselt tuleneda Teie käitumise muutumine. 5. Aidake partnerit selle raske ülesande juures, aidake tal riskida. SUHTLEMISAKTI ETAPID Suhtlemisakt on ajaliselt piiratud lõik suhtlemises, mis algab psühholoogilise kontakti ettevalmistamisest ja lõpeb kontakti katkestamisega. Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks- algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Ümberlülitumine võib kesta vaid sekundi
sõnavorme harva esinevates funktsioonides,areneb sõnaloomeoskus. Mis on iseloomulik lapse kõnele mõtte-, semantilise ja pindstruktuuri süntaksi tasemel? Mõttesüntaksi tasemel on iseloomulik, et teemaks on tähelepanuväljas olev situatsioon, reemaks tähelepanu fookuses olev situatsioonikomponent. Mõttespntaks jõuab vahepealseid etappe(muuteoperatsioone) läbimata pindstruktuurini. Kuna laps ei oska veel kuulajaga aarvestada, piirdub suhtlemisakt reemaga ehk psühholoogilise öeldisega. Kui lapselon sõnaa olemas, siis ta kasutab seda,kui sõnu veel pole, väljendatakse end zestiga. Ühesõnalausega väljendab laps üsnagi mitmeid semantilisi suhteid, nagu tegija, tegevuse objekt,valdaja, koht jm. Väliselt üks ja sama sõna väljendab sõltuvalt situatsioonist erinevaid suhteid. lapse jaoks on selperioodil oluline, mida sõnaga tähistada, mitte pindstruktuuri grammatika.
Suhtlemine. Suhtlemine kujutab endast partnerite vastastikust mõjutamist. Kui see toimub keele vahendusel, on tegemist verbaalse suhtlemisega, mis on inimeste peamine suhtlemisviis. Selle abil püütakse lahendada sotsiaalseid ülesandeid. Kõigepealt algab iga suhtlusakt kontakti loomisest. Järgneb suhtlemine kui protsess, mis eeldab rollide jaotust ning partneri(te) rolli arvestamist (laps-täiskasvanu, õpilane-õpetaja, laps-laps, tööandja-töövõtja jne.). Iga suhtlemisakt lõpeb kontakti katkestamisega. Suhtlemisprotsess on dünaamiline, sest partneri vastusrepliike pole võimalik täpselt ette teada. Suhtlemist iseloomustavad protsessis osalejate strateegia ja taktika. Kommunikatiivne strateegia kajastab suhtluseesmärgi saavutamise meetodit. Kommunikatiivne taktika on eesmärgi ja strateegia konkreetne realiseerimine: sõnavalik, ütluse hargnevus, suhtlusruumi dimensiooni valik (kooperatiivsuse aste, distantsi hoidmine ja muutmine, emotsionaalsuse aste jne.)
annaabi.ee 
