SisukoRD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT........................................................3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED.................................................................................................4 3. SUHTEPROBLEEMID.......................................................................................................... 6 4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE......................................................................... 7 5. KEHAKEEL........................................................................................................................... 9 6. Ruumisuhted........................................................................................................................ 11 7. KULTUUR JA SUGU.......................................................................................................... 12 8
elada. Ka see võib olla põhjuseks, miks tuleb kool pooleli jätta või ei suudeta lihtsalt õppida ning päevakorda tuleb koolist väljalangemine. Koolist väljalangevuse vähendamiseks on välja töötatud mitmeid erinevaid programme ja alustatud uusi projekte, paraku probleem püsib. Koolist väljalangejad on enamasti kompleksprobleemidega õpilased, kes vajavad täiendavat abi ja toetust õppimises, suhteprobleemide lahendamisel, koolidistsipliini järgimisel jne. Iseseisvalt ei tule nad oma probleemidega toime, sageli ei ole ka nende vanematel piisavalt sotsiaalseid oskusi. (Naarits- Linn, Pettai & Proos 2012, 5.) Järgnevalt lisan koolist väljalangemise otsesed põhjused, mis on välja selgitatud projektiga “Koolist väljalangemise ennetamine õpilaste sotsiaalse toimetuleku tõstmise kaudu“. Projekt viidi läbi INNOVE ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusel perioodil 01.09.2009 kuni 31.05.2012
mehe/naisena. Kord petetud inimesel on raske näha suhet pärast juhtunut endisena isegi siis, kui teine on vabandanud, selgitanud, eksimust tunnistanud. Soov abielu hoida on tugev motivaator, et andestada. Paraku võivad kahtlused hoolimata andestamisest hiljem uuesti tärgata. Teadmine juhtunust ei kao. Ka hiljem, muude probleemide lahendamisel, võidakse teisele tehtut meelde tuletada. P e t t u m u s e s t lõplikult üle saamiseks võib kuluda aastaid. Ebaefektiivne käitumine suhteprobleemide korral Konflikt soosib mitteratsionaalset käitumist. Enda tahtmise läbisurumisel proovitakse võtteid, mis võivad anda küll hetkel võidu, kuid ei aita lahendada suhteprobleeme. Rahulolematus või pettumus abielus ei leia sageli konstruktiivset lahendust. Üheks kanaliks, millesse rahulolematus abikaasa ja pereeluga tihti suunatakse, on f ü ü s i l i s e l t v i g a s t a v k ä i t u m i n e. Paradoksaalsel kombel käitub inimene sagedamini
Lisaks kõmu tekitanud "hispaanlanna" juhtumile, kus teismelise kaunitarina esinenud mees poistelt alastipilte ja -videoid välja pommis ning väidetavalt ühe nooruki enesetapuni viis, hüppas mõni päev tagasi Lasnamäe tornmajast surnuks koolitüdruk. Tragöödia ajend peitus tema ema sõnul internetis. Vaher siiski ei usu, et teismeliste enesetapu põhjusi tuleks üksnes internetist otsida. Pigem võib internetiterror osutuda n-ö päriseluski suhteprobleemide käes siplevale noorele viimaseks piisaks karikasse. Netikiusu ohvritega on Vaheril palju tegelda tulnud. Eriti julmad on tüdrukud "Konkreetselt sellest rääkida ei saa, kuna see oleks liiga äratuntav aga oli üks juhtum, mille puhul mõtlesin: kuidas küll tüdrukud saavad üksteise vastu nii julmad olla?" ohkab Vaher, kelle kinnitusel on koolikiusamine kolinud internetti. Kaaslasi kimbutatakse ka suhtlusportaalides. Hämmastav oli Vaheri sõnul, et kiusajaks
D, Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning. Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker 2000 3. Lehtsaar, T. Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu Ülikooli Kirjastus 2008 4. Kidron, A. Suhtlemine. Mondo 2004 5. Robert Bolton Ph.D. Igapäevaoskused. OÜ Väike Vanker 2002 6. http://www.wikihow.com/Resolve-a-Conflict-at-Work 7. Vihma, Ü. Inimene konfliktide keskel. AS Äripäev 8. Hoda, L. Kuidas lahendada konflikte töökohal. Elmatar 2002 9. Suhteprobleemide lahendamine. AS Äripäev 2010 10. Dr. Gary S. Goodman. Palun ärge tulistage sõnumitoojat. Sinisukk 2001 23
- Muutuste tekitamine söömiskäitumisega seotud hoiakutes - Tervisliku aga mitte liigse treeningu julgustamine - Üldiste psühhiaatriliste sümptomite vähendamine - Ravi algus kindla järelvalve all sest see on väga piinarikas magu venib jne - Emotsioonide rguleerimise õppimine - Impulsi kontrolli soodustamine - Häirunud kehatajuga teglemine - Sotsiaalse funktsioneerimise taastamine ja edendamine - Käesolevate suhteprobleemide lahendamine - Probleemilahendusoskuste arendamine - Perfektsionistlike hoiakute muutmine - Üldise enesehinnangu probleemidega tegelemine Söömishäiretega patsientide seisund kujuneb mitmetest vastastikku mõjutavatest protsessidest: - Toidu piiramisega kaasnevatest mõjudest - Isiksusejoonte mõjudest - Ja keskkonnast tulenevatest mõjudest Ravi planeerimisel tuleks neid aspekte arvesse võtta Psühotsotsiaalne sekkmine AN ravis
- Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll - Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused - Suhtlemine on pöördumatu protsess - “delete” funktsioon puudub! Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus - Üksteise aktsepteerimine ja toetamine - Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe
Kuid partneril võib olla ka kõigist sündmustest, olukordadest täiesti erinev interpretatsioon ja arusaamine nende tähtsusest. Seega sunnib antud faas partneritel minema kas konflikti või siis asuma läbi rääkima ja ümber hindama oma suhte tulevikku. Kuid nende jutuajamiste käigus võidakse ka kasvada. Näiteks tahetakse oma suhte kallal tööd teha, seda parandada. Tihtipeale võidakse pöörduda ka pereterapeudi poole oma suhteprobleemide lahendamiseks. Kui aga otsustatakse lahku minna, siis arutletakse läbi ka lahkumineku hind, mis see endaga kaasa toob, mida kaotatakse. Kui nüüd on otsustatud suhe lõpetada, siis astutakse Kolmanda ehk sotsiaalsesse faasi, kus kinnitatakse avalikult suhte lõpetamisest ja seletatakse ka teistele, miks see suhe katkestati. See faas on nagu grupile orienteeritud. Siin loodetakse et need teised jäävad või on nende poolt. Selle faasi ajal tõmmatakse kaasa sõbrad, sugulased ja naabrid