(19051908). 8.Tallinnas on Vilde nimeline muuseum . Kus see asub ja millal see asutati? V: 19. sajandi keskpaiku Kadrioru lossivalitsejale ehk kastellaanile ehitatud neobarokse maja esimesel korrusel asuv muuseum tutvustab 20. sajandi alguse ühe tuntuma eesti kirjaniku Eduard Vilde (1865-1933) viimast kodu. 9.Pane kirja vähemalt 6 E.Vilde romaani ja tee neist ühe kohta sisukokkuvõte. V: 1885 ,,Teravad nooled" , 1891 ,,Suguvend Johannes", ,,Kondivalu kõrtsirahvas" , 1893 ,, Karikas kihvti" , 1894 romaan ,,Linda aktsiad"
Mõisaproua jaoks oli sool aga odav asi. ,,SFINKS" Egiptuse liivakõrvel asub sfinks. Mida ta ometi öelda tahab? Midagi tahab ta ju ometi öelda? Aga seda teab ainult Oidipus. Ohooo...aga ma ju tunnen neid näojooni, ei oel neis enam midagi egiptusepärast. Madal valge laup, kõrged põsedsarnad, lühike sirge nina ja ilus valgete hammastega suu, pehmed vurrud ja väike kräsus habe ning need väiksed silmad... See oled ju sina Karp, Sidor, Semjon-Jaroslavi või Rjazani maamees, minu suguvend, vene tüüp! ,,VENE KEEL" Raskeil päevil oled sina üksi minu tugi ja pidepunkt! Kui sind ei oleks, mis siis hoiaks mind veel meelt heitmast selle epale, mis kodus sünnib?
Eduard Vilde Esimene jutt ,,Kurjal teel" krimijutt Peterburi elust teine jutt ,,Musta mantliga mees" põnevusromaan kolmas jutt ,,Põletatud peigmehed" Töötab ,,Virulase" toimetuses. (Ka Juhan Liiv on seal tööl) Ajakirjanik 20a. (Tallinn, Tartu Postimees, jälle Tallinnas ja Riias) Kirjutas sellel ajal järjejutte. Esimene kutseline literaat eestis. Kümne aastaga kirjutab 15 raamatut Naeruvääristas sentimentaalset luulelikkust jutustusega ,,Suguvend Johannes" 2 aastat elab Berliinis. Abiellub Prantslannaga. Teda paelub välismaa elu. Sotsiaaldemokraat oma veendumustelt > kasvad eluline tõetruudus (,,Kippari unenägu" ,,Värstriku Aadu") 1896 ,,Külmale maale" eesti esimene realistlik väärtteos ,,Raudsed käed" esimene töölise elu kujutav raamat 19021908 ilmub ajaloolinetriloogia: 1) Mahtrasõda 2) Kui Anija mehed Tallinnas käisid 3) Prohvet Maltsvet
Psühholoogiline romaan. Konflikt põhineb armastusel. Vilde lahkus Riiast 1890. aasta septembris. Saksamaal olles tihendas ta jällegi suhteid ,,Postimehega", avaldades seal sarja ,,Berliini kirju". Peam sissetulekuallikaks oli följetonide ja lühijuttude kirjutamine ja oma loomingu tõlkimine. Berliiniaegsest eestikeelsest toodangust tuleks ära mainida ,,Suguvend Johannes", ,,Kondivalu kõrtsirahvas", jutustus ,,Kuul" jm. Augustis 1891 astus Vilde abiellu Antonie Gronauga, mida hiljem hindas elu suurimaks rumaluseks. Saksamaal luges Vilde uusimaid realistlikke töid, külastas usinasti teatrit (uudne lavakunst, eksperimentaalsus) ja ka Riigipäeva (sotsiaaldemokraatlikud põhimõtted). 1892. aastal pöördus Vilde tagasi kodumaale, kavatses Karjakülas kirjutada. See suvi ja sügis olid kirjanikule viljakad,
sõitis ta ära Riiga, kugu ta jäi pidama enam kui aastaks. Ta leidis tööpaiga ajalehe ,,Zeitung für Stadt und Land" toimetuses, kus tema peamiseks ülesandeks olid tõlkida sõnumeid eesti ajakirjandusest. Vilde lahkus Riiast 1890. aasta septembri viimastel päevadel Saksamaa pealinna Berliini. Vilde jätkas suhteid ,,Postimehega", kus hakkas avaldama ,,Berliini kirju". Tema Berliini- aegsest eestikeelsest toodangust väärivad märkimist ,,Postimehes" ilmunud ,,Suguvend Johannes", ,,Kondijahu kõrtsirahvas", ,,Doora Osol" ja jutustus ,,Kuul pähe!" Augustis 1891 abiellus Vilde Antonie Gronauga. Seda sammu on Vilde hiljem hinnanud kui oma elu kõige suuremat rumalust. Lahkhelid perekonnas algasid arvatavasti varsti ja põhjustasid Vilde lahkumise Berliinist juba 1892. aasta kevadel. Kui Eduard Vilde hakkas proovima oma kirjanduslikke võimeid, ei olnud tal
1927. aastal ostis Vilde endale Kadriorus korteri (praegu asub seal majamuuseum). 1929. aastal valiti Vilde filosoofia audoktoriks. Vilde suri 26. detsembril 1993. aastal ja surma põhjuseks oli südametromboos. Vilde on maetud Metsakalmistule. Looming Vilde oli Eesti esimene kutseline kirjanik. Tema loomingu võib jagada kolme perioodi. 1) 1882-1895 aasta põnevus ja naljajuttude periood 1883 ,,Musta mantliga mees" 1885 ,,Teravad nooled" 1891 ,,Suguvend Johannes", ,,Kondivalu kõrtsirahvas" 1893 ,, Karikas kihvti" 1894 romaan ,,Linda aktsiad" Järgnesid naljajutustused ,,Vigased pruudid", ,,Ärapõlatud peigmehed" ja ,,Kosilane Rakverest". Nendes teostes naeruvääristatakse peamiselt inimeste nõrkusi. 2) Vilde võttis omaks realismi põhimõtted, ta kirjutas kodanluse ja maatöölise vastoludest. 1896. aastal kriitilise realismi romaan ,,Külmale maale" - Eesti elu enim mõjutanud raamat.
kerkivad esile paheliste ja hüveliste vahekordi ja moraali ning südametunnistuse küsimusi käsitlev "Röövitud tiivad" (1892), "Karikas kihvti" (1893),""Linda" aktsiad" (1894). omaette rühma varases loomingus moodustavad naljajutud. Ajakirjanikuna tundis rahva maitset, oli leidlik karakterite leidmisega, situatsioonide loomisega. "Ärapõletatud peigmehed" (1885), "Vigased pruudid" (1888),"Kosilane Rakverest" (1889),"Noored hinged" (1890), "Suguvend Johannes" (1891) teise loominguperioodi alguseks kindlad kriitilise realismi esteetilised põhimõtted - ainuke järjekindel realist meie algupärase ilukirjanduse tollasel arenguetapil. Vilde teoste süzeearendusest oli kadunud tühipaljas seikluslikkus, ebausutavad sündmused, keskendus tegelaste tüüpiliste joonte ja omaduste avamisele, luues üldistusjõulisi karaktereid. Uusi jooni oli saanud kaVilde kujutamislaad.
tema vanem vend oli õpetajaks. Liivist saab abiõpetaja, kusjuures ta saab selgeks saksa keele. Sel perioodil oli Väike-Maarja Lääne-Virumaa üks ärksamatest kohtadest. Liivil tekib armusuhe Liisa Goldinguga, kuid Liivi viletsa tervise ning majandusliku kitsikuse tõttu ei abielluta. Naine on Liivi armastusluule inspiratsiooniallikas. Kogumik ,,Kirjad Liisale". Liiv töötas Virulase toimetuses, sellal töötas seal ka Vilde, kes ei suhtunud Liivi hästi (,,Suguvend Johannes" oli Liivi suhtes satiiriline). Mõnda aega õppis Liiv ka Treffneris, kuid tervise tõttu katkestas õpingud. Tema haigushood süvenevad veelgi ning ta ei saa jätkata ka ajalehetoimetuses. Tal olid nii füüsilised probleemid (tuberkuloos) kui ka tugev närvihaigus, skisofreenia. Tema haigusest ei saa võitu ka spetsialistid ning mehest saab n-ö vallasant. Sellest hoolimata jätkab Liiv luuletamist (suur osa loomingust on loodud just haiguse ajal).
abiellunud, sest Liiv teab oma viletsat tervist, majanduslikku olukorda. Tihe sõprus säilib siiski. Nad pidasid kirjavahetsut, säilinud on kirjad Liisale aga kirju Juhanile pole säilinud. See on Liivi armastusluule olulisim inspiratsiooniallikas. Kogumik ,,Kirjad Liisale". · Mõnda aega töötas Liiv ,,Virulane" toimetuses. Samal ajal oli seal tööl Eduard Vilde. Kahe kirjaniku vahelised suhted olid teravad. Eriti pärast Vilde följetoni ,,Suguvend Johannes", mis on Liivi suhtes sarkastiline. Ta tegi kaastööd ka ,,Sakalale" ja ,,Olevikule" · Mõnda aega õppis Liiv Treffneri Gümnaasiumis, aga tervise tõttu katkestas õpingud. · Juhanil tekivad haigushood. Ühelt poolt füüsilised probleemid (raske tuberkuloos), peavaludest areneb välja väga tugev närvihaigus. Tõsiselt vaevavad skisofreeniahood: tagakiusamismaaniad; kardab, et teda jälitatakse. · Ta isoleeritakse Tartu närvihaiglasse.
enam midagi võtta. Mina muidugi härra Mauruse maja ette karjuma ei tule, sest nagu ma juba ütlesin, mul on omal maja ja, kui kellegil on juba maja, siis oskab ta häbi tunda mitte ainult teise karjumisest oma maja, vaid ka iseenda karjumisest teise maja ees. Mina pole kalanaine ja milleks ma tulen iseend Mauruse maja ette häbistama! Nii hull pole asi tõesti veel mitte, olgu ainult suusoojaks nõnda rääkida. Mina pole venelane. Raha rahaks, aga suguvend ikkagi suguvennaks. Ja meie oleme härra Maurusega tõsised suguvennad. Meie oleme üheskoos rahvaasju ajand, olime üheskoos Kirjameeste seltsis. Seal me tuttavaks ja pärast sõbrakski saime. Ja mina olingi õieti see mees, kes selle kooli mõtte härra Maurusele pähe pistis. Just mina, nii et minus näete teie, noormees, härra Mauruse esimese järgu kooli vaimulist isa. See oli just ühel suure riiu koosolekul, teate ju, olete kuulnud, Hurt ja tuisulased. Ja seal ma siis
annaabi.ee 
