tingituna roosakas. Paljude kalaliikide sugunäärmed jäävad sellesse staadiumi pikemaks ajaks, sageli sügisest kuni kevadeni. 11 IV sugunäärmed on saavutanud maksimaalse suuruse. Munasarjad hõlmavad kuni 2/3 kehaõõnest. Marjaterad suured, läbipaistvad, üksteisest kergesti eraldatavad. Niisad valged, ilma nähtavate veresoonteta. Kõhule vajutamisel võib isaskaladel veidi niiska välja voolata. V kudemisaeg, suguproduktid on voolavad. Mari ja niisk on voolavad joana välja kergel kõhule vajutamisel. VI kudemisjärgne, suguproduktid on välja koetud. Munasari ja niisk väga väikesed, lõdvad, põletikulised, tumepunast värvi. Sageli jääb pärast kudemist munasarja üksikuid marjateri. Kalad saavad suguküpseks väga erinevas eas: väikesed kiiresti küpsevad kalad ( peipsi tint näireks aastaselt), teised kalad aeglaselt (suured aeglase kasvuga kalad, näteks tuurlased inimese eaga võrreldavas tempos)
Jõevähk kuulub kümnejalaliste hulka.Päeval varjab ta end kaldasse õõnestatud urus ja saagijahile tuleb öösiti. Jõevähil on üsna palju vaenlasi, näiteks ondatra, saarmas, suured kalad ja ka inimene. [6] Jõevähi elupaik Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid ojasid, jõgesid ja järvi. Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalainerikastes veekogudes. [4] Jõevähi sigimine Jõevähkide suguküpsus jõuab kätte 3.4. eluaastal. Suguproduktid valmivad isastel igal aastal ja emastel tavaliselt üle aasta või üle mitme aasta. Kopulatsioon toimub septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 oC ringis. Isased toimetavad on spermatofoorid emaste suguavade lähedale. Mõni nädal hiljem koeb emane marjaterad oma tagakeha (laka) alla, kus spermatofooridest vabanevad spermatosoidid marja kehaväliselt viljastavad. Laka all (täpsemalt tagakehajalgadel) arenevad marjaterad kogu talve ja kevade, koorudes varasuve paiku
Ektoderm(väljas), entoderm (sees), tugiõhik e mesoglöa. kõrvekapslid, hajus NS, röövloomad, enamus mereloomad) KLASS HÜDRALOOMAD entoderm ulatub vahetult suuavani, polüüpide siseõõs terviklik, Suguproduktide kujunemine ektodermis N varshüdra, kurdhüdraline, obeelia meduus KLASS KARIKLOOMAD Meririst. See klass hõlmab eestkätt suuri meduuse tugevasti hargnenud gastrovaskulaarsüsteemiga, hästiarenenud meeleelunditega ja nõrga polüpoidse põlvkonnaga. Suguproduktid tekivad neil entodermis. Karikloomad on eranditult meres elavad loomad, mõned neist on väga suured. Nii võib näiteks Põhja-Jäämeres elava meriseene (Cyanea arctica) kummiku läbimõõt ulatuda üle 2 m ja kombitsate pikkus kuni 30 m. KLASS ÕISLOOMAD hobumeriroos, seenkorall Sellesse klassi kuuluvad üksikud või koloniaalsed polüübid, kel on ektodermaalne neel, kambriteks jaotunud siseõõs ja entodermaalsed suguproduktid. HÕIMKOND KAMMLOOMAD: Meritikker, veenusevöö, nudikammloom
puudub. Puhtamageveekalana levinud tavaliselt merest eemale jäävates jõgedes ja ojades, ka Volga ülemjooksul. Lääne-Euroopas vete reostumise tõttu haruldaseks muutunud. Vastsed elavad ojasilmudel mudapõhjasse uuristanult, suguküpsed elavad peamiselt kruusa- liiva setetes. [1, 3] Ojasilm koeb meie ojades suuremates või väiksemates parvedes mais, juuni algul, praktiliselt jõesilmuga ühel ajal ja ligikaudu samades tingimustes. Huvitav on, et ojasilmu vastsetel on suguproduktid moonde alguseks juba peaaegu küpsed, kuid jõesilmul kaugeltki mitte. Nagu silmud ikka, siis ka ojasilm suguküpsus lõpetab nende toitumise ja peale kudemist nad surevad. Vastse toiduks on taimejäänused, putukavastsed ja põhjaloomakesed. [1, 2] Ojasilmudel turuväärtust pole leitud, kuna nende nahas leiduvate näärmete mürgine eritus ei kaota ka keetes inimese sooltoru põletikku tekitavat toimet. Kasutatakse kalastajate poolt õngesöödaks. [1, 2, 3]
erineda. Juba nimetatud küürakal pisitähel kogunevad isased sigimisperioodil emase ümber ja suruvad oma kiired selle kiirte ümber niiviisi, et väljutatav sperma satub otse vetteheidetavatele munadele. Madalmeres elav ürgtähe isendid sigimisel koguni ühinevad paarikaupa. (1) Meritähtede areng võib kulgeda kas vabaltujuva vastsestaadiumiga (mille moonde ehk metamorfoosi tulemusena kujuneb noor meritäht) või otseselt. Enamik meritähti väljutab suguproduktid otse vette, kus toimubki munade viljastumine ja nende edasine areneminebilateraalsümeetriliseks vastseks- kahepärgseks ehk bipinnaariaks. Vastse kahekülgne sümeetris on jälg meritähtide põlvnemist kõigi nüüdisaegsete okasnahksete kaugetest eellastest, kellel oli samuti bilateraal-, mitte aga radiaalsümeetria. Pärast mõnenädalalist elu veemasiivis, mil vastne vastne toitub energiliselt mikroskoopilistest vetikatest, moodustub kahepärgse ehk bipinaria
Viljastumiseks ja normaalseks arenguks sobivat marja annavad emaskalad alles siis, kui keskmine küpsuskoefitsient on 28,5%. Väljapüügil eraldatakse emas- ja isaskalad ning asustatakse eraldi tiikidesse, et ära hoida nn spontaanset kudemist. Soovitav on isegi isas- ja emaskalad talvitada eraldi tiikides. VÄLISED TUNNUSED Emaskaladel on kõht puhetunud ja pehme, suguava punsunud, kergelt punetav ja ümmargune, lõpuskaante välispind läikiv. Isaskalade suguproduktid on sel ajal tavaliselt IV–V küpsusastmes, niisk võib erituda juba kergel kõhule vajutusel. Isas kalade tunnuseks on kitsam kõht, piklik-pilujas hele suguava ja nn pulmarüü (lõpuskaaned, selja- ja kõhuuimed karedad). SUGUKALADE VALIK Paljundamiseks valitakse – tõu, vanuse, massi, viljakuse jt näitajate alusel parimad kalad. Sobivate tõuliste kombinatsioonide paljundamiseks koostatakse ristamisplaan. Ristamisskeem peab valmis olema juba enne
(sooltoru, parempoolse "kopsu" jm.), mis aga küllalt kiiresti regenereeruvad. Trepang (Stychopus japonicus). 15.5. Klass: Meriliiliad (Crinoidea). Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava suunatud ülespoole ning on ümbritsetud pikkade harunevate kiirtega. Toituvad filtreerimise teel. Suguorganid ei moodusta tervikut vaid suguproduktid valmivad hajusalt kehas. Sugurakud väljuvad kehajätketesse tekkivate lõhede kaudu. Sügoodist areneb ujuv vastne. Vastsel suuava puudub - on vaid soolega seostamata lohuke. 16. Hõimkond: keelikloomad (Chordata) 1. seljakeelik 2. selgmine torujas KNS 3. neelupilud 4. saba 16.1. Alamhmk. mantelloomad (Urochordata (Tunicata))
tingituna roosakas. Paljude kalaliikide sugunäärmed jäävad sellesse staadiumi pikemaks q. ajaks, sageli sügisest kuni kevadeni. r. IV sugunäärmed on saavutanud maksimaalse suuruse. Munasarjad hõlmavad kuni 2/3 s. kehaõõnest. Marjaterad suured, läbipaistvad, üksteisest kergesti eraldatavad. Niisad t. valged, ilma nähtavate veresoonteta. Kõhule vajutamisel võib isaskaladel veidi niiska välja u. voolata. v. V kudemisaeg, suguproduktid on voolavad. Mari ja niisk on voolavad joana välja kergel w. kõhule vajutamisel. x. VI kudemisjärgne, suguproduktid on välja koetud. Munasari ja niisk väga väikesed, y. lõdvad, põletikulised, tumepunast värvi. Sageli jääb pärast kudemist munasarja üksikuid z. marjateri. aa. Kalad saavad suguküpseks väga erinevas eas: väikesed kiiresti küpsevad kalad ( peipsi bb
annaabi.ee 
