BLUPmeetodil. Hinnatakse küljepeki paksus,seljapikimalihase läbimõõt,arvutatakse tailihasis.Valikuedu-R=h2*i*p/L standardhälvetes väljendatakse valikuedu sel juhul,kui tahetakse võrrelda kahte erinevat populats. Millel on sama suur standardhälve,kuid erinev keskmine tase.absoluutühikutes,kui püütakse selgitada saadud tulemusi mittegeneetikutele nagu talunikud.Puhasaretus ja sugulusaretus-kasut. Popultsiooni ehk tõusisest geneetilist varatsiooni.arvestatakse nende kehaehitust,mis peab olema vastupidav ja jõudlus ületama tõu keskmist. Vanemad ei või olla lähissuguluses.biotehnol. meetodite kasut. Võimaldab parimate tõuloomade geene levitada kiiresti.tõuloomade stabiliseerimine.Sugulusaretus- Rxy=0,5n1+n2 n1 näitab ühise eellase kaugust põlvnemistabelis X loomal ja n2 Y loomal.mida kaugemal eellane,seda madalam sugulus.Liin-ja perekondaretus-
*Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatud vorm puudub. Aasia pühvlid perekond: liigist india pühvel on kodustatud india veepühvel. Liigist filipiini pühvel kodustatud vorm puudub. Aafrika pühvlid perekond: liigist kahverpühvel kodustatud vorm puudub. Sugulusaretus e. inbriiding võimalikult minimaalne. Inbreedingu depressioon-kui sugulaste paaritamisel kohtuvad retsessiivsed geenid, mis põhjustavad elujõutust, kehaehituse halvenemist, nõrka tervist. *Inbriidingut saab vältida ristamisega. Heteroos-ristatakse erinevaid tõuge, saadakse tugevad ja haigustele vastupanevad loomad, erinevate geenide rets. rist tõen. väike. Sellepärast ristandid elujõulisemad, kiirema kasvuga kui puhtatõulised.
Ideaalne populatsioon Panmiktiline - isendite populatsioonisisene vaba paardumine Mutatsioonide toimumise puudumine Migratsiooni puudumine Valiku/selektsiooni puudumine Indiviidide lõputult suur arv Kõikide genotüüpide võrdne viljakus, säilivus ja eluvõime 7. Populatsiooni geneetilist struktuur mõjutavad tegurid a. Migratsioon – sisse ja väljaränne b. Inbriiding Sugulusaretus Üks või mitu ühist eellast, ühised eellased kuni 5.sugupõlveni (k.a) Suureneb homosügootsus Autbriiding Mittesugulusaretus, välisaretus/ristamine Suureneb heterosügootsus c. Mutatsioonid d. Juhuslik geenitriiv - Kõik gameeditüübid ei kohtu viljastamisel võrdse tõenäosusega nagu panmiktilises populatsioonis - Toimub ilma, et valikut teostatakse (juhuse teel) - Tõenäoline väikestes ja suletud (isoleeritud) populatsioonide puhul
59. Paaridevalik · . Kõige üldisemas mõttes tähendab paaridevalik seemendusplaani koostamist oma karjale. · Valitakse emasloomadele isasloom(ad), kellega nad tiinestatakse kontrollaastal, et · saada väärtuslikku aretuskarja täiendust ja · noorloomi tõumüügiks. · Edukuse aluseks on info oma karja geneetilisest struktuurist ja pakutavast aretusmaterjali väärtusest. · Kaasajal on välja töötatud arvutiprogrammid. 60. puhasaretus ja sugulusaretus Puhasaretus - 1. Liinaretus e vereliinide aretus; 2. Perekondaretus; 3. Sugulasliinide aretus ja ühendamine. · Puhasaretuses kasutatakse populatsiooni- ehk tõusisest geneetilist variatsiooni ja valikuedu baseerub geenide additiivsusel. · Järelikult arvestatakse siin suguloomade valikul kahte printsiipi: 1) nende kehaehitus peab olema tugev ja jõudlus ületama tõu keskmist; 2) vanemad ei või olla omavahel lähissuguluses
3.1.homogeenne e. ühtlik; 3.2.heterogeenne e. mitteühtlik. 3.1.Homogeense paaridevaliku all mõistetakse sarnaste loomade paaritamist, kellel on ühesugune põlvnemine, ühtlik kehaehituse tüüp ja sarnased jõudlusomadused. Homogeense paaridevaliku eesmärgiks on saada vanemate feno- ja genotüübiga sarnane järglaskond, kellel oleks põlvkonniti püsivad tunnused ja omadused. Homogeense paaridevaliku kõrgem aste on inbriiding e. sugulusaretus. Inbriidingut mõõdetakse inbriidingukoefitsiendiga FX ja suguluskoefitsiendiga RXY. Sõltuvalt sellest, kas seemenduspartneritel on ühine eellane kuni vanemate 5-nda põlvkonnani või kaugemal on tegemist sugulusaretusega ja mittesugulusaretusega (autbriiding). Homogeenset paaridevalikut rakendatakse tavaliselt kultuurtõugude juures, kus on saavutatud hea jõudlusvõime ja tugev tervis. Inbriiding on tavaliselt soodne, sest suureneb samade geenide sagedus ja homosügootsuse tõus
Eesmärgi saavutamiseks toodi kasvandusse sõjast alles jäänud Hetmani pojad Harri ja Hofrihter. Märade hulgast praagiti välja ebatäiuslikke. Samal ajal hakati pidama ratsavõistlusi. Ratsatüübilisi täkke püüti koondada Järva- ja Viljandimaale, kus kasvatati ratsahobuseid kaitseväe tarvis. 1935. a rajati Tartu lähedale Vorbusele kaitseministeeriumi ratsahobuste kasvandus, mis põhines tori tõugu märadel. Kuid 1930. aastate keskel hakkas pikaajaline sugulusaretus avaldama mõju nii hobuste tervisele kui välimusele. Ilmale hakkas tulema nõrgajalgseid, kergeid ja halvasti arenenud kehaga hobuseid, kes olid vastuvõtlikud mitmesugustele haigustele. Tekkis vajadus uue tõu kasutuselevõtmiseks. Vaja oli leida selline tõug, mille abil saaks tõsta hobuste elujõulisust ja tugevust, suurendada massiivsust ja parandada välimikku, kuid mis ei muudaks tori hobuse juba väljakujunenud tüüpi. Leiti, et selleks sobib postjer-bretagne ehk bretooni tõug. Nii
Tõug võib olla suletud (ei toimu genofondi juurdevoolu, samuti äravoolu) või osaliselt avatud. Viimasel juhul esineb teistest tõugudest piiratult genofondi sissetoomist või väljaviimist. Täieliku avatuse korral toimub erinevate tõugude segunemine ja tõule iseloomulike tunnuste kadumine. Loomade arvu tõus on raske täpselt määratleda. Põhitingimuseks on, et mitme põlvkonna jooksul on võimalik läbi viia aretustööd nii, et sugulusaretus ehk inbriiding oleks välditud või miinimumtasemel. Suguluste omavahelisel paaritamisel kohtuvad viljastumisel suure tõenäosusega retsessiivsed geenid, mis põhjustavad järglastel elujõuetust, kehaehituse halvenemist ja nõrka tervist. Seda nähtust nimetatakse inbriidingu depressiooniks. Arvukus sõltub veel tõu sisestruktuurist. Kui tõusiseselt suudetakse säilitada geneetiliselt erinevaid loomarühmi ehk aretusliine, siis võib loomade koguarv olla mõnevõrra väiksem.
2. printsiip (lähtub isaslooma kasutamise ulatusest) a) individuaalne paaridevalik Toimub kõrgaretuskarjas, kust saadakse noori isasloomi aretusse b) rühmaline paaridevalik Kasutatakse kõige ulatuslikumalt. Isaslooma(de)le valitakse emasloomade rühm, kes ei ole temaga lähissuguluses. Levinud on see lambakasvatuses. c) Massiline paaridevalik Ei toimu erilist valikut. Levinud linnukasvatuses vabapidamisel. 9. Puhasaretus ja sugulusaretus Puhasaretuses kasutatakse populatsiooni- ehk tõusisest geneetilist variatsiooni ja valikuedu baseerub geenide addiivsel toimel. Järelikult arvestatakse siin suguloomade valikul kahte printsiipi: 1. nende kehaehitus peab olema tugev ja jõudlus ületama keskmist 2. vanemad ei või olla omavahel lähissuguluses Eestis on traditsiooniliseks aretusmeetodiks just puhasaretus, mis on küll konservatiivne aretusmeetod, aga tagab tõugude püsivuse
annaabi.ee 
