Anaximandros ja Anaximenes. Linna järgi on tema ja ta õpilased saanud nimeks Mileetose koolkond. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes Väike-Aasia linnades. Mileetoses toimusid 6. ja 7. sajandil suured majanduslikud ja poliitilised muutused, mille käigus võim kandus üha enam sugukondlikult aristokraatialt kaupmeestest koosnevale aristokraatiale. Thales olevat ennustanud 585.a. aset leidnud päikesevarjutuse. Siiski pole tõendeid tema erilistest geniaalsetest võimetest päikesevarjutuse ennustamisel-- Mileetos oli Lüüdia liitlane ning Lüüdial olid kultuurilised sidemed Babülooniaga, kus teati, et päikesevarjutused tekivad tsükliliselt umbes 19 aasta tagant. Ei babüloonlased ega Thales teadnud, miks selline tsükkel esineb. Samuti olevat ta olnud üks esimesi
mõõtu. / 1,lk 11/ Aristotelese arvates peab majandusteadus käsitlema üksnes kodumajapidamist, - poliitika aga riiklikku elukorraldust./3/ Sellest lähtudes on Aristotelese arvates olemas kaks teadust: oikonoomia ja krematistika. Oikonoomia all mõistis ta rikkust kui kasulike asjade kogumit, krematistika all aga rikkust kui raha. /1, lk 11/ 4 1.3. Vana-Rooma majandusõpetused Üleminek sugukondlikult korralt riiklusele toimus kuningate ajastul. Kujunes välja uus kord, mille raames arenesid ka roomlaste majandussuhted./1, lk 12/ Tähtsamad isikud olid Marcus Porcius Cato, Marcus Tullius Cicero ja vennad Gracchusted. Cato oli suurmaaomanik ja esindas suurmaaomanike ideoloogiat. Tema arvates oli naturaalmajandus ideaalne. Cato teos võimaldab teha järelduse, et Itaalias oli 2. sajandil e.Kr. levinud põllumajanduse intensiivsed vormid. /1, lk 13/
Kordamisküsimused. 1.1Iiri saagad Kultuur Euroopas arenes koos muutustega ühiskonnas, milles võib eristada kahte perioodi 1. üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele(kuni10.saj.) 2. Väljakujunenud feodaalajastu.(11-13.saj.) Esimene periood oli kultuuriliselt vaesem,sealt on säilinud üksikuid kirjanduslikke tekste:näit.anglosaksi eepos "Beowulf." Risttiusk ei soosinud rahvaloomingut, mis põhines paganlikele uskumustele. Ja Euroopa mandril hävitati peaaegu täielikult.Müüdid ja rahvapärimused säilusid aga IIRIMAAL. Iirimaa asustanud keltide seas olid laulikud suure au sees.Meieni
kreeta nimena. Nähtavasti oli Thales puhtalt mileetose päritolu, kuigi tõenäoliselt kaaria verega segatud. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes Väike-Aasia linnades. Mileetoses toimusid 6. ja 7. sajandil suured majanduslikud ja poliitilised muutused, mille käigus võim kandus üha enam sugukondlikult aristokraatialt kaupmeestest koosnevale aristokraatiale. Thales olevat ennustanud 585.a. aset leidnud päikesevarjutuse. Siiski pole tõendeid tema erilistest geniaalsetest võimetest päikesevarjutuse ennustamisel-- Mileetos oli Lüüdia liitlane ning Lüüdial olid kultuurilised sidemed Babülooniaga, kus teati, et päikesevarjutused tekivad tsükliliselt umbes 19 aasta tagant. Ei babüloonlased ega Thales teadnud, miks selline tsükkel esineb
peetakse Vabariigi alguseks. Rahvas ei sallinud viimast kuningat tema julmuse pärast. Etruskide abiga tahtis ta oma võimu uuesti taastada. Etruskide kuninga Porsenna juhtimisel tuli Superbus Rooma linna alla. Gaius Mucius - roomlane, kes läks etruskide laagrisse. Kui Porsenna tahtis talt piinamise läbi Roomlaste sõjaplaane kätte saada, pistis Mucius oma parema käe tulle ja põletas selle ära. Sealt sai ta endale hüüdnime scaevola - vasakukäeline. Kuningate ajajärk oli ülemineks sugukondlikult korralt linnriigile. 10 Rex - rooma kuningate nimetus. Kuningate ajajärk oli sarnane Kreeka Homerose ajajärguga. Kuningas oli valitav amet. Rahvastik jagunes kolmeks suureks hõimuks - iga hõim koosnes 10 kuuriast ja see omakorda kümnest sugukonnast. Rahvakoosolekutest võeti osa kuuriate kaupa. Igal Roomlasel oli kolm nime: sugukonnanimi, perekonna nimi ja eesnimi. Naistel eesnimed puudusid ja sugukonna nimi lõppes a-ga.
· Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) · Esimesest perioodist vähe säilinud kultuuriliselt, sest ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut. · Paremini säilisid muistsed müüdid ja rahvapärimused suust suhu euroopa äärealadel, Iirimaal ja Islandil. 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal; Anglosaksi eepos (Beowulf) Iiri saagad
Kross on tõlkinud luulet, kirjutas Brechi "3 krossi ooperi", "Alice Imedemaal", Shakespeare'i. Dramatiseeris ka oma teoseid (KH, RR). Kirjanduskriitiline looming "Vahelelugemised IV": seisukohavõtud, analüüsid, kriitka. ,,Keisri hull" Pilet nr 4 4.1. Keskaja kirjanduse mõiste. Islandi kirjandus ,,Vanem Edda", keskaegsed kangelaslaulud 515 sajand; Kultuur keskaegses Euroopas arenes kooskõlas muutustega ühiskonna elus, milles on eristatud kaht perioodi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. 1. periood oli kultuurivaesem, sealt on säilinud vaid üxikuid kirjanduslikke texte (nt. anglosaxi eepos "Beowulf" X saj. käsikirjas). Ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, mistõttu Euroopa mandril hävines see peaaegu täielikult. Muistsed müüdid ja rahvapärimused kandusid suust suhu ja kirjast kirja Euroopa
Ise oma ideid ellu ei rakendanud, kuid Smerdjakov võttis neist kinni ja tappis isa Fjodori. Dmitri on elunautija ja joob ning aeleb ringi, oma lõbude peal väljas. Aljosa idee on D-i meelest ainuõige propageerib headust, milles D meelest on tulevik. Pilet 5 9. KESKAJA KIRJANDUSE MÕISTE, ISLANDI KIRJANDUS, ,,VANEM EDDA", KESKAEGSED KANGELASLAULUD 5-15 sajand; Kultuur keskaegses Euroopas arenes kooskõlas muutustega ühiskonna elus, milles on eristatud kaht perioodi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. 1. periood oli kultuurivaesem, sealt on säilinud vaid üksikuid kirjanduslikke tekste (nt. anglosaksi eepos "Beowulf" X saj. käsikirjas). Ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, mistõttu Euroopa mandril hävines see peaaegu täielikult. Muistsed müüdid ja rahvapärimused kandusid suust suhu ja kirjast kirja Euroopa äärealadel, nagu Iirimaa ja Island
annaabi.ee 
