Nibelungide laul Kui vanim keskaegne eepika peegeldas valdavalt sugukondlikku elutunnetust, siis kangelaslauludes hakkab avalduma rahvateadus. Kangelaslaulud kuuluvad kristlik katoliikliku-kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad kangelaseeposed on prantslaste ,,Rolandi laul ", hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" ja sakslate ,,Nibelungide laul". Germaani kangelaslauludest kuulsaim ,sakslaste ,,Nibelungide laul",pärineb XII ja XII sajandi vahetusest , seega ajast,kui Euroopa eepilises kirjanduses oli juba laialt levimas uus suur nähtus , rüütliromaan
jaotamist. Sellel perioodil käitumisnormid ei omanud õiguslikku jõudu tänapäeva mõistes vaid olid tavapärasteks käitumisnormideks tolleaegses ühiskonnas. Teine õiguse arengu etapp algas rooma ühiskonna klassideks jagunemisega ja Rooma riigi tekkega. Seda etappi loetakse ka Rooma tavaõiguse tekkeks.Rooma põhilisteks käitumisnormideks olid mos (traditsioonid), mores maiorum (esivanemate traditsioonid). Sellel perioodil kui veel tollases Roomas ei esinenud ühiskonna sugukondlikku ülesehitust, tekkisid avalikud käitumisnormid, mis kinnistusid nende korduvas täitmises ja millele allusid kõik antud ühiskonna (klanni) liikmed. Neid käitumisnorme mittetäitnud isikute suhtes rakendati mitmesuguseid karistusi, millest rängeim oli antud ühiskonnast (klannist) väljaheitmisega ja mis lõppes selle ühiskonna liikme jaoks tavaliselt surmaga. Tavaõiguse tekkimise perioodil hakkas rooma ühiskond klassikuuluvuse järgi lõhenema nn.
o kodanike vabatahtliku koostöö pinnal spontaanselt tekkinud ühendus ja on riigi suhtes suurel määral autonoomne. Tsiviilühiskonna struktuurid pakuvad konkurentsi riiklikele. Tsiviilühiskonna tegevust reguleeriv võimukorraldus ei ole rajatud valitsevale võimule, vaid vabatahtlikkuse põhimõttele. Ühiskonna arengut vaadeldakse kahest vaatepunktist: ühiskonnavormide areng ja riigivormide ning riigi ajalooliste tüüpide arenguna. Ühiskonna eri tüüpidena eraldatakse tavaliselt: sugukondlikku, orjanduslikku, feodaalset, kapitalistlikku; tootmisviisidel põhinev ühiskonnavorm(kuidas hangitakse elatusvahendid); kultuuriline. Riik on sotsiaalse kooselu kõrgeim vorm, mida koordineerib ühiskondlike institutsioonide formaalselt korraldatud ja tsentraliseeritud võim. Riikluse kontseptsioonid Õiguslikus käsitluses on riikluse olemuseks ühiskonnana elavate inimeste vabaduse mõistuspärane korraldus. Eesmärk luua korrastatud inimsuhted, milles iga isiku vabadus
Vabariigi languse ajal (133 ekr) algasid kodusõjad, võimsamate riigimeestena tõusid esile Pompeius ja Caesar,seejärel sai caesar ainuvalitsejaks. Octavianus,caesari lapsendatud laps vallutas 30eKr Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad. Vabariigi lõpp. 5) Patriitside ja pleebsi vastuolu 6 saj ekr 3 saj algus e kr käis võitlus patriitside( täieõiguslikud kodanikud,privilegeeritud ühiskonna osa) ja plebeide (Rooma elanikkond, ei kuulunud patriitside sugukondlikku kogukonda) vahel. Enamasti olid nad naaberasulate ühendamisel ja vabatahtlikult sisserändel tekkinud rahvamass. Plebeid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused: nad ei võtnud osa rahvakoosolekust, ei teeninud sõjaväes, neid ei lastud patriitside usulistele talitustele, isegi nende abielud patriitsidega loeti mitteseaduslikeks. Plebeidel puudus samuti õigus kasutada ühismaad. Õigusteta olukord koormas plebeisid väga, eriti neid, kes olid jõudnud rikastuda. Eriti raske oli
Üldjoontes kasulikud aga kordineerimine tähendas ka seda, et ülejäägid kogunesid preestrite kätte, kes seda jagasid aga samas tõi kaasa ülikonna rikastumise. Varasemalt juba alguse saanud klasside eraldumine kiirenes. Korraldamise jaoks vajalik arvepidamine seega oli vaja leiutada kiri. Samuti oli vajalik kaubanduse edendamine, vaja toorainet jne. Kujunesid välja kaupmehed, kes tegutsesid templite juures, kuid samas lõhkusid varasemat sugukondlikku süsteemi. Kujunes komplekne süsteem, mis oli vajalik niisutuspõllunuduse käigus hoidmiseks ehk kujunes riik. Tema järgi see siiki pigem üldvajalik nähtus mitte eriti negatiivne, kuid samas siiski kihistumine. Sõnastas ka 10 linnatsivilisatsiooni tunnust: 1. Linnastumine e linnalised asulad 2. Elukutselised spetsialistid. 3 üks osa maksab oma saagist andamiks, et üleval pidada spetsialiste ja juhte. 4. Suured ja mastaapsed ehitused. 5.preestrid, sõjaväejuhid
kehtestas vaba pärandamisõiguse, jaotas kodanikud omandi järgi (algul arvestati ainult maaomandit, hiljem iga-aastast viljasaaki). 4 varanduslikku klassi. Peagi hakati maksustamisel arvestama ka rahalisi sissetulekuid. Kodanike õigused ja kohustused jaotas Solon põhimõttel, et varakail isikuil on küll suuremad poliitilised õigused, kuid neil oli ka rohkem kohustusi (timokraatia üks modifikatsioon, tänapäevane plutokraatia). Soloni reformid nõrgestasid sugukondlikku aristokraatiat ning edendasid Ateena majandust ning poliitikat, vabastades tee orjandusliku demokraatia arengule. Soloni ideaaliks oli ühiskonnakord, kus ei tunta äärmist vaesust, kuid ei ole ka üleliigset rikkust. Soloni arvates pidi riik majandusellu vahele segama, seda reguleerima ning kontrollima eraisikute tehinguid. Solonile omistatakse näiteks niisugune seadus: lapsed ei ole kohustatud andma ülalpidamist oma vanematele, kui vanemad ei ole neile õpetanud mõnd käsitööd. 6
tegevust. Kõrgem kristlik vaimulik. Piiskop (kreeka keeles ἐπίσκοπος, episkopos) on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteri usu kiriku kirikukoguduste vastutavaim piirkondlik ülevaataja. Piiskopi nimetus kaasneb vastava pühitsusega, see ei ole amet nagu abt, kardinal või paavst. Algselt olid piiskopid koguduse ülevaatajad. Plebeid- Rooma elanikkonda, kes ei kuulunud patriitside sugukondlikku kogukonda, nimetati plebeideks. Need olid Rooma kogukonna poolt alistatud suguharud.Plebeid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused: nad ei võtnud osa rahvakoosolekust, ei teeninud sõjaväes, neid ei lastud patriitside usulistele talitustele, isegi nende abielud patriitsidega loeti mitteseaduslikeks. Plebeidel puudus samuti õigus kasutada ühismaad.Õigusteta olukord koormas plebeisid üliväga, eriti neid, kes olid jõudnud rikastuda. Eriti raske oli plebeide
Kuningas annab tütardele uued mehed: Aragoonia ja Navarra printsid. See on hea lahendus. Laul lõppeb Cidi ülistamisega. Laulus on maha vaikitud Cidi julmus, temast räägitakse kui inimlikust ja armastavast pereisast. „Cidis“ on vähem vägivalda, võitlust, see on lihtsam ja tagasihoidlikum. Kujutatakse rahvakangelasena, praktilise valitsejana. Saksa kangelaslaulud Kõige hilisem, 12.-13. sajandil üles tähendatud. „Nibelungide laul“ Läheb lugudega kõige kaugemale, sugukondlikku aega. Sarnaneb Muinas-Skandinaavia lugudega. Lihtsakoelisem, aga brutaalsem, kiriklik mõju nõrgem. Sisu: tegevus toimub Burgundia kuningriigis Wormsi linnas, kus valitseb kuningas Gunther. Tal on kaunis õde Kriemhild, kelle võrratust ilust kuuleb kangelane Siegfried. Tema on kuningapoeg Reini alamjooksult. Veendub Wormsisse jõudes, et Kriemhild on tõesti kaunis ja soovib abielluda. Selleks on vaja Guntheri heakskiitu. Esmalt aitab Siegfried kuningat sõjakäikudes
annaabi.ee 
