Kunstlik seemendusel tehtakse 4-10 sperma lahjendused. Seemendust korratakse üle päeva. Tupeliima järgi määratakse, kas on valmis paarituda või mitte. Hiljem kontrollitakse jälle, kui aparaat näitab alla 200, siis tiinestus. 20% tuleb seemendada kolmandat korda. Hõberebaseid kasutatakse suguloomadena isegi 10 aastat. Keskmine aga 4-5 aastat. Minke 3 aastat. Isaseid peale paaritust nahastatakse. Praegu on rohkem moes pikakarvalised karusnahad, seega rebaseid sugukarja täiendamiseks tuuakse Soomest (soome tüüp). Puuride mõõtmed: Laius*kõrgus*pikkus Rebastel 94,5*72*127 ja üksikpuur 69*67*87 Minkidel 30*48*85 Söödaköök: pudrukeetja, purustaja, hakkmasin ja segisti. Nahkade töötlemiseks kasutatakse soojendatud saepuru. Emasminkide nahad kuivavad 36 h, isaste 60-70 h.
...........................................................22 Ultraviolett (UV) kiirgusega töötlemine..............................22 Lupjamine.................................................................22 Vee aereerimine..........................................................23 4. Kasvatuse viisid ja tsükkel.............................................................23 Sugukarja ülalpidamine, suguküpsus, paaritamine ja kudemine...23 Kudemine ja marjaterade arv...........................................24 4.1.Hautamisviisid........................................................................... .24 Marja hautamine.........................................................25 Marja hautamine emastest eraldi (kunstlik hautamine e. eraldihautamine).....................
KALADE PALJUNDAMINE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] LÕHILASTE PALJUNDAMINE Noorkalade tootmisega tegelevas kalakasvanduses peetakse suguküpseid kalu e kalade sugukarja. Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on vanuses 4–6 aastat ja seepärast tuleb sugukalu tihti välja vahetada. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte päriselt küpseid kalu nimetakse asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka remontkaladeks). SUGUKALAD Emaste forellide viljakust (Eestis on see tavaliselt 5000–8000 marjatera) teades saab arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu soovitud koguse noorkalade tootmiseks.
kuivsöödasegudega, mis peaksid sisaldama 15-16% proteiini. Erinevalt kesikutest tuleb nuumikutele antavaid söödakoguseid piirata, neid ei söödeta isu järgi (eriti lõppnuumal). Vabasöötmisel kasvavad nuumikud küll rohkem, kuid see toimub suurema rasvaladestumise arvel, mistõttu suureneb söödakulu juurdekasvuühiku kohta ning rümba kvaliteet alaneb, sest sead on paksema pekiga.Kesikuid ja nuumikuid söödetakse harilikult kaks korda päevas. Sugukarja söötmisele tuleb pöörata pidevalt suurt tähelepanu, kuna sellest sõltub põrsakasvatuse edukus ja nuumamise efektiivsus. Sugukarjale kulub ligikaudu kolmandik täistsüklilise seafarmi söödast. Sugusigade söötmisel tuleb täita söödaratsioon kõikide toitefaktorite osas. Eriti tähtis on proteiinitarbe katmine, sest sellel on ainevahetuses juhtiv osa. Ka lihaskude, mille arvel noored seda kasvavad, koosneb põhiliselt proteiinist. Lüngad
täisratsiooniliste kuivsöödasegudega, mis peaksid sisaldama 15-16% proteiini. Erinevalt kesikutest tuleb nuumikutele antavaid söödakoguseid piirata, neid ei söödeta isu järgi (eriti lõppnuumal). Vabasöötmisel kasvavad nuumikud küll rohkem, kuid see toimub suurema rasvaladestumise arvel, mistõttu suureneb söödakulu juurdekasvu- ühiku kohta ning rümba kvaliteet alaneb, sest sead on paksema pekiga.Kesikuid ja nuumikuid söödetakse harilikult kaks korda päevas. Sugukarja söötmisele tuleb pöörata pidevalt suurt tähelepanu, kuna sellest sõltub põrsakasvatuse edukus ja nuumamise efektiivsus. Sugukarjale kulub ligikaudu kolmandik täistsüklilise seafarmi söödast. Sugusigade söötmisel tuleb täita söödaratsioon kõikide toitefaktorite osas. Eriti tähtis on proteiinitarbe katmine, sest sellel on ainevahetuses juhtiv osa. Ka lihaskude, mille arvel noored seda kasvavad, koosneb põhiliselt proteiinist. Lüngad söötmises kahjustavad sugusigade kasvu ja
et pole kaasa toodud nakkushaigusi. *Erinevate tiikide osatähtsus täiesüsteemses kasvanduses, kus kasvatatakse asustuskalu ainult oma tarbeks Erinevate karpkalatiikide osatähtsus (% üldpindalast) kolmesuvise kasvutsükli puhul Tiigi kategooria - % üldpindalast: Sugu-, asenduskalade tiik 23; I järgu kasvutiik 810; II järgu kasvutiik 2025; Tootmistiik 60; Talvitustiigid 5 Sugu- ja asenduskalade tiigid on ehituselt tavalised kasvutiigid. Nende suuruse ja arvu määrab sugukarja suurus. Soovitav on sugu- ja asenduskalu pidada eraldi tiikides. Paljundusperioodil peab olema võimalik hoida emaseid ja isaseid sugukalu eraldi tiikides. Kasvutiigid I järgu kasvutiigid on mõeldud kalade kasvatamiseks vastsest kuni samasuviseni. *Soovitavalt võiks need tiigid olla 11,2 m sügavused, kuni 1 ha suurused ja kiiresti veegatäidetavad- tühjendatavad. II järgu kasvutiigid ja tootmistiigid on eelmistega sarnased, kuid suuremad.
kolmesuvise kasvutsükli puhul Tiigi kategooria % üldpindalast Sugu-, asenduskalade tiik 2–3 I järgu kasvutiik 8–10 II järgu kasvutiik 20–25 Tootmistiik 60 Talvitustiigid 5 Sugu- ja asenduskalade tiigid on ehituselt tavalised kasvutiigid. Nende suuruse ja arvu määrab sugukarja suurus. Soovitav on sugu- ja asenduskalu pidada eraldi tiikides. Paljundusperioodil peab olema võimalik hoida emaseid ja isaseid sugukalu eraldi tiikides. 53 Kasvutiigid I järgu kasvutiigid on mõeldud kalade kasvatamiseks vastsest kuni samasuviseni. Soovitavalt võiks need tiigid olla 1–1,2 m sügavused, kuni 1 ha suurused ja kiiresti veegatäidetavad-tühjendatavad.
põrsad kõik koos kasti, määrida neid ema uriiniga kokku jm. 32. Põrsaste varajane võõrutamine ( emiste kasutamise efektiivsus, põrsaste kasvupotentsiaal ja selle realiseerimisega kaasnevad probleemid ). PÕRSASTE VÕÕRUTAMINE Majanduslikult on tulus võõrutada varakult ( 4-nädalaselt), sest siis: 1. Saab intensiivselt kasutada emiseid; 2. Toota emise kohta aastas rohkem põrsaid; 3. Emised lahjuvad imetamise vähem; 4. Kulub vähem sööta sugukarja pidamisele; 5. Väheneb sealiha tootmise omahind 16 Liiga varajane (3-nädalat) võõrutamine ei ole kasuliks, sest: 1. Põrsasööt peab olema emisepiimale ligilähedase koostisega ja on kallis 2. Ei lühene oluliselt emise reproduktsioonitsükkel, kuna suguorganite involutsiooniks kulub vähemalt 3 nädalat; 3. Emiste uuesti tiinestumine halveneb
kogemused ja teadmised vesiviljelejateni, luues sellega võimalused edendad elukestvat õpet. Uute vesiviljelusliikide kasvatamisega kaasnevate haiguste ja parasiitide leviku tõkestamiseks ja kahjude ärahoidmiseks on vajalik karantiinikeskuse loomine, kus leiaksid tööd tulevased, vajaliku väljaõppega ihtüopatoloogid, Eesti vesiviljelussektori sõltuvust imporditavast noorkalast ja marjast saab vähendada tõumaterjali paljundava keskuse loomise ja investeeringute suunamisega oma sugukarja loomiseks. Arvestades vesiviljeluse valdkonna eripära, millest tulenevalt võivad ettevõtjad kannatada neist mitteolenevatel põhjustel märkimisväärset kahju, siis on igati asjakohane toetada ja nõustada vesiviljelejaid olukorras, kui nende toodang on hävinenud loodusõnnetuste, ootamatute vee kvaliteedi muutuste, vesiviljelusega seotud haiguste jm samalaadse tõttu. Selliste ohtude vastu kindlustusteenuse pakkumine, annab sektoris olijatele ja uutele sisenejale suurema turvatunde.
Vajalik on kasutada vähest allapanu. 11.Põrsaste võõrutamine, võõrutusjärgsed probleemid. Põrsaste võõrutamise ajast oleneb otseselt seakasvatuse tulukus. Mida varem põrsaid võõrutada, seda rohkem saab kasutada emiseid ja toota intensiivsemalt põrsaid emise kohta aastas. Põrsaste varajasemal võõrutamisel lahjuvad emised vähem ja vähem kulub ka sööta sugukarja pidamiseks. Mida varem põrsaid võõrutatakse, seda lähedasem peab olema põrsaste lisasööt oma koostiselt emisepiimale ja seda paremad peavad olema põrsaste pidamistingimused. Põrsaste võõrutamise viise on kaks: 1. järkjärguline võõrutamine mõni päev enne tegelikku võõrutamist valmistatakse neid järk- järgult ette, s.t et võõrutusele eelnevatel päevadel lastakse põrsaid emise juurde järjest
annaabi.ee 
