funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus). Lihase kokkutõmbe tulemusel: pannakse keha või kehaosa liikuma, ületatakse välist vastupanu, pehmendatakse välismõjust tingitud liigutuste teravust 3. Staatiliste pingutuste füsioloogiline iseloomustus 2. Staatilised harjutused
koordinatsioon on fitnessi motoorse komponendi peamised küljed. Osavust hinnatakse testidega, mis nõuavad kiireid liigutusi nt süstikjooks. Tasakaalu hinnatakse testidega, kus arvesse tuleb kogu keha tasakaal. Motoorne fitness aitab teatud määral kaasa kehalisele ja füsioloogilisele fitnessile, lähtudes tervislikkuse perspektiivist. KARDIORESPIRATOORNE KOMPONENT. Kehalise kui ka füsioloogilise fitnessi seisukohalt kõige suurema tähtsusega. Madala submaksimaalse töövõimega isik tunneb varem väsimust ja tal on rohkem probleeme igapäevase eluga toimetulemisega. METABOOLNE KOMPONENT. Tuleneb vastavatest hormonaalsetest mõjudest eriti nendest, mis mõjutavad süsivesikute ja rasvade ainevahetust. Tuntud on glükoositarbimise paranemine seoses kehalise treeninguga ja seda eriti madala intensiivsusega treeningprogrammide kasutamise puhul. Tervisetreeningu mõju lipiidide ainevahetusele on positiivselt tuntud. Tervis. Lääne ühiskondades 1988
treeningrühma tasemest, tugevamatel on suhe 1:1, nõrgematel 1:2. Ringtreeningu eelised on: palju sportlasi saab korraga väikses ruumis õigesti harjutada, võimalik treenida erinevaid jõuliike maksimaalne kiiruslik jõuvastupidavus muutes intensiivsust, korduste arvu, puhkepausi kestvust. Pea meeles: Puhkeseisundis kaotab lihas juba ühe nädalaga 30% oma jõust. Kontraktsioon maksimaalse jõuga viib kiiremale ja suuremale jõu kasvule kui kontraktsioon submaksimaalse jõuga. Treening suurema intensuuvsuse ja väiksema mahuga on efektiivsem kui väikese intensiivsuse ja suure mahuga. Jõutreeningu riskid: Kuna jõuharjutustega tegelevad sportlased pole alati kusis õige jõutreeningu tehniliste külgedega, võivad vasti sooritatud harjutused lihasjõu tugevdamise asemel hoopis organismi kahjustada. Kui lisaks valele tehnikale kasutatakse lisaks liialt suuri raskusi, on eriti suur oht lülisamba kahjustamiseks
Ka südameõõned on suurenenud. Seoses sellega jääb puhkeseisundis pärast igat süstolit südamesse rohkem jääkverd, kui treenimatuil. Pingutussituatsioonis aga kasutatakse see peaaegu täielikult ära löögimahu suurendamiseks. Adaptatsioon vastupidavustreeningule kindlustab suurema löögimahu 9 mis tahes pingutuse sooritamisel. Suurem on ka maksimaalne löögimaht. Kuna submaksimaalse pingutuse korral on südame löögisagedus treenitud inimestel madalam, siis vajalik vereringe intensiivsus saavutatakse vähemate, kuid tugevamate südame kokkutõmmetega kui treenimata inimestel. Äärmuslike pingutuste puhul on südame löögisageduse tõus treenitud ja treenimata inimestel peaaegu sama, kuid suurem maksimaalne löögimaht kindlustab 1,5-2 korda suurema maksimaalse südame minutimahu vastupidavussportlastel kui istuva eluviisiga inimestel.
pinge glükoluutilistele energiatootmise protsessidele on mõõdukas, väldib treeningu forsseerimist ja tagab töövõime stabiilse taseme. Kui töö võimsus ületab VO2 max taseme, tõuseb glükoluusi osatähtsus energiatootmises ja võime rääkida glükoluutilisest ehk laktaatsest kiiruslikust vastupidavusest. Glükoluutilist võimsust peegeldab laktaadikõrge tase (kuni 25 mmooli/l) ja pH terav nihe happelisuse suunas. Glükolüütilist mahutavust saab hinnata submaksimaalse kiiruse säilitamise põhjal. Glükolüütiline efektiivsus on suhe valise mehaanilise töö ja moodustunud laktaadi hulga vahel. Glükolüütilist võimekust nõudvatel distantsidel võidavad reeglina need, kes suudavad distantsi lõpul toota enam laktaati ehk teiste sõnadega suudavad paremini säilitada distantsikiirust. Seega on laktaadi kõrge kontsentratsioon ja hea happelisuse talumine neil distantsidel edukuse aluseks
1. Milles seisneb peamine erinevus patoloogilise ja vastupidavustreeningust tingitud südamelihase hüpertroofia vahel? - Olulisim erinevus seisneb selles, et patoloogilise hüpertroofiaga kaasneb sõltuvalt selle ulatusest suurem või väiksem südametalitluse kahjustus, treeningupuhune hüpertroofia aga suurendab südame jõudlust. 2. Selgitage lühidalt, miks südame löögimahu suurenemine treeningu tulemusena võimaldab langetada südame löögisagedust puhkeseisundis ja submaksimaalse intensiivsusega kehalisel tööl - Südamelihas hüpertrofeerub, südame mass ja mõõtmed suurenevad. Südame löögimaht suureneb nii puhkeseisundis kui ka kehalisel tööl tänu vatsakeste mahu ja südamelihase kontraktsioonivõime suurenemisele. 3. Nimetage kolm peamist muutust, mis ilmnevad lihasrakus vastupidavustreeningu tulemusena ja millel põhineb lipiidide osakaalu suurenemine lihase energiavarustuses kehalisel tööl. - Vastupidavustreening kutsub
algust. Uuringu põhjal võib järeldada, et eliitsõudjatel on vastupidavustreening aeroobse töövõime arendamiseks parem kui intervalltreening. Lisaks aeroobse töövõime arendamisele võimaldab madala intensiivsusega vastupidavus-treening parandada ka paatkondade tehnikat erinevalt intervalltreeningu puhul kasutatavast intensiivsest anaeroobse suunitlusega lihastööst. 67 Koos maksimaalse hapniku tarbimise suurenemisega suureneb ka submaksimaalse töövõime (anaeroobne lävi). Submaksimaalse töövõime hindamiseks kasutatakse sagedamini anaeroobse läve ja kehalise töövõime näitajate (PWC170, PWC) määramist. Anaeroobse läve määramiseks on kasutusel mitmesugused meetodid. Levinuma meetodi puhul loetakse anaeroobseks läveks lihastöö võimsust, mille korral laktaadi kontsentratsioon veres on 4 mmol.1-1. Anaeroobset läve on defineeritud ka kui harjutamise intensiivsust, mis on maksimaalselt suur, viimata sportlast
- Lihaste tasakaalustamatus viib kiiruse märgatavatele kadudele. - Kõrge lihaselastsuse tase optimeerib lihaste arengut ja parandab kiirust. - Kiirustreeningul on kvaliteet tähtsam kui kvantiteet. 92 SPORDI ÜLDAINED I TASE - Erialast kiirust treenitakse ainult läbi erialaspetsiifiliste harjutuste. NB! - Kiirusharjutused, mida sooritatakse submaksimaalse kiirusega, kindlustavad submak- simaalse, mitte maksimaalse kiiruse arengu. - Sportlased on tõeliselt kiired vaid siis, kui nad suudavad kasutada kõrgeid ja äärmi- selt kõrgeid kiirusi, st kui nad suudavad kontrollida ja tunnetada liigutusi samamoodi, nagu nad tunnetavad kiiruse varieerimisi. - Liigutuste sageduse treenimiseks on parim lapseiga. - Kiiruslikku vastupidavust ja maksimaalset kiirust ei arendata samaaegselt.
annaabi.ee 
