Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"subjunktiiv" - 8 õppematerjali

Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt
23
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt

Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust, väljendatakse tavaliselt verbil. *modaalsus on vahend sündmust kirjeldava väite staatuse edasiandmiseks, sellega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi NB! Ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. *Kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav, reaalne, kohustuslik. KÕNEVIIS Kondtisionaali e. tingiv kõneviis ; kui tuleks, oleks jne Subjunktiiv väljendab iseseisvates lausetes mitmeid tähendusi: hüpoteesi või ebatõenäolisust, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne. Ingk: It was necessary that he speak (present subjunctive) Seda grammatilist kategooriat, mida me eesti grammatikas nimetame KONDITSIONAALIKS (tingiv kõneviis) mille põhifunktsioon on väljendada soovi või irreaalset tingimust, nim. Saksk. Konjuktiiv, prk: subjunktiiv Potetsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub

Filoloogia → Sissejuhatus...
88 allalaadimist
Keeleteadus
18
docx

Keeleteadus

Kõneviis annab edasi modaalsust, modaalsus väljendab subjektiivset seisukohta või arvamust. Mida on võimalik modaalsusega väljendada? Kuidas tekivad modaalsuse väljendusvahendid? Modaalsuse abil väljendab kõneleja oma suhtumist öeldusse, samuti saab sedasi edasi anda oma kavatsusi ja eesmärke. Modaalsuse väljendusvahendid tekivad grammatiseerumisel. Nimeta erinevaid kõneviise. Konditsionaal ehk tingiv kõneviis väljendab kindluse puudumist tegevuse toimumise suhtes. Subjunktiiv väljendab hüpoteetilisi või ebatõenäolisi sündmusi. (It was necessary that he speak). Potentsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub. Kvotatiiv ehk kaudne kõneviis väljendab kaudsust (ta olevat seal koolis käinud). Milline arenguskeem on modaaltähendusel? Mida need erinevad modaalsused tähistavad? Modaaltähenduse arenguskeem on dünaamiline (võime) ¿ deontiline (luba) ¿ episteemiline (tõenäosus). Dünaamiline modaalsus tähendab, et mul on võime

Keeled → Üldkeeleteadus
5 allalaadimist
Keeleteaduse alused I
9
doc

Keeleteaduse alused I

Kõneleja iseloomustab sündmust oma suhtumise kaudu, väljendades seda, kas seisund/sündmus oli tema arvates usutav, reaalne, obligatoorne vms. Kõneleja annab modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks üldse lausungi moodustas(nt käst, soov). Konditsionaal on kasutatav selleks, et väljendada kindluse puudumist tegevuse toimumise suhtes, potentsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub, subjunktiiv väljendab iseseisvates lausetes mitmeid tähendusi: hüpoteetilisi või ebatõenäoliselt toimuvaid sündmusi, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne, sõltuvalt keelest. (nt inglise k it was necessary that he speak). Dünaamiline ja deontiline modaalsus moodustavad juurmodaalsuse e tegijamodaalsuse. Episteemilist modaalsust on tegijamoodalsusele vastandades nimetatud ka kõnelejamodaalsuseks. Tähenduste universaalne

Keeled → Keeleteadus
102 allalaadimist
Keeleteaduse alused
40
docx

Keeleteaduse alused

-vat kirjakeeles ja pidi suulises keeles. Konditsonaali kasutatakse selleks, et väljendada kindluse puudumist selle suhtes, kas tegevus üldse toimub: kui ta meile tuleks, oleks... Potentsiaal väljenda kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub. Soome k sufiks ­ne-, *nen+ne+e nennee ,,tõenäoliselt ta läheb" Subjunktiiv väljendab isesisvates lausetes mitmeid tähendis: hüpoteetilisi või ebatõenäoliselt toimuvaid sündmusi, arvamusi, emotsioone, siiasaid päeveid jne, sõltuvalt keelest. Vahel nimetatakse ka konditsionaali subjuntiiviksk. Ingl. K: Iit was necessary that he speak . (present subjunctive) Modaalsus · Modaalsus on vahend, millega antakse edasi kõnejela subjetiivseid sisuhkohta ja arvamusi ­ NB

Keeled → Keeleteadus
38 allalaadimist
Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
11
docx

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse

- saavutus ­ sisaldavad põhjustamist (nt näitama, lõhkuma). 30. Kõneviis ehk mood Modaalsus on kontseptuaalne valdkond. Modaliseeritud laused on eksplitsiitselt väljendatud modaalsusega. Modaliseerijad on nt partiklid, modaalverbid, grammatilised vahendid. Whaley kõneviisid: · Indikatiiv, (markeerimata) kindel kõneviis · Interrogatiiv ­ küsimuste jaoks eraldi kõneviis, eesti keeles markeerimata · Subjunktiiv (prantsuse ja hispaania keelele omane) · Imperatiiv, direktiiv · Optatiiv, soovi väljendav Modaalsusega eksplitsiitselt väljendatavad laused on moraliseeritud laused. Modaliseerijad on nt partiklid vist, võib-olla, küllap, modaalverbid, grammatilised vahendid. 3 modaalsust: a) episteemiline, b) deontiline, c) dünaamiline · Itkonen lisab: eksperimentaalne, loogiline, intentsionaalne Evidentsiaalsus ­ seotud episteemilise modaalsusega.

Eesti keel → Eesti keel
81 allalaadimist
TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016
30
docx

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused (2016)

- achievements – sooritus , st muutused (läks katki) või dünaamilised olukorrad (märkama, tajuma) - accomplishment – saavutus, sisaldavad põhjustamist (näitama, lõhkuma)  KAS TEGEVUS ON KORDUV, KESTEV / TAGAJÄRJEGA VÕI TAGAJÄRJETA  30. Kõneviis ja modaalsuse valdkond.  Whaley loetleb:  Indikatiiv – kindel kõneviis  Interrogatiiv – küsimuste jaoks  Subjunktiiv – väljendab, et tegevus on kahtlev (pole kindel) – aga pole sama, mis eesti tingiv  imperatiiv – direktiiv (käskiv)  optatiiv – soov  Modaalsus:  Modaalsus on grammatiline kategooria, mis väljendab kõneleja suhet tegelikkusesse, eriti tegusõna kõneviiside abil.

Keeled → Keeleteadus
72 allalaadimist
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
31
rtf

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

peab olema 2 tasandil keeleuurimine (sügavuti omaduste, tunnuste kompleks) mida on vaja, et võrrelda! keeli ei tohiks võrrelda inglise keelest lähtuvalt. Kordamine 1. klusiiv - 2. demonstratiivpronoomen - 3. polaarsus - jaatus ja eitus - väljendusvahendid (partikkel, verbi markeering; eraldi eitusafiks) 4. aeg e tempus, eristused, sündmushetk, kõnehetk, viitehetk, eesti keele ajakat. 5. kõneviis e moodus, modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), - konditsionaal-subjunktiiv-konjuktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine dünaamiline - võimed. oskused, teadmised deontiline - võimusuhted, hierarhia episteemiline - järelduslik, tõenäosuslik 6. tegumood e genus, aktiiv-passiiv, personaal-impersonaal, eesti keele passiiv=? 7. laad e aspekt: pref-imperf (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr-progr, jne) aspektikat. väljendamisest ee k-s. 8. käändemärgistus - nom-akk ja abs-erg Deiksis -

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
93 allalaadimist
Keeleteadus konspekt 2018 sügis
55
docx

Keeleteadus konspekt 2018 sügis

ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. Kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav, reaalne, kohustuslik vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks ta üldse lausungi moodustas (nt annab edasi käsku või soovi). Kõneviise Konditsionaali e tingivat kõneviisi kasutatakse selleks, et väljendada kindluse puudumist selle suhtes, näiteks Kui ta meile tuleks, oleks... Subjunktiiv väljendab iseseisvates lausetes mitmeid tähendusi: hüpoteetilisi või ebatõenäoliselt toimuvaid sündmusi, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne, sõltuvalt keelest. Ingl k: It was necessary that he speak (present subjunctive). Tänap. pr k: Il était nécessaire qu'il parle (present subjunctive). Formaalne v kõrgstiili pr k: Il était nécessaire qu'il parlât (imperfect subjunctive). Potentsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub.

Keeled → Keeleteadus
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun