I teema eksam: meeled ja taju 1. Helialine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 2. Eristuslävi on: vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 3. Tasakaalumeele retspetorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel ja reageerivad endolümfi liikumisele. 4. Värvide eristamisel on oluline, et funktsioneeriksid kolvikesed (koonused). 5. Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil 6. Binokulaarne disparaatsus on oluline sügavustajuks. 7. Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 8
I TEEMA EKSAM 1) Kust tulevad teadmised psüühikasse maailma kohta I. Kanti arvates? Alusteadmised on kaasasündinud. 2) Eristuslävi on vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab). 3) Helilaine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 4) Helisageduse muutumist ühest keskkonnast teise levides nimetatakse heli murdumiseks. 5) Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil. 6) Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid heliteaduses heli valjust.
kaardi inimese kehast. Seda nimetatakse HOMUNKULUSEKS. 4) Lõhnatundlikkus mõjutab maitsetundlikkust. JAH 5) Seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse TRANSDUKTSIOONIKS. 6) Kepikesed ja kolvikesed(rods and cones - inglise k.) on retseptorid, mis on seotud NÄGEMISEGA. 7) Eristuslävi on: Vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab). 8) Weberi seadus võimaldab omavahel võrrelda erinevaid sensoorseid modaalsusi. JAH 9) Me oleme kohanenud maailma nägema nii, Seetõttu nagu seda on olnud evolutsiooniliselt kasulik näha. võivad mõnikord tekkida ning tajutav ei vasta
Psühhomotoorne rahutus (psychomotor agitation) - ülemäärane motoorne (ja kognitiivne) aktiivsus, tavaliselt mitte produktiivne ja väljendab tugevat sisemist pinget (ärevust). maniakaalne katatoonne hebefreenne hallutsinatoorne luululine Treemor, atetoos, tahhükineesia Hüperaktiivsus (hüperkineesia) (hyperactivity; hyperkinesis) - ** Tikk (tic) - tahtmatu spastiline motoorne aktiivsus Grimasseerimine ** Akatiisia(sündroom) (akathisia) - väljendub subjektiivsetes vaevustes nagu - seesmine rahutus, ärevuse- ja pingetunne, - võimetus relakseeruda, - sund pidevalt liikuda, - kärsitus ja motoorne püsimatus (tammumine, võimetus rahulikult istuda, keha liigutamine ette-taha, korduvad liigutused kätes ja jalgades). 11 ** Düstoonia(sündroom) - seisund, mille korral võivad esineda: - lihasgruppide vastutahtelised kontraktsioonid; - ebatavalised poosid;
) Need on vajalikud tuvastada sel juhul kui dispositsioonis on need vajalikud. Subjektiivse iseloomu eritunnused Seadusandja ei vaatle igasugu subjekti vaid eritunnusega.See peab olema isik kes kes omab teatud erilisi isikutunnuseid.Need võivad olla seotud tööga,kogemustega,sooga jne. Kurjategiate ring selliste erilist isikutunnust nõudvate deliktide puhul määratakse läbi teo toimepaneku aja,koha ja viisi kaudu.Erilised isikutunnused võivad olla kirjeldatud ka subjektiivsetes tunnustes kui nad tähistavad motiivi või eesmärki. Teo objekt Konkreetseid välismaailma osi millele koosseisupärane tegevus on suunatud nim.teo objektiks.Teo objektidena tulevad kõne alla kehalised ja mittekehalised (elekter,gaas,soojus)esemed. KarS i järgi on olemas süüteo koosseise mille puhul süüteo objekte ei eksisteeri. Subjektiivsed tunnused e. süüteo subjektiivne koosseis Süüteo koosseisu subjektiivne element kirjeldab tegia sisemaailma. § 12 lg 3
Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustumist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimeste üle). 9 ÕNN 1) Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on teatud sorti tegutsemisvõime, aktiivne, mitte passiivne. Platon: õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge korrast ja harmooniast. Õnn peegeldub ka subjektiivsetes naudingutes. On meelelised ja vaimsed naudingud, viimased on tugevamad ja kestvamad, puhtad (segamata valust). Aristoteles: õnn on ,,hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna" tähendab oskust mõistuspäraselt toimida. 2) Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi.
Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Õnn on teatavat sorti tegutsemisvõime. Platon: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel on 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Õiglus tähendab, et iga osa täidab oma funktsiooni ( mõistus juhib, emotsioonid toetavad ja instinktid on ohjeldatud). Pidusöök: Vooruslik elu sünnib ilupüüdlustest, armastusest. Õnn peegeldub ka meie subjektiivsetes naudingutes (meelelistes ja vaimsetes naudingutes). Aristoteles: Õnn on oskus toimida vastavalt loomutäiusele tervikuna, oskus toimida mõistuspäraselt. See on inimese suurim hüve ja inimhinge funktsioon. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Küsimus: Kas voorusest piisab õnneks? Platon erinevatel eluetappidel erinevad vastused: varane ei, hiline jah. Aristoteles: Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid on vaja ka väliseid hüvesid
pudeli avamise ja sel hetkel kostuva heli vahele. Seejuures on avanemise heli puhul tegemist stiimul-stiimul seosega, mille tekkimist kirjeldab klassikaline tingimine. Pudeli avamise on meeldivaks muutnud aga tegevus-stiimul seose tekkimine operantse tingimise kaudu. 28.Peegelneuronite puhul ei kehti järgnev näide: (see oli vale teatud loomaliikidel on selle olemasolu kindlaks tehtud. 29.Eristuslävi on – vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 30.Yerkes-Dodsoni seaduse kohaselt muutub kõigi inimeste sooritamise kvalitseet emotsionaalse ärgastuse suurenedes ( see oli vale ärgastusega vastupidises suunas) 31.Loengus välja mõeldud mõtlemisülesannete taksonoomia: Järeldamine – eesmärk: selge, võimalused selged. Probleemilahendus – eesmärk: selge, võimalused ebaselged. Otsutamine –eesmärk: ebaselge, võimalused selged
(interrupted time series maskeerimisefektid analüüs) design) >KI-de väljalangemine (k.a. suremus) Subjektiivsete (subjekti- >erinevad dimensioonid, mis võetakse >KI-de vastavusse viimine (matching) teiste oluliste poolsete) muutujate vastavusse viimise aluseks tunnuste põhjal analüüs (individuaalsete >regressiooni artefaktid >kontrollida võimalikke interaktsioone subjektiivsetes erinevuste arvestam) faktorites (sünergism!) Vanus kui sõltumatu Tulemust mõjutab: >testimise aeg >järjestikune läbilõikeuuring ; >uurida interaktsioone muutuja >generatsiooniefekt (sünniaeg) kontrollitud sõltumatu muutujaga Vanus kui sõltumatu muutuja.
Mis näitavad sulle seda, et sa oled nüüd suur, leerid, autojuhtumise õigus, hääletamiseõigus, abikaasa võtmise õigus. (Eriti tüdrukutel esimene seksuaal valdkond, see on märk, mis tähistab verstaposti, et ollakse suur ja naine.) Piirperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel (Psühholoogiline) 1Vanuse terminites- piirjooned paindlikud 2Noorukiiga + „tekkiv täiskasvanuiga“ (emerging adolescence) 18-25.a kaks trendi 2. Subjektiivsetes terminites Indiviidiga seotud Enese vastutuse aktsepteerimine Iseseisvate otsuste tegemine Finantsialane iseseisvus otsustamisel 3. Identiteedi formeerumise terminites Kolm rolli ühiskonnas (ebakindlast katsetusest kuni tõsise katseni ennast defineerida) Kaks probleemidering („Küpsuse lõhe“, tarbimine) (mis varieerumisest noorukieast täiskasvanuks
Psühholoogia alused 19 Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (1801 - 1887): Psühhofüüsiline probleem on lahendamatu (aistingu intensiivsust ei saa võrrelda stiimuli intensiivsusega), kuid aistinguid võib võrrelda omavahel. Aistingute omavahelise võrdluse aluseks on eristuslävi (ka vaevumärgatav erinevus - v.m.e.) vähim tunnetatav erinevus stiimuli subjektiivsetes intensiivsustes. Eristusläve kui mõõtühiku kaudu saab üle minna stiimuli intensiivsuse seostamisele aistingu intensiivsusega. Ernst H. Weber (1795 - 1878) mõõtis esimesena eristuslävesid (v.m.e. -sid) Weberi seadus: DI / I = C kus D I = v.m.e.; I = standardstiimuli intensiivsus; C = konstant Weberi seadus võimaldab omavahel võrrelda erinevaid sensoorseid modaalsusi. Weberi suhe erinevais modaalsustes
annaabi.ee 
