Chaplinile ei meeldinud töötada teiste käe all, seepärast loodigi teiste samasugustega filmikompanii United Artists, kus ta juhatuse liikmena töötas kuni 1950. Just seal loodud filmide abil saigi Chaplin tuntuks, näiteks ,,Kullapalavik", ,,Tsirkus", ,,Suurlinna tuled". Ta näitles 83 filmis ning osales iseendana kahes ja iseenda kehastajana ühes filmis. 1941 kandideeris tema film ,,Suur diktaator" ,,Oscarile" viies kategoorias, Chaplin sealhulgas stsenaristi ja näitlejana ei võitnud kumbagi. Charlie oli vasakpoolsete vaadetega. Teda isegi kahtlustati, kui salakommunisti. Ta ei võtnud USA kodakondsust, kuigi elas ja töötas seal aastakümneid. 1952 sõitis ta Inglismaale oma uue filmi ,,Rambivalgus" esilinastusele ning kui ta USA-sse naasta üritas, puudus tal viisa ning teda ei lastudki riiki sisse. Seepeale asus ta elama Sveitsi, Vevey linna ja elas seal surmani. Alles aastal 1972 lubati tal minna Ameerikasse. 1977. aasta 25
Pariis väga meeldis ja innustus kunstniku, 1929. a. Dali läheb Prantsusmaale teist korda. Seal ta liitub Pariisi sürrealistide hulka ja saab võimaluse külastada nende personaalseid näitusi. 1929. a. tegi Dali koostööd sürrealismi režissööri Luis Benueliga, mille tulemusel valmis lühifim „Andaluusia koer“, mis meie ajal peetakse klassikaks. Dali roll selles filmis ei olnud peamine, aga teda alati mainivad teisena: stsenaristi ja samaaegselt näitleja rollis. Samal aastal, 1929-l, Dali kohtub oma muusa Galaga; naine om temast 10 aastat vanem, ta on vene aristokraatide perekonnast ja ta pärisnimi oli Jelena Ivanovna Diakonova. Gala kinnitas endale kõige tähtsama kohta Dali elus ja loomingus, andis tema kunstile uusi mõtteid. Meister suri ära 1989. a., ta oli 84 aastane. Dali elu oli pikk, kuid Maal „Leda Atomica“ (1949) Maal on tehtud ikooni moodi, peal on kujutatud
1) Burdoon liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. 2) Prafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3) Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. Saj ja seda nimetatakse organumiks. Robin Hood: varaste prints · Film on valminud USA's 1991. aastal,kuid on kirjutatud inglise stsenaristi poolt. · Kuulub põnevus-,seiklus-,draama-, armastusfilmide hulka. Autorist · Filmi autoriks on Pen Densham, sündinud 1947. aastal Inglismaal. · Karjäär sai alguse teismeeas,mil alustas telereklaamide ja dokumentaalide tegemist. · On pärjatud mitmete auhindadega,seal hulgas ka kahe Oscariga. Näitlejad · Robin Hood - Kevin Costner · Neitsi Marian Dubois - M. E. Mastrantonio · Väike John Nick Brimble
Ta küüditati juba noorena töölaagrisse metsatööliseks, paari aasta pärast naases tagasi eestisse. Lõpetas tartu ülikooli ajaloolasena. Leiab tööd vanemuises. Tal ei lubatud töötada ajaloolasena. Teeb ekspeditsiooni reisi kesk-aasiasse ja jätab sellest ka maha reisikirja mitmes keeles. Reisib ka siberisse kus valmivad taas reisikirjad. Tagsi eestisse tulles leiab tööd Tallinn Filmis stsenaristi ja produtsendina. Lõi kokku 5 filmi ise. Tema onupoeg oli üks küüditajate organiseerijatest ning tänu sellele sisaldavad Lennarti filmid palju originaalseid materjale. Meri huvitus meie hõimurahvaste ajaloost ja kultuurist. Tema tuntuim teos on "hõbevalge". Töötas ka eesti kirjanike liidu välissuhete sekretärina kus rajas palju väliskontaktide võrke. Meri oli väga hea suhtleja. Teadis väga hästi kuidas diplomaatia toimib
Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nimeline kirjanduspreemia 1979 a. ·Virumaa kirjandusauhind. ·Võitnud Tuglase novelliauhinna kolmel korral 1996 aastal, 2002 aastal ja 2007aastal.
NIMI: Mats Traat SÜNNIAAEG JA KOHT: 23. Novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas ELUKOHAD: Tallinass, Moskvas, Veikülas PEREKONNASEIS: info puudus sellel alal, sest Traat ei avalda oma isikliku elu kohta infot HARIDUS: Arula kool (19451946), Vana-Otepää kool (19461947), Nõuni kool (19471949), Rannu koolis (19491951), Tartu tehnikumis (19521953), lõpetas Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi, Moskva Kirjandusinstituudi 1964 ja samas kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1969. TÖÖKOHAD: Töötanud normeerijana, tehnilise järelevalve inspektorina, Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liikmena 19651968. Alates 1970 kutseline kirjanik. On töötanud ka sovhoosis. MIDA KIRJUTANUD: Novelle, luulekogusid, romaane, näidendeid TUNTUD TEOSED: Esikromaan ,,Tants aurukatla ümber" (1971), Traadi tuntuim teos, pälvis 1972. aastal riikliku preemia ja seda on tõlgitud kümnesse keeled.
Koos perekonnaga küüdidati ta aastal 1941. Perekond jäi ellu ja nad tulid Eestisse tagasi. Lennart Meri pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutas ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. 1953. aastal lõpetas Meri Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Aastatel 1953-1955 töötas Meri dramaturgina Vanemuise teatris ja oli Tartu Kunstikooli õppejõud. 1955-1961 oli ta Eesti Raadio toimetaja. Seejärel tegutses ta Tallinnfilmis stsenaristi ja produtsendina. Meri on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär ning Eesti Instituudi asutaja ja direktor. Aastatel 1990-1992 oli Meri Eesti välisminister. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele lääneriikidega kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Aprillist Oktoobrini 1992. aastal oli ta Eesti suursaadik Soomes. 1992. aastal sai Lennart meri Eesti Vabariigi presidendiks ning 1996. aastal valiti ta uuesti sellesse ametisse. 2001. aastal andis Lennart
2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970. aastast kutseline kirjanik. Traadi luule on poeetiline autobiograafia, mis on otsekui eestlaste nägu- tõsine ja murelik. Traat on kirjutamisel lähtunud arhiiviürikutest, dokumentidest ja perekondlikest pärimustest.
6 Tunnustused……………………………………………………………………………………7 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………..8 Kasutatud allikad……………………………………………………………………………....9 Sissejuhatus 2 Käesoleva referaadi teemaks valisin eesti kirjaniku ja stsenaristi Indrek Hargla, sest mulle pakub see kirjanik huvi ja mulle meeldib tema looming. Peamiselt kirjutab Hargla krimi- ja ulmeteemalisi romaane ja lugusid. Olen lugenud Indrek Hargla apteeker Melchiori-lugusid ning need meeldisid mulle väga. Minu lemmik teos temalt on „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“. Samuti on ta kirjutanud stsenaariumid telesarjale "Süvahavva", mis oli väga põnev. Referaati koostades soovisin rohkem teada saada kirjaniku elu ja loomingu kohta. 1. Elulugu
seal elab vaataja tegelastega rohkem kaasa. Filmi ,,Juuksed" puhul kajastavad pidevad laulud aga ühiskonnas toimuvat. Laulud sealjuures on väga ajastukohased ja kõrgtasemelised, eriti algus looga ,,Aquarius" mõjub eriti võimsalt. Siiski on neid väga palju ja kahe tunni jooksul jõuab ikka kahelda selles, kas nad piisavalt sisu edasi kannavad. Järelsõna Milos Forman on öelnud, et rezissööris peab olema natuke kõike. Temas peab olema natuke näitlejat, stsenaristi, monteerijat jne. Hea rezissöör valib koostööks inimesed, kes oma proffessiooni oskavad paremini kui rezissöör. Forman oskas kirjutada, ning otsis stsenaristideks inimesed, kes oskasid seda temast paremini ja sellise põhimõttega hakkab ta enamasti vorpima oma visiooni. Sealjuures arvas Forman, et filmitegemisega peab siiski kaasas käima ka lõbu. Kõik peaksid mõtlema justkui nagu filmiks koduvideot, sest sellejuures käib inimestega kaasas teatud kergus. Kui
eest mustaks. Ta läheb kiirelt närvi ega anna alati oma tegudest aru, seepärast esimesed kaks päeva istus lihtsalt toas luku taga ega läinud üldse välja. Teletöö Oma telekarjääri alguseks loeb Mart Sander 1974. aastat, mil osales laste kirjandussarjas "Reis raamatute maailma", olles ise alles seitsmeaastane. Sarja juhtis kirjanik Eno Raud. Suureks projektiks kujunes Mardil populaarteaduslik sari "Ooperilabor", mida ta juhtis koos Pirjo Levandiga ja kus ta oli ka stsenaristi ja rezissööri rollis. "Oma töömahult oli see võrdne kaheseerialise India filmiga," meenutab Mart. Esimene telesari arvestatav telesari oli "Muusa poolt valitud" aastatel 19891992. 1992. aasta naistepaevaks kirjutas ja lavastas ta ETV-le sotsialistliku farsi "Jutustus Jevdokiast". 90-tel juhtis sarja "Bingo Loto". Tema telekarjäär on peamiselt seotud Kanal 2ga, kus on juhtinud saateid ,,Tantsud tähtedega" kolmel hooajal, ,,Tähed muusikas" aastatel 1997-2006 ja uuesti alates 2008.
Kultuurifilmis. 1928 – 1930 tulid ekraanile suured dokumentaal- ja õppefilmid „Noorsõduri esimesed päevad“, „Kas tunned maad…“, „Gaas! Gaas! Gaas!“, „Meie läänerannik ja saared“, „Kihnu“ ja „Ruhno“. Mõnesse neist lülitas autor lavastatud lõike või rakendas mängufilmi dramaturgiavõtteid. Eesti filmiajaloo pioneer Theodor luts oli ka Soome filminduse mitmekülgne tegelane ja mõjutaja. Ta sai tuntuks Soomes nii operaatori, stsenaristi kui ka režissöörina. Lutsu side Soomega algas filmi „Päikeselapsed“ helindamisest. Tutvudes asutuse juhataja Erkki Karuga sai Luts tööpakkumise, milles oli võimatu loobuda: Theodorist sai Suomi-Filmi peaoperaator ja nõustaja. Pärast Ekki Karu tormilist lahkumist Suomi-Filmi juhtkonnast jätkus Theodor Lutsu ühistöö pearežissöör Risto Oroga. Aastatel 1933–1934 valmisid selles koostöös esimesed neli mängufilmi.
avaldamise/levitamise Eestis, Euroopa Liidu liikmesriikides ja mujal, samuti mängufilmi ,,Magnus" levitamise kõikvõimalikes muudes taasesitamist võimaldavates vormides, sealhulgas DVD-l, veebilehekülgedel ja muude andmekandjate kaudu nii Eestis, Euroopa Liidu liikmesriikides kui mujal seitsme aasta jooksul kohtuotsuse tegemisest. Märtsis 2007.a Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt sai hagejale 2006.a oktoobris teatavaks, et kostja (stsenaristi ja rezissöör) eestvedamisel, on lähiajal valmimas mängufilm, mille stsenaarium põhineb hageja ja tema perekonna eraelus juhtunud tragöödial. Filmi stsenaristi ja rezissööri väitel oli toodetud mängufilm, mille stsenaarium on nende endi poolt välja mõeldud, tegemist on reaalsetest isikutest inspireeritud, kuid siiski fiktiivsete karakteritega, mille kujutamine ei riku hageja õigusi. Kohus oli eisukohal, et isiku identiteedi äratuntavusel võib piisata osalise informatsiooni
annaabi.ee 
