· Struktuurifondid - Ühenduse algatused (nt INTERREG) - Finantsmehhanismid (nt Norra finantsmehhanism) - Struktuuritoetused - Riigi poolt antav rahaline abi, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist (struktuurivahendid). - Struktuuritoetus jaguneb: · Euroopa Liidu toetus Euroopa Liidu struktuurifondidest, sh Euroopa Ühenduse algatuse INTERREG raames, ja Ühtekuuluvusfondist eraldatav struktuuritoetuse osa; · Riigieelarveline toetus struktuuritoetuse osa, mis kantakse riigikassast koos Euroopa Liidu rahaga otse toetuse saajale. Omafinantseering - toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti, sh laenud või väljastpoolt Euroopa Liitu saadud välisabi. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult abikõlblikud kulud. Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund)
Toetuse väljamaksmine toimub taotleja poolt esitatud arvete ja aruandluse alusel. Taotlemise ühe eelsammuna on oluline veenduda kavandatud tegevuste ja kulude ning enda kui taotleja abikõlblikkuses. Abikõlblikkus tähendab vastust küsimustele, kas sina saaksid meetmest taotleda ja kas plaanitud tegevusi ning kulusid saab vastavast meetmest rahastada. Abikõlblikkuse kohta saab kõige täpsema info meetme määrusest, millega on paika pandud täpsemad taotlemistingimused. 6. Struktuuritoetuse taotlemise, andmise ja kasutamise kontrollimise protsessi on kaasatud mitmed osapooled. Kõik saab alguse konkreetsest õiguslikust raamistikust, mille töötab välja Euroopa Komisjon (EK). EK omakordadelegeerib siseriikliku süsteemi ülesehitamise liikmesriigi korraldusasutusele (KA). Toetuste jagamine on korraldatud rakenduskavade alusel, mille elluviimist koordineerivad juhtministeeriumid (JM). Prioriteetsete suundade elluviimise ning konkreetsete
menetluse korra loomise teel. ·Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus, mis sätestab salastamise alused, salastatuse muutmise, salastatud teabekandjate kaitse korra ning vastutuse seaduse rikkumise eest. ·muud seadused selles osas, mis seavad eritingimusi konkreetse asutuse dokumentide (personali-, raamatupidamis- jm dokumendid) loo- misele, säilitamisele või kasutamisele (NÄITEKS Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadus, mis reguleerib toetuse andmise ja kasutami- sega seotud dokumentide säilitamist). VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUSED Asutuse dokumendisüsteemi sisseseadmisel ja arendamisel on eriti tähtsad kaks Vabariigi Valitsuse määrust: ·,,Asjaajamiskorra ühtsed alused", mis reguleerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute asjaajamist, dokumentide koostamist, registreerimist, menetlemist, allkirjastamist, hoidmist ning sätestab asutustevahelise
21) ülikooliseaduse § 10 lõike 1 alusel sõlmitud haldusleping; 3) erakooliseaduse § 22 lõigete 21 ja 22 alusel sõlmitud halduslepingud; 31) kohtute seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud haldusleping; 4) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide tähenduses tervishoiuteenuste ja kiirabiteenuste tellimiseks sõlmitav haldusleping; 5) planeerimisseaduse §-s 130 nimetatud leping; 6) perioodi 20042006 struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 3 ja perioodi 20072013 struktuuritoetuse seaduse § 11 lõikes 2, § 20 lõikes 3, § 36 lõigetes 3 ja 4 ning § 38 lõikes 1 nimetatud haldusleping; 7) sotsiaalhoolekande seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud haldusleping; 8) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 15 lõikes 2, § 16 lõikes 3, § 22 lõikes 2 ja § 23 lõikes 2 nimetatud halduslepingud; 9) taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 82 lõikes 1 ja § 90 lõikes 1 nimetatud halduslepingud;
avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt sihtasutustelt, emiteerida võlakirju, võtta laenu, kapitalirendi- ja faktooringkohustusi, teenuse kontsessiooni kokkuleppest tekkivaid kohustusi, pikaajalisi kohustusi tarnijate ees ja muid pikaajalisi kohustusi, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist, ainult perioodi 20042006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 20072013 struktuuritoetuse seaduse alusel (edaspidi struktuuritoetus), muude õigusaktide alusel eraldatava Euroopa Liidu toetuse (edaspidi Euroopa Liidu muu toetus) ning välislepingute alusel Eesti Vabariigile eraldatava toetuse (edaspidi muu välisabi toetus) sildfinantseerimiseks, struktuuritoetuse, Euroopa Liidu muu toetuse või muu välisabi toetuse saamiseks vajaliku omafinantseeringu tagamiseks või enne seaduse jõustumist võetud eelnimetatud olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks
Veel tuleb märkida, et halduslepinguks nimetatakse praktikas ka elamu hooldamise lepingut omaniku ja vastavaid teenuseid osutava firma vahel. Eraisikule kuuluva eluruumi hooldamine ei ole aga üldse avalik teenus, vaid puhas ettevõtlus. Halduskohtule alluvad vaidlused nii halduslepingu enda seaduslikkuse ja kehtivuse üle kui ka vaidlused seoses halduslepingu rikkumise või mittenõuetekohase täitmisega. Halduslepingu 19 RKEKo 3314812 p 10. 20 RKHKo 3-3-1-3-12 p 15. 21 Perioodi 20072013 struktuuritoetuse seaduse § 2 lg 6; Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 10 lg 1. 22 Avaliku teabe seaduse § 434 lg 2; taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 82 lg 1; tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 13 lg 3 jt; ohvriabi seaduse § 5 lg 1; üürivaidluse lahendamise seaduse § 1 lg 4, kutseseaduse § 6 lg 2; ühistranspordiseaduse § 7 lg 2 jt; veterinaarkorralduse seaduse § 13 lg 4;
tasandil: Eluaseme kättesaadavuse tagamine; Eluasemefondi jätkusuutlikkuse säilitamine ja arendamine; Eluasemekeskkonna kvaliteedi tõstmine. Arengukava meetmete elluviimist rahastatakse riigieelarvest, Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja SA KredEx omavahenditest (www.kredex.ee) –Eluase – Korterelamu renoveerimislaen Kaardistada eluasemefondi energeetiline ja tehniline seisukord, mida toetatakse kuni 2013.aastani struktuuritoetuse abil: Korterelamute rekonstrueerimist soodsama intressiga laenu võimaldamise teel; Energiaauditite ja ehitise ekspertiisi teostamist; Ehitusprojektide koostamist. Riigieelarvest toetatakse eluaseme kättesaadavuse tagamise ja elukeskkonna parandamise meetmeid. Alates 2007.aastast toetatakse: Omandireformi käigus tagastatud korterelamute rekonstrueerimist; Miljööväärtuslikes piirkondades või enne 1940.aastat ehitatud
450 Sihtotstarbelised eraldised 1 567 809 874 29 402 942 0 1 538 406 932 0 0 1 567 809 874 keskkonnaalased projektid Norra finantsvahenditega 28 895 300 0 0 28 895 300 0 0 28 895 300 struktuuritoetuse rakendusskeemid (avatud taotlemine ja 430 000 000 0 0 430 000 000 0 0 430 000 000 investeeringute kava) 4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 44 514 032 29 402 942 0 15 111 090 0 0 44 514 032
annaabi.ee 
