missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord. Iga riigi funktsioonid 1. Huvide liigendus 2. Huvide koondamine 3. Poliitiline sotsialiseerimine 4. Poliitiline kommunikatsioon 5. Õigusloome 6. Õiguse rakendamine e. kasutamine 7. Vaidluste lahendamine Kolm lähenemisviisi riigile Sotsioloogiline Õiguslik Struktuurfunktsionaalne Sotsioloogiline käsitlus Riik on ühiskonnarühmade kogum. Riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Õiguslik lähenemisviis Riik on kindla maa-ala (territooriumi) ja rahvaga (kodanikkonnaga) sõltumatu (suveräänne) üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol.
Huvide koondamine 3. Poliitiline sotsialiseerimine 4. Poliitiline kommunikatsioon 5. Õigusloome 6. Õiguse rakendamine e. Kasutamine 7. Vaidluste lahendamine Neli vaadet riigile: Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib ühiskondlike vajaduste mõjul ... Õiguslik-riik on mingi maa-ala ja rahvaga sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol. Struktuurfunktsionaalne vaatenurk- riik kui institutsionaalne masin, mille on kindlad rollid. Ühiskonna arenguga muutub aine spetsiifilisemaks. Poliitikateaduslik vaatenurk- riik on jõumonopoliga legitiimse keskvõimu korrastatav ala ja inimeste ühendus. RIIGI PÕHITUNNUSED: Riigil on sidus kogum võimuinstitutsioone Riigi ül on saavutada kollektiivselt siduvad otsused Riik on suveräänne-ehk on kõrgeim võimuallikas oma maa-alal elanike suhtes.(sisemine ja välimine
Läti siseasjades kaasa rääkida Sotsioloogiline 3 Sotsioloogiline vaatenurk näeb riiki ennekõike inimeste ja rühmade tegevustulemina ( „..see on rahvas...“) Struktuur- 1 Kahtluse alla on seatud avaliku sektori struktuuri funktsionaalne jätkusuutlikkus – struktuurfunktsionaalne riigikäsitlus Riigiteaduslik 4 Riigiteadusliku käsitluse kohaselt on riik riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja täitmiseks. („... ühiskondlik kokkulepe, mis on ühiseks aluseks..“ ) Tsitaadid: 1
paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest Õiguslik- kindla territooriumiga, rahvaga, sõltumatu üksus, mida isel. Avaliku võimu organisatsioon Struktuurfunktsionaalne- organis.institutsionaalne masin pol otsuste elluviimiseks Riigiteaduslik- riigiaparaadi ja kodanike koostöös kujunev võimukorraldus ühisteks eesmärkideks. Governance- ühiskonna valitsemiskorraldus. Traditsioonilised impeeriumid (põhineb vallutustel, terr. Suured, nõrk eneseteadlikus riigina) Feodaalriigid (talupojad ja ülikud suhete süsteem, püramiidne hierarhia) Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust)
kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord. Iga riigi funktsioonid 1. Huvide liigendus 2. Huvide koondamine 3. Poliitiline sotsialiseerimine 4. Poliitiline kommunikatsioon 5. Õigusloome 6. Õiguse rakendamine e. kasutamine 7. Vaidluste lahendamine Kolm lähenemisviisi riigile Sotsioloogiline Õiguslik Struktuurfunktsionaalne Sotsioloogiline käsitlus Riik on ühiskonnarühmade kogum. Riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure Õiguslik lähenemisviis Riik on kindla maa-ala (territooriumi) ja rahvaga (kodanikkonnaga) sõltumatu (suveräänne) üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol. Struktuurfunktsionaalne vaatenurk
Poliitiline sotsialiseerumine Poliitiline kommunikatsioon Õigusloome Õiguse rakendamine e kasutamine Vaidluste lahendamine Kolm lähenemisviisi riigile: 1. Sotsioloogiline riik on ühiskonnarühmade kogum; riik on see, mida inimesed teevad 2. Õiguslik riik on maa-ala ja rahvaga sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon 3. Struktuurfunktsionaalne: riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks Riigivormid: Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne), vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik vs riigikirikuga vs teokraatlik vs kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e üksikriik, föderatsioon e liitrik, konföderatsioon e riikide liit Monarhiatel ka: personaal- ja reaalunioon Jessop:
kasutatavat analüüsimeetodit ja too näited nende rakendamise kohta. ???? Riik, võim ja legitiimsus 9. Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset ja riigiteadusliku käsitlust riigist. ÕIGUSLIK - Riik on kindla territooriumi ja rahvaga, sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol. SOTSIOLOOGILINE - Riik on ühiskonnarühmade kogum. STRUKTUURFUNKTSIONAALNE - Riik on organiseeritu institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks. RIIGITEADUSLIK - Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja täitmiseks 10. Võrdle eelmodernset ja modernset riiki – millised modernse riigi tunnused olid olemas eelmodernsel riigil. Eelmodernse riigi valitsemidkord oli sunnil põhinev domineerimine
Riigi 3 lähenemisviisi: 1)Sotsioloogiline käsitlus riik on ühiskonnarühmade kogum,mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunendus organisatioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. 2)Õiguslik käsitlus riik on kindla maa-ala, rahvaga suveräänne ehk sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. 3)Struktuurfunktsionaalne käsitlus riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks. 1 Iseloomusta riigi põhielemente (õigusliku riigi käsitluse alusel). 16 Riigi põhielemendid: 1 Tutvusta riigi funktsioone ja erinevaid käsitlusi riigi tegevuse ulatusest. Riigi ülesanded: · huvide liigendus · huvide koondamine
75. Tutvusta riigi sotsioloogilist, õiguslikku ja struktuurfunktsionaalset määratlust. Sotsioloogiline määratlus: Riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Õiguslik määratlus: Riik on kindla maa-ala (territooriumi) ja rahvaga (kodanikkonnaga) sõltumatu (suveräänne) üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Struktuurfunktsionaalne määratlus: Riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks (väärtuste autoriteetseks jagamiseks üldistes huvides / ühiskonna heaks). 76. Iseloomusta riigi põhielemente (õigusliku riigi käsitluse alusel). Territoorium kindlaks määratud maa-ala, millel kehtib konkreetse riigi kord. Rahvas inimesed, kes omavad konkreetse riigi kodakondsust. Suveräänsus riik on sõltumatu teistes riikidest.
annaabi.ee 
