5. psühholoogiliste suundumuste algus Sigmund Freud (1856-1939) ,,Tootem ja tabu" (1913) Jumalasse uskumuse alus on süütunne ja Oidipuse kompleks. Sundneuroosi vorm on religioon, est kultuur ei lase meil oma tabusid, `Oidipust` välja elada. Illusioon on religioon. Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne alateadvus (!). Religioonil on teraapiline mõju, aitab inimesel lahendada konflikte elus. 6. funktsionalistlikud ja strukturalistlikud suundumused Franz Boas (1858-1942) - esimene, kes viis läbi palju välitöid Marcel Mauss (1872-1950) kinkimispraktika, tseremoniaalne vahetuskaubandus (kuidas on religioon ja majandus seotud) B. Malinowski (1884-1942) Välitööd, funkts. käsitlus, pole nõus evolutsionistidega. Religioon aitab inimesel oma hirmutundega toime tulla, maagilised praktikad aitavad inimesel luua illusiooni, et ta kontrollib midagi (a`la ilm) Radcliffe-Browne (1881-1955)
ringiga, kus välise mõistmiseks, me dekodeerime selle sisemiseks ja seejärel vastame ümberkodeerituna selle välisesse tagasi. Semiootiline äratundmine võiks lühidalt olla kattuvate semiosfääride ära kasutamine kommunikatsiooniaktis. Süsteem ehk diskursus, mis arvab end äratundvat teist diskursust toob selle enda diskursuse välja ja püüab seekaudu mõista ja mõnes mõttes allutada seda enesele. Samuti strukturalistlikud lähenemised Saussure ja Lotman. Sisemine kommunikatsioon ja teise järgi enda äratundmine, enda identiteedi määramine. 3. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: tõetahe. Kuidas mõistate ja miks arvab et tõetahe ja tõde on esmapilgul vastanduvad nähtused. Kuidas tänapäeval tõde iseloomustatakse ja mis valdkonnad sellega tegelevad. Tõde ja ideoloogia küsimus. Esmapilgul näib tõde peituvat vaid selles, kuidas see on esitaud ja kuidas see
kõigi sotsiaalsete kihtide huvidele.” 3p. Loe ja analüüsi järgnevaid väiteid: „Naiste ja meeste erinev roll ühiskonnas tuleneb nende bioloogilistest erinevusest. Bioloogia määrab saatuse.“ ja „Eestlastel on loomu poolest omane töökus, individualism, tagasihoidlikkus, aeglane reaktsioon ja umbusk kõige võõra vastu.” Need mõlemad väited on: A.) Funktsionalistlikud? B.) Konfliktiteoreetilised C.) Sotsiaalkonstruktivistlikud D.) Strukturalistlikud E.) Essentisialistlikud F.) Marksisistlikud 2p. Analüüsi tsitaati: „Võim on sotsiaalse klassi võimalus oma eesmärke realiseerida“ (n. Poulantzas, 1973). Kas selline viis võimu käsitleda on: A.) Struktuurfunktsionalistlik? B.) Inteaktsionalistlik C.) Parsonslik D.) Konfliktiteoreeriline E.) Veberiaanlik 0,5p. Mida on defineeritud: „... on ühistele ootustele vastav viis mingil teemal teatud moel rääkida või mõelda“? A
ja just nimelt teksti vormis, mitte sisus, millele nad tähelepanu ei pööranud. Formalistid toetavad palju lingvistikale, mis on neil lähim teadusala. Lingvistika kaasamine ristab neid uuskriitikutest. Nad ei välista ajaloolist perspektiivi, kirjanduse enda ajaugu; kirjanduslike tehnikate ja võtete evolutsioon. 7. Strukturalism ja poststrukuralism (21. sajandi mõttevoolude põhjal) 1950.–70. aastatel tekivad objektiivsust taotlevad keelekesksed strukturalistlikud suunad, mis kasvavad välja saussure’ilikust lingvistikast: strukturalism, semiootika, narratoloogia, lingvostilistika, hiljem diskursuse analüüs (Roland Barthes, Tzvetan Todorov, Gerard Genette, Seymor Chatman jt). Osa neist viib edasi tekstikeskset formaalset lähenemist, lisades sinna omapoolseid täiendusi (nagu lingvostilistika või diskursuse analüüs), unustades tihti tekstiterviku ja süvenedes taas detailsesse keele ja stiili mikroanalüüsi
Kirjanduse puhul uurib semiootika kirjanduse struktuuri reegleid, vahendeid ja vormielemente. Semiootika rõhub keele esmatähtsusele märgisüsteemide seas. Märgitüübid: indeks (põhjuslikult seotud märk), ikoon (näiliselt sarnane märk), sümbol (põhjusliku seoseta märk). | Struktuur loob maailmas korda, kirjandus aga seletab maailma. Strukturalism keskendub struktuurile (langue), s.o kirjanduse grammatikale; mitte teksti tähendus vaid tähenduse loomine. | Strukturalistlikud kirjandusteooriad. Northrop Frye tuletas 6 müüditeooria (žanriteooria), mis väidab, et Lääne kirjandustraditsioon baseerub müüdi teisaldustele/nihetele ja arhetüüpidele. Müüte reguleerivad neli narratiivimustrit: komöödia, tragöödia, romanss, iroonia/satiir. Komöödia avaldub kevademüüdina, mis kujutab liikumist reaalsest maailmast ideaalsesse
aktuaalse süntaksi eiramisele, esineb ainult reema.) AMEERIKA STRUKTURALISM Nimetatakse mõnikord ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideed. F. Boas (eelkõige etnoloog ja antropoloog, aga ka Saussure eelkäija) uuris ameerika indiaanlasi ning lähtus aksioomist, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus, taunis etnotsentrismi. Strukturalistlikud arusaamad olid esiteks, et kultuuri ei saa vaadelda mingis kindlas reas, teiseks, et kultuur on süsteem. Esimese etnoloogina tõstis Boas igas kultuuris esile keele, mis on kultuuri mõistmise eelduseks. E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist. Tema 1923 ilmunud peateos "Language" sisaldab strukturalismi märke. Sapir oli filosoof ja keel huvitas teda eelkõige filosoofilise nähtusena, kui avausena vaimsesse maailma. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline
aktuaalse süntaksi eiramisele, esineb ainult reema.) AMEERIKA STRUKTURALISM Nimetatakse mõnikord ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideed. F. Boas (eelkõige etnoloog ja antropoloog, aga ka Saussure eelkäija) uuris ameerika indiaanlasi ning lähtus aksioomist, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus, taunis etnotsentrismi. Strukturalistlikud arusaamad olid esiteks, et kultuuri ei saa vaadelda mingis kindlas reas, teiseks, et kultuur on süsteem. Esimese etnoloogina tõstis Boas igas kultuuris esile keele, mis on kultuuri mõistmise eelduseks. E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist. Tema 1923 ilmunud peateos "Language" sisaldab strukturalismi märke. Sapir oli filosoof ja keel huvitas teda eelkõige filosoofilise nähtusena, kui avausena vaimsesse maailma. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline
Müüdi uurimine kuulub semioloogia, mitte lingvistika valdkonda. 1963 aastal kirjutatud artiklis "Strukturalism kui tegevus" määratleb Barthes strukturalismi mõiste. See pole liikumine ega koolkond. Strukturalismi iseloomustamiseks ei kõlba terminid märk, funktsioon, vorm, struktuur jne. Oluline on siin opositsioonide kasutamine : tähistaja/tähistatav; sünkroonia/diakroonia. On olemas strukturalistlikud inimesed, kelle jaoks on struktuuriga opereerimine inimtegevuse eritüüp -- üheltpoolt analüütiline, teisalt loominguline. Sellise tegevuse eesmärgiks on objekti (taas)loomine sellisel moel, et rekonstruktsioonis ilmneksid selle objekti funktsioneerimisreeglid. Seetõttu võib seda nimetada ka modelleerivaks tegevuseks -- looja peegeldab, mitte ei kopeeri maailma. Seda tegevust iseloomustavad kaks operatsiooni : a) jagamine/jaotamine ning b) montaazh.
antropoloogiale. Bourdieu oli kriitiline strukturalistlike ühiskonnakäsitluste suhtes, mis asetasid indiviidi, s.h. kultuuriuurija, justkui kultuurist/ühiskonnast väljapoole. Kritiseerib väljaspoololija, võõra uurija positsiooni uuritava kultuuri suhtes nii on kerge üldistusi konstrueerida. Peamine oht väita, et sotsiaalne elu on determineeritud mingite koodide poolt, mitte et teatud reeglid sünnivad sotsiaalsetes praktikates. Bourdieu väitsis, et strukturalistlikud ja funktsionalistlikud lähenemised välistavad suurel määral agency osakaalu sotsiokultuurilistes ptotsessides. Samas leiab Bourdieu, et nö tavainimene jääb siiski hätta sotsiaalsete protsesside loogika seletamisega, ning seetõttu on vaja refleksiivset sotsioloogiat. Samas peab sotsioloog olema teadlik, missugustest eeldustest ta lähtub, mis on tema teoreetilis-metodoloogiline baas, selle piirangud. Refleksiivne sotsioloogia on
annaabi.ee 
