positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Freud on äraleierdatud; seega põnevamad nimed Jacques Lacan (kujundas oma-nimelise psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks, see sisaldab endas Saussure ja Jakobsoni strukturalistlikku keeleteadust, saksa filosoofiat (Hegel) ja matemaatikat (Bourbaki), üldiselt lähtub freudilikust analüüsist (neuroos) seob selle strukturalismiga ja lisab veidi jungiaalse analüüsi (arhetüübid), lisaks Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststrukturalismi foon, psühanalüüso foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüso (kui freudi tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos), näiteks Jean Baudrillard
jt). Freud on v äraleierdatud; seega põnevamad nimed Jacques Lacan (kujundas oma-nimelise psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks, see sisaldab endas Saussure ja Jakobsoni strukturalistlikku keeleteadust, saksa filosoofiat (Hegel) ja matemaatikat (Bourbaki). Üldiselt lähtub freudilikust analüüsist (neuroos) seob selle strukturalismiga ja lisab veidi jungiaalse analüüsi (arhetüübid). Lisaks Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststrukturalismi foon, psühanalüüso foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüso (kui freudi tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos). Näteks Jean Baudrillard - hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse
1) Elemendi tähendus sõltub selle elemendi asendist ja rollist süsteemis 2) Ühe elemendi muutumine toob kaasa terve süsteemi muutuse 3)Ühe struktuuri korrastatud üleminek teiseks toimub kindlate reeglite alusel 4) süsteemis kehtib eneseregulatsioon 36. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). 37. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 38. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 39. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 40. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti
suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. 38. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 39. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 41. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). a. Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus / feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest). Sageli tähendab
dünaamiliseks; lisaks tekib binaarsete opositsiioonide kriitika (kaheldakse objektiivsuses ja objektiivsuse relvades); st võib-olla kõik asjad ei jagunegi kaheks. (Juri Lotmani hilisemad tööd). Poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi. Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees. Pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) Dekonstruktsioon alates 70 aastatest; - kasvab postsrukturalistlikest pursetest, muutub iseseisvaks traditsiooniks; millel on kalduvust hermeetilisusele
Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i ja Euroopa suunaks. Semioloogia – semiootika keeles ja suhtluses. Peirce märk oli kindlam üksus, konkreetsem. Saussure’l rohkeb keelesem. Saussurel keel on semioloogiline süsteem, keel ei ole. Peirce’l asendab midagi, aga Saussure’l tuli kõik suhtlus jnejne juurde. Saussure uuris märkide avaldumist sotsiaalse elu südames, semioloogia sotsiaalpsühholoogia osa. Saussure ise oli ka seotud strukturalismiga. Semantika – tähenduseõpetus. Üks semiootika 3 dimensioonist (Morrise järgi: pragmaatika, süntaktika, semantika). Hakkad tõlgendama ja mõtlema. Loed lauset, tekib ajus mingi mõte(pilt/kujutlus). Kuidas mingi asi saab tähenduse, miks me saame asjadest aru nii, nagu me saame. Märgi ja tähenduse vaheline seos. Mida märk peaks põhimõtteliselt interpreteerida. Süntaktika – struktuur, kuidas on asjad ritta asetatud. Sõnade järjestus lauses, aga ei loe veel mõttega läbi
tähistatav, võivad märgid müütilises maailmas hakata funktsioneerima vastupidiselt. See mis varem oli tähistaja võib muutuda tähistatavaks. 11.09.2012 Mircea Eliade (1907-1986) Tema eluaastatesse mahub kogu võrdleva usundiloo lugu. Fenomenoloogiline usundilugu. Antropoloogia evolutsioneerub edasi pärast Tylorit. Müütide asend on relatiivne (kultuur)antropoloogias. Pandud suhtesse teiste kultuuriliste toimingutega k.antropoloogias. Kui uuritakse müüti sünkroonis on tegemist strukturalismiga. Eliade (nim. romantikuks) selline õpetaja, kes 20. saj. kõige rohkem... Läheb algusest peale mööda tylorlikust käsitlusest, kus müüdile otsitakse algelist seletust. Müüt on tõde, see on igapeäevasest tavalisest tõest suurem. Sakraalse/profaanse dialektika. Romantiline vastandus. Alati võimalik vahet teha nende komponentide vahel. Kogu modernne kultuur on sakraalse ja profaanse vahel Eliade järgi. Sakraalne ajalugu kompenseerib kogu kurja, mis profaanses ajaloos tehtud on.
3. Strukturalistliku ja poststrukturalistliku kirjandusteadusliku paradigma põhierinevused Strukt ja poststrukt vahel ei saa selget piiri tõmmata. See on näha ka Barthes’i varajases teoses “S/Z”, varem perifeerias olnu kerkib tsentrumisse, paradigma hakkab muutuma. 60ndate lõpp: ilmuvad dekonstruktivismi esimesed tööd (Derrida “Grammatoloogia”), varane post, aga tegelikult valitseb ikka veel strukturalism. Poststrukt. tekib strukt. kriitikast, pidevast mõõduvõtmisest strukturalismiga. Venemaal strukt. ja semiootika võidukäik , poststrukturalismi sisuliselt ei tekigi. (korüfeed olid liiga kõvad ja võtsid isegi natuke post-mõtteid omaks). Alles pärast korüfeede surma tulevad noored vihased mehed Lacani ja dekonstruktivismiga vehkima (nt Lotmani suunas). Milles seisneb strukt meetodi kriitika? Kõigepealt semantilise struktuuri mõiste kriitika. Kritiseeriti ka strukt. märgikontseptsiooni. Kristeva kritiseeris teksti mõtte
Strukturalism, kus kirjandusteksti vaadati autonoomsena, lahusolevana teistest tekstidest ning lugejast. Tuntumad esindajad on Greimas, Levi-Strauss ja Barthes. Narratoloogia, mida võib tinglikult nimetada ka tänapäeva strukturalismi vormiks. ENE määratluse järgi lähtub narratoloogia semiootikast ja strukturalismist ning vahe eelpool nimetatud strukturalismiga seisneb eelkõige narratoloogia laiemates piirides. Jätab alles "süvastruktuuri" mõiste, mis on teose aluseks. Kuid põhirõhk on selle struktuuri realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse mõju" käigus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur. Retseptiivne esteetika lähtub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk vastuvõtjast. Kunstiteos kui "esteetilise kogemuse" intentsionaalne objekt
annaabi.ee 
