STRONTSIUM Sissejuhatus Elemendi nimetus tuleb Sotimaa asula Strontiani järgi. Strontsium on leelismuldmetall, mis on pehme, hõbedase läikega, kergesti oksüdeeriv metallist element. Strontsiumi maailmaturuhind on suhteliselt kõrge. Aatomimass on 87, 62. Strontsiumi elemenditähis on Sr. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38|2)8)18)8)2). Avastus 1970 inglise teadlane A. Crawford, vaba metallina eraldas s-i esmakordselt H. Davy 1808. OMADUSED Keemilised Strontsium on tugev aluseline oksiid. Omaduste poolest sarnaneb kaltsiumi ja baariumiga Strontsiumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides
Tartu Kivilinna Gümnaasium Strontsium koostaja: Sander Sepp juhendaja: Helgi Muoni Tartu 2014 Sissejuhatus Nagu Hergi Karik kahes oma keemiaalastes teostes mainis, tuli elemendi nimetus Sotimaa asula Stroniani järgi. Strontsium on leelismuldmetall, mis on pehme, hõbedase läikega, kergesti oksüdeeruv metallist element ning mille sümboliks on Sr. Strontsiumi maailmaturuhind on suhteliselt kõrge. Aatommass on 87, 62 ning keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38| 2)8)18)8)2). Avastamine, saamine Sr avastamine on seotud Sotimaal Loch Sunarti kaldal paikneva Strontiani külaga. Sealsest pliikaevandusest avastatud tundmatut mineraali analüüsisid 1780ndail aastail A.C.Crawford ja tema assistent Cruickshank. Küla nime järgi anti mineraalile Strontsianiidi nimi
leelismetallidel. Seetõttu leelismetallidega võrreldes loovutavad II A rühma metallid oma elektrone veidi raskemalt ja seega jäävad oma keemiliselt aktiivsuselt leelismetallidele mõnevõrra alla. Sellest hoolimata kuuluvad leelismetallid koos leelismuldmetallidega kõige aktiivsemate metallide hulka. Seega on aktiivseid metalle kokku 10! Ka leelismuldmetallid annavad leekreaktsioone. Nii värvub põleti leek kaltsiumi või tema ühendite mõjul telliskivi punaseks, strontsiumi mõjul punaseks ja baariumi mõjul kollakasroheliseks. Ca Sr Ba Kaltsiumi, strontsiumi ja baariumi leekreaktsioonid. 2.3 II A rühma metallide füüsikalised omadused Kõik II A rühma metallid on värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. Võrreldes leelismetallidega on neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus. Selle põhjuseks on asjaolu, et nende aatomitel on ühe väliselektroni asemel kaks väliselektroni.
Vaata hõbedane-valge haruldaste muldmetallide metall, mis on tempermalmist, PLASTILINE ja piisavalt pehme, et lõigatakse noaga. Terbium on kunagi leitud looduses vaba osa, kuid see sisaldub palju mineraale, sealhulgas cerite, Gadoliniit, Monazite, xenotime ja euxenite. Terbium on kunagi leitud looduses vaba osa, Kuid see sisaldub Palju mineraale, sealhulgas cerite, Gadoliniit, Monatsiit, xenotime ja euxenite. Terbium kasutatakse Idioot Kaltsiumfluoriid, kaltsiumi tungstate ja strontsiumi molybdate materjale, mida kasutatakse tahkis-seadmed ja kristall stabilisaator on kütuseelemendid, mis töötavad kõrgendatud temperatuuri juures. Terbium Kasutatakse Idioot Kaltsiumfluoriid, kaltsiumi tungstate ja strontsiumi molybdate materjale, Mida Kasutatakse tahkis-seadmed ja kristall stabilisaator on kütuseelemendid, mis töötavad kõrgendatud temperatuuri juures. Kuna osa Terfenol- D (sulam, mis laieneb ja tõmbub magnetvälja rohkem kui ükski teine sulam), terbium
Radioaktiivne saastumine Robert Derevski 12E Ülevaade · Ääretult ohtlik saaste liik · Radioaktiivsuse mõõtmisühik Sv, norm 2-8 mSv aastas · Igas riigis erinev radioaktiivsuse tase, Eestis 2,5 mSv/a Ukrainas kuni 15 mSv/a Soomes kuni 9mSv/a Ülevaade · Radioaktiivsus keskkonnas: looduslik (uraan, plutoonium) tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused
seda pollutsiidiks- mis sattus hiljem mäe- ja metallurgiaprofessori Carl Plattneri valdusesse, kes tegi mineraalist täisanalüüsi, avastas, et koostiselementide summa on 93,7 %, kuid ei saanud tuvastada elementi, mida oli aines ülejäänud 7%, kuna oli kogu mineraali analüüsiks juba ära kasutanud. Ta järeldas, et see element on leelismetall. 1860. aastal analüüsisid Bunsen ja Kirhoff Dürkheimi mineraalvee aurustamisel alles jäänud jääkainet, eraldasid sellest kaltsiumi, strontsiumi, magneesiumi ja liitiumi ja määrasid uuritava aine spektris veel kaks lähestikku asuvat sinist spektrijoont. Nad ei tundnud elementi sellise spektriga, kuid eeldasid, et tegemist on leelismetalliga. 1860. mais avaldas Bunsen Berliini Akadeemia koosolekul, et on avastanud uue leelismetalli ja nimetanud selle. Tseesiumi nimetus tugineb tema spektris olevatele sinistele spektrijoontele sealt tulenevalt ladina keelest tulnud sõnale ,,caesium,, - helesinine.
veekogudes jahimeeste haavlite tõttu ja õngetinade tõttu. Põhja- Eesti ohtlik aine on radoon, mis on radioaktiivne see levib pinnasest õhku, eriti nendes majades, mis on ehitatud mahajäetud kaevanduskarjääridesse või karjääridest võetud aheraine abil. Hinnanguliselt sureb aastas Eestis suitsetamise ja radooni koosmõjul 200 inimest. b) kroomi sisaldub reklaamtrükiste värvides, mille põletamisel vabaneb kroom õhku. f) elementide vastandlikkus: strontsiumi kaltsiumi vastandlikkus (Eestis pole, mäestike piirkonnas rohkem). Kui strontsium hakkab organismis Ca asendama, tekib liigeste liikumatus, mis on ravimatu.
osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi ülekandes, valkude biosünteesis, vere hüübimises, ensüümide talitlustes, süsivesikute, valkude, lipiitide, nukleiinhapete ainevahetuses ja võtab osa paljudest teistest bioprotsessidest. Spordis on magneesiumil eriti tähtis roll lihaste seisundi reguleerimises ja lihaskrampide ärahoidmises. Magneesiumil on rahustav ja stressi maandav ning veresooni laiendav toime STRONTSIUM: Strontsiumiühendeid sisaldavad eriklaasid neelavad röntgenikiirgust. Selliseid eriklaase kasutatakse teleri kinoskoopide ja mitmete röntgeniseadmete kaitseekraanide valmistamiseks. Strontsiumi biofunktsioonidest teatakse vähe. Näiteks on teada, et ta võtab osa luudes ja hammastes kulgevatest ainevahetusprotsessidest. Strontsiumühendeid on kasutatud luuhõrenemise ja hambakaariese ravil. KALTSIUM:on inimorganismis kõige levinuim metalne element ja biometall.
Luude hõrenemine võib ohustada last juba emaüsas, kui ema toit ei sisalda küllaldaselt kaltsiumi. Magneesium on südamele ja veresoontele sama vajalik kui kaltsium. Piim ja piimatooted aitavad muu hulgas oluliselt katta ka organismi magneesiumivajadust. Fosfor on eriti oluline vastsündinutele, aga ka edaspidises elus. Suurematel lastel võib fosforipuudus põhjustada aneemiat, luuvalu, väsimust jm. Mikroelementidest on piimas vaske, rauda, tsinki, fluori, alumiiniumi, boori, strontsiumi ja räni, vähemal määral seleeni. *VITAMIINID Piim sisaldab rasvlahustuvaid vitamiine D ja A ning vesilahustuvaid vitamiine B1, B2 ja C. C-vitamiini sisaldus varieerub kõige enam, olenevalt aastaajast. Muude vitamiinide (näiteks PP) sisaldus on väiksem, kuid nende omastatavus see-eest kuni 96%. Piim ja piimatooted peaksid olema meie toidulaual iga päev. Lähiminevikus unustati piima tähtsus ning Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on maailmas praegu tõsiseks
liitväetisi: nitrofoskat, ammofossi jt, samuti topeltsuperfosfaati. Peamine küsimus on sellise tööstuse rentaablus ja konkurentsivõimelisus, sest maailmaas on palju odavamalt kättesaadavaid fosforiite (Maroko, Lääne-Sahara ja Tuneesia maardlad), samuti kõrgekvaliteedilist apatiiti (Koola poolsaare maardlad Venemaal). (Raudsep jt, 1993) Peale väetiste oleks fosforiidist võimalik toota ka fluori, strontsiumi jt komponente. Söödafosfaatide tootmisel on nende elementide ekstraheerimine vajalik. Fluori tarbevaru Kabala kaevevälja fosforiidis on 6,2 milj. t. (Raudsep jt, 1993) 3. FOSFORIIDI LEVIK On teada, et oobolusliivakivi kihind levib peaaegu kogu Eestis, v.a. kitsas edela-kirde suunaline vöönd, mis ulatub Sõrve poolsaarelt Saaremaal kuni Mustvee ümbruseni. Kallavere kihistu paksus on üsna muutlik ja ulatub 0,5-1,0 m kuni 15-20 m. Suurimad kihistu paksused on Kesk-Eestis. (Raudsep jt,
energiakandjate kasutuselevõtmine). Seepärast moodustabki tegeliku rikkuse fosforiidi ja diktüoneemakilda üheaegne, kompleksne ärakasutamine. Ainuüksi Toolse fosforiidi leiukoha diktüoneemakildas sisaldub arvestusliku reservvaruna 27 149 tonni uraani, 57 000 tonni molübdeeni, 147 000 tonni vanaadiumi. Lisaks neile tuleb kaeverikkuste hulka arvata loomulikult ka fosforiit ja kilt ise. Kabala kaeveväljas on prognoosvaruna strontsiumi 851 300 tonni, transuraanide prognoosvaruks 237 400 tonni, jne, "Eesti maapõuerikkusi", R. Raudsepp jt, Tallinn, 1993. Pole mingil juhul usutav, et NL aegadel kavandati üksnes fosforiidi tootmist, sest kaasnevad rikkused haruldaste metallide kujul on hoopis suurema väärtusega. Kui juba NSVL, maavarade poolest kõige rikkam riik maailmas, kavandas mastaapseid kaevetöid Rakvere maardlas, siis on see tõestus selle kohta, et põhjust oli. 9. Eesti põllud on välja puhanud, n
taseme juures majanduslikult mõttetuks. Küll aga võib ta maavaraks saada tulevikus. Tänapäeval ei loeta maavaraks ka soorauda, millest kuni 18. sajandini rauda sulatati. Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Meie maapõues leidub arvatavasti kulda, molübdeeni, plaatina, vanaadiumi ja strontsiumi. Potentsiaalseteks Eesti tulevikumaavaradeks on ka diktüoneemaargilliit ja uraan. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Põhja-Eesti maapõues on maagaasi. Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Enamasti mõeldakse maagi all maavara, millest eraldatakse metalle. Vastavalt sellele, mida maagist eraldatakse, nimetatakse neid raua-, vase-, pliimaagiks jne. Maake moodustavad maakmineraalid on
arvuga aineid nimetatakse isotoopideks. Ka radioaktiivsed ained on mõnede algainete isotoobid. Nende tuuma koostis on aga ebastabiilne, valmis kiirgama. Isotoopi kirjeldatakse aine keemilise sümboli järel oleva arvuga, mida füüsikud-keemikud nimetavad massiarvuks. Näiteks jood-131 (lühidalt: 131J) on üks joodi radioaktiivsete aatomitega isotoop. Ka jood-127 (127J) on joodi isotoop, kuid selle aatomid on stabiilsed. Erinevad radioaktiivsed ained kiirgavad erinevalt. Näiteks strontsiumi radioaktiivne isotoop 90 ( Sr) on ainult beeta-aktiivne, see ei saada üldse gammakiirgust. Tseesium-137 ( Cs) aga 90 137 saadab nii beeta- kui gammakiirgust. Seepärast on tseesium-137 välispidise kiirgusallikana ohtlikum kui strontsium-90. Nahk kaitseb meid küllalt hästi mõlema aine beetakiirguse eest, mitte aga strontsium-90 gammakiirguse ees.
Alkoholid C 4 ... C10 on suhteliselt tugeva meeldiva lõhnaga. Kõrgemad ühealuselised alkoholid ja kõik mitmealuselised alkoholid on lõhnata ühendid. Alkoholidele on kõige iseloomulikumad OH-rühma asendumise reaktsiooni. Need on nukleofiilsed asendusreaktsioonid. Side süsiniku aatomi ja hapniku aatomi vahel on aga suhteliselt vähe polariseerunud, mistõttu OH- eraldumine on raskendatud. Alkoholid reageerivad leelismetallidega, magneesiumi, kaltsiumi, strontsiumi, baariumi ja alumiiniumiga, moodustades metallalkoksiide ehk alkoholaate. Alkoholaadid on tahked ained, mis lagunevad kergesti vee toimel. Alkoholid reageerivad vesinikhalogeniidega, moodustades süsivesinike halogeenderivaate. Kõige raskemini moodustuvad kloorderivaadid, kõige kergemini aga joodderivaadid. Alkoholid reageerivad hapetega, moodustades estreid. Reageerivad fosforhalogeniididega PCl5, PBr3, PBr5, PI3, PI5, moodustades süsivesinike halogeenderivaate. Temperatuuril 300 ..
kloororgaanilised ained ning detergendid. Bioloogiline võimendumine Bioloogiline võimendumine on teatud ainete kontsentratsiooni kasv piki toiduahelat. Bioaccumulation means an increase in the concentration of a chemical in a biological organism over time. -- . Karnivoor 2 DDT akumuleerumine 75 ppm toiduahelas Karnivoor 1 Herbivoorid Taimed 0.04 ppm Radioaktiivse strontsiumi akumuleerumine magevee koosluses (ppm) Atmosfäärne 90Sr sadenemine Ondatra - 3500 Ahven - 3000 Molluskid- 730 Viidikas - 950 Plankton Järve vesi - 1 Veetaimed - 280 Põhjasetted - 180 Inimese energiatarve Energia on elu alus, hädavajalik nii inimese individuaalse toimimise kui ühiskonna arengu jaoks. Kütused ja elekter on
sinine veri. <-------------------------------------------------------------> Põhjused, mis mõjutavad organismide keemilist koostist. I - Elukeskkond. Kala : mageveekalal on organismis vähem Na, Cl, Mg, Ca kui meres elaval kalal. II - süstemaatiline kuuluvus. Taimedes on rohkem Kaaliumit, loomades Na, Ca ja koobaltit. III - Saastatus. N: pliisaastatus linnades (heitgaas)mõjub seentele ja taimedele. IV - elementide vastandtoime. (Ca ja Strontsiumi vastandtoime). Organismis olev Ca asendub strontsiumiga ja toimub liigeste jäigastumine. (Esineb mägedes) V - Elementide kogunemine organismi. a) toiduaheles. elemendid kuhjuvad tippkiskjatesse(haugides on elavhõbe). b) Organismid kuhjavad endasse valikuliselt teatud elemente. N : Molluskid koguvad kulda ja osjad räni. VI - Organismi keemiline koostis sõltub tarbitavast toidust. a) toidunõud (ei tohi olla alumiiniumpotte)
osakeste läbimõõt on võrreldav liivaosakeste läbimõõduga. Zeoliitidel on väga suur eripindala (üle 2 40 000 m / kg), mistõttu nende veesidumisvõime ja katioonivahetuspotentsiaal on väga kõrged. Tänu nendele omadustele on zeoliiti kasutatud näiteks toitainete kandjana kasvupinnastes, mille katioonivahetuspotentsiaal on madal. Zeoliit seob hästi ka lämmastiku ammooniumühendeid ning mõningaid radioaktiivseid elemente nagu näiteks strontsiumi (Sr) ja tseesiumi (Cs). Zeoliiti kasutatakse ka mõningate väetiste täiteainena. 4) TerraCottem Lisaks looduslikku päritolu mullaparandusainetele on olemas ka mõningaid veemahutavust suurendavaid polümeerseid lisandeid. Tavaliselt valmistatakse sellised sünteetilised „kastmisgraanulid“ toornaftast. Polümeeride veemahutavus varieerub suures ulatuses ning oleneb konkreetsest polümeeritüübist. Veemahutavust mõjutava polümeerse lisandi näitena võib nimetada
Erinevate elementide kontsentratsioonid ei tähenda veel saastet. Nt. LPK Pb on 37 g/t, Eesti muldades on keskmine 17 g/t, maksimaalne 570 g/t, U LPK on 6,8 g/t, Eestis on keskmine 2,2 g/t, maksimaalselt 44 g/t. Endla Reintam, 2008/2009 77 Elementide kontsentratsioon mullas sõltub nii lähte- kui ka aluskivimist, savides on rohkem Pb, lubjakivides strontsiumi. Kui mingi elemendi kontsentratsioon mullas on kõrge, siis on see ka taimedes siit tuleneb oht nii inimesele kui ka loomadele. Rohkem Zn, Cu, Mn, P, Ca, Mo, Sr, Ag, vähe Mg, N, Co, U. Kaitsemeetmed 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendamine org. väetistega. 3. Põldude optimaalsed suurused 10 ha (20...25 ha on juba liiga suured). 4. Viljavaheldus. 5. Maastiku planeerimine st. haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed.
annaabi.ee 
