Isiksus ja stress Rainer Terras 10.A Stressitekitavate sündmuste mõju Stressitekitavad sündmused ei mõjuta inimesi ühtemoodi. Sündmus, mis võib ühe inimese viia apaatiasse, annab teisele hoopis energiapuhangu. Kuidas inimesed stressiolukordi kogevad, see sõltub suuresti nende isiksusest. Väga oluline on suhtumine oma elu sündmustesse. Kui inimene peab ebaõnnestumisi alati enda süüks, siis muutub ta abituks ja võib jõuda depressioonini. Näiteks kui üks lahutuse osapool seletab lahkuminekut vaid oma halva iseloomuga, kaob tal eneseusaldus ning ta hakkab kartma, et tema tulevased suhted lagunevad samamoodi. Kui ta aga teeb vähem pessimistliku järelduse, siis suudab ta säilitada nii endausu kui ka elujaatava hoiaku. Näiteks nähes lahutuse põhjust omavahelises sobimatuses. Pessimistlikku ja optimistlikku vaatenurka on palju uuritud; on jälgitud ühtesid ja samu inimesi pika aja jooksul. Muu hulgas ilmnes, et neil meest...
Nimekiri võiks jätkuda veelgi... Kõik need asjaolud võivad aga olla põhjuseks meeleoluhäirete tekkimisele. 2. Meeleoluhäired Meeleoluhäire on psüühikahäire. Meeloluhäirete põhisümptom on meeleolu muutus, kas masendus, meeleolu kõikumine või meeleolu tõus. Meelolu muutusega kaasnevad enamasti ka muutused aktiivsuses ja autonoomse närvisüsteemi talituses. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Meeleoluhäired jagatakse depressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks. Mõlemas rühmas eristatakse mitut eri sümptomitega häiret, mida on järgnevates peatükkides lähimalt kirjeldatud. 3. Depressioon Depressioon on emotsionaalne seisund, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine neurotransmitteri funktsioonihäirest. Depressioon võib avalduda : 1
Enamik inimesi taastub pärast ohuhetke möödumist. Keha soojeneb, suukuivus kaob ja adrenaliin juhitakse lihastest läbi keha välja nii saavutatakse tasakaal. Ometi ei ole kõik adrenaliini vabanemise mõjud negatiivsed. See aitab meil üle elada raskeid või ohtlikke olukordi, mobiliseerides suhkruid, millest organism saab rohkem jõudu, energiat ja vastupidavust, mistõttu me oleme võimelised ägedamalt võitlema või kiiremini jooksma adrenaliin ergutab meid tegutsema. Ohutute stressitekitavate situatsioonide tüüpilisteks näideteks on kõne pidamine avalikkuse ees, eksami sooritamine või spordisooritus. Stressi eelsoodumus Teie eelsoodumust stressi tekkeks määravad mitmed faktorid. See sõltub iga inimese isiksuseomadustest, elukogemusest, enesehinnangust, eneseusust, ühiskondlikust toest ja üldisest tervisest. Inimese stressivastasest arsenalist üks kõige tähtsamaid elemente on enesehinnang. See mõjutab suhtumist, mis omakorda muudab reaktsioone stressile
3. Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus 4. Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Meeleoluhäire - on psüühikahäire, mida iseloomustab põhiliselt inimese meeleolu või afekti muutus, tavaliselt alanemise e. depressiooni või tõusu e. maania suunas. Sellega kaasneb tavaliselt ka aktiivsuse muutus. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Depressioon (unipolaarne) Maniakaalne episood (unipolaarne) Hüpomaania Bipolaarne häire Tsüklotüümia (püsivalt lainetav meeleolu) Düstüümia (püsivalt alanenud meeleolu) Depressioon ehk masendus on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi
3 peamist kriteeriumit: nähtuse harvaesinevus, sobimatus konkteksti, isiklikud kannatused või vaevused. Püsivad. 34. Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäired, ärevushäired. Meeleoluhäired põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni või meeleolu tõusu suunas. Meeleolu muutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodie algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. (depressioon, bipolaarne häire, maniakaalne episood) Ärevus ja ärevushäired psüühikahäired, kus juhtival kohal on ärevuse sümptomid ja need ei ole sekundaarsed psühhootilistele häiretele, meeleoluhäiretele või muudele raskematele psüühikahäiretele ning ei ole seotud orgaanilise ajukahjustusega. Skisofreenia psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus, tahteelus
mälusüstemeile, tavaliselt pole üksteise olemasolust teadlikud - Iseloomlik dissotsiatiivne amneesia ja raskused sündmuste meenutamisel k.a igapäevasündmused - Esimene üüleminik ühelt isiksuselt teisele tavaliselt seotud tugeva psühhotraumaga, tüüpiliselt lapsepõlve füüsilise või seksuaalse kuritarvitamisega - Hilisemad muutused on tavaliselt seotud traumaatiliste või stressitekitavate elusündmustega Depersonalisatsiooni, derealisatsiooni häire - Depersonalisatsioon- tajutakse, et mõtted, tunded, kogemused, aistingud, tegevused oleksid justkui eraldatud, eemal olevad, kõrval seisvad. Äärmuslikul juhul ,,kehast väljas tunne" - Derealisatsioon ümbrusega seonduv (indiviidid, objektid) ebareaalsustunne. Tunne, et viibiks justkui udus, unes, mullis; ümbrus elutu, visuaalselt moondunud.
füüsilised ressursid = tervis ja energia sotsiaalsed ressursid = perekond ja sõbrad psühholoogilised ressursid = enesehinnang ja probleemi lahendamise oskused materiaalsed ressursid = raha, elamispind, tehnika jms · Lazaruse järgi kujutab toimetulek endast tunnetuslikke ja käitumuslikke jõupingutusi keskkonna ja indiviidi vastastikuse mõju poolt kujundatud stressitekitavate seesmiste ja väliste nõudmistega hakkamasaamiseks · Toimetulek stressitekitavate nõudmistega realiseerub kas neist üle olles, neid vähendades või neid taludes. Selle definitsiooni kohaselt on toimetuleku näitajateks tehtavate jõupingutuste olemus, mitte nende tulemus · Lazaruse teooria eristab selgelt probleemile suunatud toimetuleku ja emotsioonile suunatud toimetuleku · Probleemile suunatud toimetulek seisneb probleemi lahendamise käitumise kasutamises stressitekitava vastastikuse mõju konstruktiivseks lahendamiseks
kuidas toetava juhendamise tase tõusis. Isikud, kel on toetavad kollegiaalsed suhted, on Igal aastal läbi viidud stressiaudit on positiivseks mooduseks personali tõelisi muresid ja kaebusi võimelised stressitekitavate olukordadega toimetulekuks teistele toetuma. ametlikult tunnistada ning aluseks tegevuskava koostamisele, et selliste muredega seotud stressi vähendada (Rogers 2002). 164 165
annaabi.ee 
