1. Nõudmised esitatakse vastastikku kirjalikult 2. Vastata tuleb 7 päeva jooksul 3. Kui kokkuleppele ei jõuta, pöördutakse riikliku lepitaja poole 4. Lepitaja ettepanekutele tuleb vastata kolme päeva jooksul Kui ka siis kokkuleppele ei jõuta, 1. Töövaidluskomisjon 2. Kohus 3. Streik või töösulg Streigi otsuse langetab töövõtjate üldkoosolek, töösulu otsustab tööandja. Mõlemast tuleb teatada 2 ndl ette üksteisele ja üldsusele Streiki juhib streigijuht, kellel on järgmised ülesanded: 1. Vara säilitamine 2. Avalik kord 3. Seaduslikkus Veel on olemas lühiajalised streigid 1. Hoiatusstreik 1h 2. Toetusstreik kuni 3 päeva Streigist osavõtt on vabatahtlik Streike ja töösulge on võimalik edasi lükata lepitaja ettepanekul. Streigid on keelatud valitsusasutustes, kohalikes omavalitsustes ametnikel, kaitseväes, kohtus, politseis, päästeteenistuses jne Kohus võib tunnistada streigi või töösulu ebaseaduslikuks
Teates näidatakse streigi või töösulu põhjused, täpne algus ja võimalik ulatus. [RT I, 16.10.2015, 1 - jõust. 26.10.2015] (2) Streigist või töösulust on tööandja kohustatud informeerima oma lepingupartnereid ning teisi huvitatud ettevõtteid ja asutusi, samuti massiteabevahendite kaudu üldsust. § 16. Streigi juhtimine (1) Streiki juhib streigi korraldamise otsuse teinud töötajate üldkoosoleku või töötajate ühingu või liidu poolt volitatud isik või isikud (streigijuht). (2) Streigijuht tegutseb Eesti Vabariiki siduvate rahvusvaheliste õigusaktide, Eesti seaduste ja muude õigusaktide ning teda volitanud töötajate üldkoosoleku või töötajate ühingu või liidu otsustega ettenähtud õiguste piires, esindab teda volitanute huve streigi ajal ning informeerib massiteabevahendite kaudu üldsust kollektiivse töötüli lahendamise käigust. Nimetatud volitused lõpevad, kui pooled on alla kirjutanud leppimisele (kokkuleppele) kollektiivse
Neile tuleb vastata 7 päeva jooksul. Kui siis kokkuleppele ei jõuta, siis pöördutakse riikliku lepitaja poole. Lepitaja ettepanekutele tuleb vastata 3 päeva jooksul. Kui siis kokkuleppele ei jõuta, on järgmised võimalused: · Töövaidluskomisjon · Streik või töösulg · Kohus Streigi otsuse langetab töötajate üldkoosolek. Töösulu otsuse langetab tööandja. Mõlemist tuleb ette teatada 2 nädalat üldsusele, üksteisele ja omavalitsusele. Streiki juhib streigijuht, kes peab tagama järgneva: · Vara säilitamine · Avalik kord · Seaduslikkus On olemas lühiajalisi streike: · hoiatusstreik · toetusstreik Vabariigi Valitsusel on õigus streike ja töösulge edasi lükata. Kohus võib tunnistada streigi või töösulu ebaseaduslikuks. Streigi ja töösulu eest palka ei maksta. Streigist osa võtta on vabatahtlik. Streigid on keelatud: · Valitsusasutustes · Kohalikus omavalitsuses. · Politseis. · Kaitseväes.
Tehtud otsusest teavitatakse KTTLS kohaselt teist töötüli poolt, lepitajat ja kohalikku omavalitsust kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette, näidates ära töösulu või streigi põhjused, täpne algus ja võimalik ulatus. Tööandja kohustus on teavitada nii töösulu kui ka streigi korral töökatkestusest nii oma lepingupartnereid, teisi huvitatud asutus ja ettevõtteid kui ka üldsust. Streigi juhtimiseks valitakse töötajate poolt KTTLS kohaselt streigijuht, kelle kohustus on tagada streigi ajal: 1) streigi seaduslikkus; 2) info liikumine töötüli osapoolte vahel ning üldsuse teavitamine; 3) teise poole vara säilimise, seaduslikkuse ja avaliku korra tagamise meetmete rakendamine. 47 Hoiatusstreik on kohaselt kuni ühetunnine streik töötajate enda huvide kaitseks.
Tehtud otsusest teavitatakse KTTLS kohaselt teist töötüli poolt, lepitajat ja kohalikku omavalitsust kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette, näidates ära töösulu või streigi põhjused, täpne algus ja võimalik ulatus. Tööandja kohustus on teavitada nii töösulu kui ka streigi korral töökatkestusest nii oma lepingupartnereid, teisi huvitatud asutus ja ettevõtteid kui ka üldsust. Streigi juhtimiseks valitakse töötajate poolt KTTLS kohaselt streigijuht, kelle kohustus on tagada streigi ajal: 1) streigi seaduslikkus; 2) info liikumine töötüli osapoolte vahel ning üldsuse teavitamine; 3) teise poole vara säilimise, seaduslikkuse ja avaliku korra tagamise meetmete rakendamine. Hoiatusstreik on kohaselt kuni ühetunnine streik töötajate enda huvide kaitseks. Toetusstreik on kohaselt streigis osalevate töötajate toetuseks korraldatava streik, mis võib kesta kuni kolm päeva
A. Streik on kollektiivne töötüli, mida reguleerib Kollektiivse töötüli lahendamise seadus (KTLS). Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes b. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingutelt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes c. Korraldamine juhib streigijuht. 295. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Vastus: Karistusõigus kuulub üldisesse erinevatest era- ja avalik-õiguslikest õigusnormidest moodustuvasse õigussüsteemi. Karistusõigus kaitseb isikut, tema õigusi, vabadusi ja hüvesid karistusõigusele omaste vahenditega. 296. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Vastus: Karistusõiguse ülesanne on kindlaks määrata süüteod, neid lahendavad organid, süütegude eest
nädalat ette. Vastavalt streigi korraldamise eesmärgile võib nad tinglikult liigitada järgmiselt: o streik oma seaduslike õiguste kaitseks; o hoiatusstreik, mille kestus ei või ületada ühte tundi; o toetusstreik, s.o streigis osalevate töötajate toetuseks korraldatav streik, selle kestus ei või ületada kolme päeva. Streiki juhib korraldamise otsuse teinud töötajate üldkoosoleku või töötajate ühingu või liidu poolt volitatud isik või isikud (streigijuht) 13.8.3.3. STREIGI JA TÖÖSULU EDASILÜKKAMINE VÕI PEATUMINE, STREIGIPIIRANGUD NING VASTUTUS Streigi või töösulu algust võib edasi lükata üks kord: o Vabariigi Valitsuse riikliku lepitaja ettepanekul ühe kuu võrra ja 96 Õiguse alused o linna- või maakonnavalitsuse paikkondliku lepitaja ettepanekul kahe nädala võrra.
või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes b. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingutelt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes 126 c. Korraldamine juhib streigijuht. XX VARIA 348. Kes on jurist ja kuidas õppida juristiks? Jurist on isik kellel on eriharidus õigusteaduse alal. Juristiks saab õppida kõrgkoolis. 349. Millega tegeleb õigusteadus? Millised on õigusteaduse harud? Õigusteadus on teadus, mis selgitab kehtivate õigusnormide sisu.[1] Tavakasutuses jäävad tahaplaanile küsimused õigusteaduse teaduslikkusest ja õigusnormide
annaabi.ee 
