kompositsioonikooliks. Aastal 1905 kihlus ta oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Jekaterina Nossenkoga. Jekaterina ja Igori emad olid õed. Abielu toimus 23.jaanuaril 1906. Aastal 1907 sündis Igori ja Jekaterina esimene laps Fjodor ning 1908 teine laps Ljudmila. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose „Tulevärk“ esitusel Sergei Djagileviga, kes oli Vene Balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga ja tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. Djagilevi esimeseks tellimustööks Stravinskile oli muusika balletile „Tulilind“. ŠVEITS Aastal 1910 sõitis Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast mida ta otsustas jääda elama Šveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Perekond elas Clarensis ja Lausanne'is 1920. aastani. Siin valmisid Stravinskil mitmed maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks Lausanne'is kirjutas ta balleti "Petruška" (1911) ja Clarensis "Püha kevad" (1913) ja
1905. aastal kihlus Igor Stravinski oma täditütre ja lapsepõlvesõbranna Jekaterina Nossenkoga. 23. jaanuaril aastal 1906 nad abiellusid. Nende esimene laps Fjodor sündis aastal 1906 ja teine laps Ljudmilla sündis aastal 1908. 1909. aastal tutvus Stravinski oma orkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga, kes oli Vene Balleti (Ballets Russes) impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga ja tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. Djagilevi esimeseks tellimustööks Stravinskile oli muusika balletile "Tulilind". Šveits 1910. aastal sõitis Igor Stravinski Pariisi balleti „Tulilind“ esietendusele. Peale seda otsustas Igor, et jääb Šveitsi elama. Varsti kolis Šveitsi ka tema perekond. Perekond elas kuni 1920. aastani Clarensis ja Lausanne’is. Seal kirjutas Stravinski mitmed maailmakuulsaks saanud teosed
Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu". • Olulisim muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. • Stravinski loomingus võib eristada kolme stiililiselt erinevat perioodi: Vene periood, Neoklassitsistlik periood, Ameerika periood. • Aastal 1959 anti Stravinskile Léonie Sonningi muusikaauhind, mis on Taani kõrgeim muusika-alane tunnustus. • Igor Stravinskil on oma täht Hollywoodi Walk of Fame'il ja talle anti postuumselt Grammy elutööauhind aastal 1987. • Stravinski auks on nimetatud üks Merkuuri kraater. • Tema auks on loodud purskkaevude kompleks "Stravinski purskkaev" Pariisis Pompidou keskuse vahetus läheduses. Eduard Tubin • Sünd: 18. juuni 1905 Torila küla, Kokora vald – • Surm: 17
Peale Esimese maailmasõja lõppu otsustas Igor Venemaale mitte naasta. 1918. aastal valmis ballett ''Sõduri lugu'', milles on irooniat, muusikalise materjalina kasutatakse stiliseeritud slaagreid ja mitmete rahvaste tantsumuusikat. ''Pulcinella'' balletis puuduvad keerukad rütmilised ja harmoonilised kihistused. Üldine kõlapilt oli klassitsistlik. 1920. aastal asus Igori perekond elama Prantsusmaale. See oli Stravinskile kõige raskem aeg, tuberkoloosi nakatus ka ta tütar ja Igor ise. Tütar suri 1938. aastal ja naine aasta hiljem. Igor ise veetis haiglas viis kuud, mil suri ta ema. Kuigi Igor oli 33 aastat abielus, oli tema tõeline armastus ja kaaslane kuni surmani Vera de Bosset, kellega kohtus 1921. aastal. Sellest ajast kuni Tema naise surmani elas Igor kaksikelu. Teise maailmasõja algul asus Ameerikasse, Vera järgnes talle ja nad abiellusid 1940. aastal. 1945. aastal sai Stravinski USA kodakondsuse
Advokaati temast ei saanud, sest huvi muusika vastu oli suurem. Aastal 1905 kihlus ta oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Katerina Nossenkoga. Nad abiellusid 23. jaanuaril 1906. Aastal 1907 sündis nende esimene laps Fjodor ja 1908 teine laps Ludmilla. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga, kes oli vene balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga. Djagilevi tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. 1910 suundus Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast seda otsustas jääda elama Sveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Sveitsis sündis 1910 teine poeg Soulima ja 1913 tütar Maria Milena. Viimase raseduse ajal avastati Katerinal tuberkuloos ja ta paigutati sanatooriumisse. Juulis 1914 käis Stravinski põgusalt kodumaal ja naasis Sveitsi vahetult enne piiride sulgemist Esimese maailmasõja puhkemise tõttu
tema osalus on aimatav. TEGELASED B. romaani kolme maailma olulisemad tegelased on omavahel seotud kolmikuteks. Neid ühendavad eelkõige sarnased ülesanded ja suhted oma kaaslastega. Tähtsaima kolmiku moodustavad Juudamaa prokuraator Pontius Pilatus, Pimedusevürst Woland ja hullumaja direktor professor Stravinski. Jersalaimis arenesid sündmused Pilatuse juhtimisel, Moskvas toimus kõik Wolandi tahtel. Stravinskile pidid hullumajas tingimusteta alluma kõik Wolandi ja ta saatjaskonna ohvrid Moskvas. Pilatus püüdis päästa Jesuad, kuid see ei õnnestunud, sest ta oli liiga arg, Woland päästis küll Meistri, kuid alles teispoolsuses, Stravinski püüdis säästa Meistrit Moskva tegelikkuses, kuid ei suutnud talle tagasi anda jõudu ja hingerahu. Kolmiku moodustavad ka Afranius (Pilatuse esimene abiline), Korovjev-Fagott (Wolandi abiline) ja Fjodor Vassiljevits (Stravinski abi)
Protestiks saksa fašistliku mineviku vastu elas 1953-1965 Itaalias, kus ta ka praegu meelsasti peatub. Henzet iseloomustab siiani traditsioonilisem ooperikäsitlus – esineb nii neoklassitsistlikke elemente kui mõningates teostes ka Bergi ning itaalia ooperi (Puccini) mõju. Viimaseid võib märgata näiteks ooperis „Homburgi prints“ (1958; laval 1960; Bachmanni libreto 19. sajandi kirjaniku Heinrich Kleisti samanimelise näidendi alusel; ooperi on pühendatud Stravinskile). Selles segunevad reaalsus ja unenäod, vastandub vabadus ja vägivald, õigus teha valik ja allumine. Muusikas on kasutatud seeriatehnikat, vabatonaalsust, kontrapunkti; on olemas lüüriline alge. Väga edukaks kujunes ka Henze opera buffa „Noor lord“ (Der junge Lord; Wilhelm Hauffi jutustuse „Ahv inimese rollis“ alusel), mida iseloomustavad neoklassitsistlikud jooned, sh peamiselt klassikaline orkestrikoosseis.
ilu." Olulisism muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Loomingus võib eristada kolme perioodi: I. Vene periood (folkloori mõjud) II. Neoklassitsistlik periood III. Ameerika periood (mõjutatud jazzmuusikast) 3 Pariisis tegi koostööd kuulsa vene balletiga, trupi eesotsas vene balleti impressaario Sergei Djagilev. Tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsusue heliloojana. Nn vene perioodi kuuluvad balletid: · Tulilind · Petruska (vene laadateatrist) · Kevadpühitsus ehk Püha kevad Pariisis ka kuulus vene meestantsija ja koreograaf Vazlav Nizinski lõi koreograafia balletile Kevadpühitsus teravad jalgade-käte-liigutused, tantsiti rohkem täistallal kui varvastel inspireeris moderntantsu pioneere (Martha Graham). Nii muusika kui ka tants olid intensiivsed, brutaalsed, seksuaalsed.
kahe maailmasõja vahelise perioodi süvamuusika arengut Stravinski ja Schönbergi loomingu näitel. Adorno arvates on Schönbergi ja teiste uusviini koolkonna heliloojate loomingu peamiseks väärtuseks autentsus:1)truudus muusika sisemisele arengule, see on loogiline ja paratamatu jätk tonaalse muusika väljendusvahendite ammendamisele 20.saj.alguses;2)seos muusika ja ühiskonnas toimuvate protsesside vahel. Just viimase puudumist paneb ta süüks Stravinskile jt 20.saj. esimese poole heliloojatele, kes tonaalse muusika helikeelest ei loobu. Kes atonaalseks ei muutu, selle eesmärgiks pole muud kui flirt publikuga, et viimasele meeldida ning teenida suuremaid honorare. Siit tuleb süvamuusika kommertsialiseerumine. Kui meid ümbritseva ühiskonna olemus on tülgastav, siis ei saa olla teistsugune ka selle ühiskonna sünnitatud muusika. Selliste mõtete mõjutused on marksism, vasakpoolsus, Sigmund Freud. 1933-49 elas pagulasena Ameerikas
mõnda aega oli kuulus saksa kirjanik Ingeborg Bachmann. Protestiks saksa fašistliku mineviku vastu elas ta 1953-1965 Itaalias. Henzet iseloomustab siiani traditsioonilisem ooperikäsitlus – esineb nii neoklassitsistlikke elemente kui mõningates teostes ka Bergi ning itaalia ooperi (Puccini) mõju. Viimaseid võib märgata näiteks ooperis „Homburgi prints“ (1958; laval 1960; Bachmanni libreto 19. sajandi kirjaniku H. Kleisti samanimelise näidendi alusel; ooper on pühendatud Stravinskile). Selles segunevad reaalsus ja unenäod, vastandub vabadus ja vägivald, õigus teha valik ja allumine. Muusikas on kasutatud seeriatehnikat, vabatonaalsust, kontrapunkti; on olemas lüüriline alge. Väga edukaks kujunes ka opera buffa „Noor lord“ (W. Hauffi jutustuse „Ahv inimese rollis“ alusel), mida iseloomustavad neoklassitsistlikud jooned, sh peamiselt klassikaline orkestrikoosseis. Eksperimentaalset poolt demonstreerib Luigi Nono (1924-1990; abielus Schönbergi tütrega,
annaabi.ee 
