kohalik kogukond. Seejärel tuleb naaberlinnade ühiskond, järgnevad riik ja lõpuks inimkond. Meie e. maailmakodanike ülesanne vastavat Hierokles'ele on juhtida ringid tsentrumi poole, kandes inimesi sisemistesse ringidesse ning muutes kõik inimesed üksteisest sõltuvaks. Nendes ringides tunneb üksikindiviid end teistele lähemal. Hierokles oli Antiik-Kreeka filosoof 2. sajandil, kes kuulus stoitsismi koolkonda (antiik filosoofia koolkond), mis oli kosmopoliitne. Stoitsistlikud teooriad nõuavad kõikidesse inimestesse, sh oma lähedastesse suhtumisel absoluutset võrdsust. Stoiku - stoitsismi pooldajad Joonis 1. Hierokles'e ringmudel Kosmopoliit - ''maailmakodanik'' rahvustundeta isik, kosmopolitismi pooldaja Kosmopoliitideks on end nimetanud: ─ Karl Marx (saksa filosoof) ─ Erasmus Rotterdamist (hollandi humanist ja teoloog) ─ Leonardo da Vinci (renessansiajastu mitmekülgseim geenius) ─ Linus Pauling (USA kvant- ja biokeemik)
5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Looduses harmoonia hoolitsetakse enda ja teiste eest. Inimene naudib teiste seltskonda. Armastust tuleks laiendada üksikisikult riigile. Riigi aluseks ei tohi olla hirm vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. Ideaaliks üleüldinie inemesearmastus/inimkonna sõprus. Aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Inimesest saab inimene ehk tervik ainult läbi armastuse. Armastus on tervik, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses, mistõttu aetakse tihti armastust ja seksi omavahel segi. Armaastus tuleks seada ühiskonnast ja riigist kõrgemale, mistõttu tuleks seadustada lahutused. Riik peaks isegi toetuma armastusele ning seega kaotama sunnimehhanismi. Sõprus
ei taha vallutada uusi alasid, teiselt poolt ei taha, et keegi teine võtaks Rooma impeeriumist maid. Marcus Aurelius tahtis, et Rooma impeeriumi piirid jääksid paika. Stoitsisimis väljendus selline mõte ,,Naeruväärne on see inimene, kes imestab millegi üle, mis elus sünnib". Konsul Marcus Tullius Cicero [kikero] (106-43 eKr)- tema vaated eklektilised, mõned vaated skeptikute omad, kuid mõned ka stoitsistlikud. Oli antiikaja väljapaistvaim kõnemees ehk oraator. Kirjutas teose ,,De oratore" (kõnemehest), mis oli käsiraamatuks heaks oraatoriks saajale. Säilinud 57 täielikku Cicero kõnet, nt ,,Süüdistuskõne Catelina vastu"- Catelina tahtis võimu haarata ühiskonna põhjakihi lumpeni (hauakaevajate jne) abil, oli suur kõrtsikakleja. Cicero terminid: CV (Curriculum Vitae), homo novus ehk uus inimene, kelle all Cicero mõtles tõusikut; cui bono- kellele
· Inimene on loomupäraselt sotsiaalne: nauding seltskonnast · Armastuse laiendamine kaasinimestelt riigile · Tingimus: riik peab olema "hea": aluseks mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Vabariik: kodanikud valitsevad end ise · Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi · Ideaalideks "üleüldine inimarmastus" või "inimkonna sõprus" · Aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu · 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest · Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine · Armastus: selle tulemus ja tingimus · Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene · Schlegel, Athäneumi fragmendid: Armastus on terviklik ja väljendub ka meie
Inimene on loomu poolest sotsiaalne ja naudib seltskonda. Seega suudab ta laiendada oma armastust (ka riigile). Riik on hea mitte siis, kui kodanikud on hirmu all, vaid kui kodankud on patriootilised riigi vastu. Sel juhul on vabariik võmalik. Sellised riigid aga ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. Ideaaliks üleüldine inimarmastus või inimkonna 1 sõprus: aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu indiviid. Herder: "Iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. Armastus on oma eelduste väljaarendamse tulemus ja tingimus. Schlegel: "Ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene." "Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelistes tunnetes"
Sel juhul vabariik võimalik Protestantism, eriti kalvinism: inimeste püüdlemine lunastuse poole Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. Ühiskonnast eraldumine või igapäevatöö? Ideaalideks “üleüldine inimarmastus” või “inimkonna sõprus”: aristotellikud, Enesearmastus ja ühiskond stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu Kuidas saavutada kord maises ühiskonnas? Üksikisikute vaheline armastus Augustinus, Hobbes: tugev ilmalik võim, „hirmuvalitsus“ Üksikisikute vahelise armastuse läte? Prantsuse teoloogilised moralistid (jansenistid, nt Pierre Nicole, Blaise - teise inimese voorus ehk tunnete harmoonia
STOIKUD Soitsismi (stoa) rajaks on Zenon Kitionist (Küprosel) (~334-262 eKr.). Kõige kõrgemaks tuleb hinnata inimese mõistust. Loodus ongi tegelikkus, meie oleme osa sellest ja võimelised maailmast aru saama. Tõeline voorus on kiretu meelerahu - apaatia. Inimese seesmiseks vabaduseks on vaja hüljata kõik kired. Apaatia viib inimese tema loodusliku olemuseni. Stoikutel on olulisi saavutusi tunnetusteoorias ja loogikas. Stoitsism oli väga populaarne Roomas, väga tuntud stoitsistlikud kirjamehed on nt Seneca (~2. eKr.- 65 pKr.) ja keiser Marcus Aurelius (121-180), kelle teos Iseendale on ka eesti keeles kättesaadav. EKLEKTITSISM Eklektitsism (eklego välja valima) on püüd erinevaid filosoofilisi õpetusi ühendada. Tavaliselt võetakse üks õpetus aluseks ning sellega püütakse liita teiste õpetuste jooni. Boethos Siidonist (s 119. eKr) Tugineb stoitsismile ja toob sisse Aristotelese vaateid jumala kohta. Poseidonios Apameiast (135-51 eKr)
· Tingimus: riik peab olema "hea": aluseks mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Sel juhul vabariik võimalik. Kodanikud suudavad end ise valitseda. Inimesed ei haara võimu enda huvides, ,,hirmuvalitsust" pole vaja. · Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. · Ideaalideks "üleüldine inimarmastus" või "inimkonna sõprus": aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu Üksikisikute vaheline armastus ei ole suunatud omandamisele, ei saa alguse omamise tungist · Üksikisikute vahelise armastuse läte: teise inimese voorus. Tunnete harmoonia tuntakse teises inimeses ära samad voorused, mis on iseendas ja see viib armastuseni. · Harmooniline isiksus: ühendab seksuaaltungi ja hingelise armastuse ühes objektis.
annaabi.ee 
