.............................................8 2 SISSEJUHATUS Küsimusele, miks mõned lapsed ei tee lugemisel ja kirjutamisel üldse vigu, teistele valmistab aga kirjaoskuse omandamine ületamatuid raskusi, ühte kindlat vastust ei ole. Düsleksia (mida kasutatakse laiemas mõistes lugemis- ning kirjutamisraskuste tähistamiseks) põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit tema arengut vähe stimuleerivast keskkonnast ning lõpetades spetsiifiliste taju- või motoorika probleemidega. (Lukanenok, Kasper 2004) Põhjamaadega võrreldes pole meil düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Meie koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos. Kes on hädas lugemisega, on tavaliselt hädas ka kirjutamisega. Oleme harjunud pidama lugemis- ja
KOKKUVÕTE Düsleksiat võib nimetada kaasaegseks häireks. Mitmete autorite hinnangul esineb euroopa maades ~10% normintellektiga lastest düsleksiat. Küsimusele, miks mõned lapsed ei tee lugemisel ja kirjutamisel üldse vigu, teistele valmistab aga kirjaoskuse omandamine ületamatuid raskusi, ühte kindlat vastust ei ole. Düsleksia põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit tema arengut vähe stimuleerivast keskkonnast ning lõpetades spetsiifiliste taju- või motoorika probleemidega. (Lukanenok, Kasper 2004) Lugemisraskustega lastel on oluline märgata nende erilisi andeid või vähemalt tugevaid külgi, millele õppetöös toetuda. Lugemisraskustega võitlemist tuleb alustada kohe, kui see on avastatud. Liiga hilja on siis, kui lugemisraskustest arenevad välja õpiraskused (Lukanenok, Kasper 2004).
kliinilise meditsiini harudes. Kasutatakse palju erinevaid massaaziliike, mille toimed on organismile väga erinevad. Vastavalt vajadusele võib massaaz olla kas lokaalne või üldine, selle toimed võivad olla erinevaid võtteid ja skeeme kasutades organismile mõjult mittesarnased Vaatamata sellele pole teaduslikus kirjanduses leitud täit kinnitust massaazi tegeliku efektiivsuse kohta, vaatamata paljudele väidetele selle ravimeetodi stimuleerivast ning keha funktsioone ergutavast mõjust. 2. Massaazi definitsioon American Massage Therapy Association`i definitsiooni järgi, on massaaz pehmete kudede manipulatsioon, hõlmates lihaste hoidmisi ja liigutamisi ning surve avaldamist kehale. Massaazi teraapia on sellest lähtuvalt professioon, mille läbiviija sooritab manuaalseid võtteid eesmärgiga mõjutada positiivselt tervist ja heaolu. (Moyer jt, 2004) 3 3. Massaazi ajalugu
esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et liikumine läbi erinevate arengustraadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud lapse sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Arengumehhanismid, mis ei ole piiratud lapse arenguga vaid iseloomustvad kogu elukaart. Üks mõiste on assimilatsioon - sarnastumine, keskkonna mõju organismile. Assimilatsioon viib edasi akommodatsioon ehk kohastumine. Tegemist on paindliku muutumisega, esmalt sarnastud (?) ja siis kohastud. J.B. Watson (1878 - 1957).
olla, näiteks, ründav dinosaurus või kes/mis iganes), see päästab valla kehalise tegevuse (jooksmise, südame kloppimise) ning selle teadmise tagajärjel ka emotsiooni (siin on selleks hirm). Skeem on järgmine: Ründav dinosaurus (stimuleeriv olukord) kloppiv süda(vastav tegevus) hirm (subjektiivne emotsioon). Vaadeldud muudatused kehalises tegevuses (jooksma hakkamine, jooksmine) või organismi sisemine reaktsioon (südame kloppimine), võivad olla põhjustatud stimuleerivast olukorrast, kuigi hilisemad James'i teooria pooldajad rõhutavad selles organismi sisemise reaktsiooni tähtsust ja autonoomse närvisüsteemi aktiivsust, mis seda esile kutsuvad (joonis 11.4). JamesLange teooria on juba olnud pikka aega kestnud vaidluste keskpunktiks. Üheks peamiseks vastuargumendiks selles vaidluses sai autonoomse funktsionaalsuse uurimise pioneeri, Walter Cannon'i poolt esile tõstetud kriteerium (vt peatükki 3)
Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumi. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et liikumine läbi erinevate arengustraadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud lapse sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Arengumehhanismid, mis ei ole piiratud lapse arenguga vaid iseloomustvad kogu elukaart. Üks mõiste on assimilatsioon - sarnastumine, keskkonna mõju organismile. Assimilatsioon viib edasi akommodatsioon ehk kohastumine. Tegemist on paindliku muutumisega, esmalt sarnastud (?) ja siis kohastud. Järgmine tüüp: A. Gesell (1880-1961)
Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-1961- Stanley Hall'i õpilane. Gesell ei jaganud õpetaja vaadet ontogeneesi ja fülogeneesi vahel. Ta uskus et areng on
II astme vajadused suhtlemine ja tunnetamine. III astme vajadused kõlbelise iseloomuga sotsiaalsed vajadused. On vaja kindlustada liigutuslike ülesannete jõukohasus igale õpilasele. Ülesande keerukus osutub siinjuures aktiveerivaks faktoriks. Kerged ja ka mittetäidetavad ülesanded alandavad õpilase aktiivsust, optimaalselt rasked aga stimuleerivad. Seega võime rääkida ülesannete allasuruvast ja stimuleerivast keerukusest. NÄITLIKKUS Sageli arvatakse, et näitlikkus põhineb vaid vaatlusel. Ainult lihtsast vaatlusest aga ei piisa. Tehnika demonstratsiooniga peab kaasnema treeneri sõnaline kom- mentaar, milles rõhutatakse tehnika olulisi tunnuseid. Alguses võimaldab vaatlus fikseerida objekti tervikuna, õpilane ei erista detaile. Hiljem, korduva vaatluse
annaabi.ee 
