keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin) Päritolult on kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD) Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erisus teistest kesknärvisüsteemi toimivatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Eesti: Eestis on enim levinud Kanep, amfetamiin ning ecstasy. Kõige rohkem kasutavad narkootikume vanuses 18-24. Viimastel aastatel on Eestis uimastitarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Opioidide, amfetamiini ja teiste narkootikumide, aga ka keelustamata uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja
Müügipiirangute kehtestamisega on paraku kaasnenud illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamine. Eestis on ametlike statistiliste andmete järgi alkoholismi juhtumite kordaja 100 000 elaniku kohta viimastel aastatel umbes 100. Meeste haigestumus Eestis alkoholismi ületab naiste haigestumise umbes 6-7 korda. Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Mõlemate tarbimine võib lõppeda surmaga. Paljud surevad alkoholimürgitusse ja narkootikumide üledoosi. Paljud noored ei taju seda, võib olla sellepärast, et nad pole piisavalt informeeritud tagajärgedest. Selleks, et narkomaania ja alkoholismi levik väheneks, on vaja sobivaid tingimusi kodus, häid suhteid koolis, tööl ja sõprade hulgas. Kodu oma heade nõuannete, mõistmise ja heakskiiduga peab andma kaasa
Narkootikumid Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust (narkomaania). Narkootikum ehk uimasti on juriidiliselt aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on juriidiliselt ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on ilmne uimastav mõju
Nimekirjas olevad ained on kõik ohtlikud ja sõltuvustpõhjustavad. Seepärast ei loe seadusandlus alati uimastava toimega aineid narkootikumiteks, isegi kui see mõju neil ilmselgelt olemas. See eest kuulub registrisse ka niisama erguteid, millel uimastav toime puudub. Need kõik on illegaalsed ained, mille omamine on tavaisikule keelatud, kuid lubatud osadele teadusasutustele erinevate uuringute jaoks. Uimasteid liigitatakse mõju omapärade järgi depressandtideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Depresandid Deppresandid pidurdavad või suruvad alla närvisüstemi teatud funktsioone. Üldjoontes võivad depressandid alandada tahteaktiivsust, vähendada emotsionaaseid reaktsioone ning pidurdada reaktsiooniaega. Depressantide hulka kuuluvad ka teatud ravimida, kuid suur osa depressantidest on siiski uimastitena tarvitatavad, näiteks alkohol ja rahustid, aga mõnel juhul ka kangemad ained, näiteks oopium/opiaadid ning kanepitooted.
Narkootikum on aine mille tarvitamise järel tekib tarvitajal väga hea enesetunne ehk kaiff. Samuti on narkootilised ainetest loobumine väga raske, kui mitte võimatu, sest need tekitavad tugevat sõltuvust. Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erisus teistest kesknärvisüsteemi toimivatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aine, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud.
.............................. 7 KOKKUVÕTE......................................................................................................................8 2 SISSJUHATUS Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust (narkomaania). Narkootikum ehk uimasti on juriidiliselt aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on juriidiliselt ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on ilmne uimastav mõju.
ratas, Xtc, jupp, tabla, komm, punn, junn, veerev jms. Biokeemiliste analüüsidega on kindlaks tehtud, et nii 1980. kui ka 1990. aastatel sisaldasid ecstasy- tabletid peaaegu alati MDMA-d. Aastatel 19992005 laboratoorselt testitud ecstasy-tablettidest 39% sisaldas toimeainena MDMA-d ning 15% oli MDMA ja muude ainete segu. Amfetamiinitüüpi stimulandid: Amfetamiinitüüpi stimulandid (ATS) on keemiliselt fenüületüülamiini derivaadid, mõju alusel liigitatakse nad kesknärvisüsteemi stimulantideks ehk närviergutiteks. Nendest levinumad on amfetamiin, metamfetamiin ja ecstasy. Amfetamiini ja metamfetamiini pole välimuse järgi võimalik eristada, nii kasutamisviisid kui toime on neil sarnased. Ecstasy on amfetamiini analoog, mille lühi- ja pikaajaline mõju sarnaneb amfetamiini toimega. Kõik need ained on tugevad ergutid. Osasid neist ainetest valmistatakse ebaseaduslikes laboreis, osad toodetakse legaalselt ravimitööstuses
"päris" narkootikumid. Jällegi võib kanepi tarvitamine kord või paar korda aastas olla ,,tervislikum" kui alkoholi või tubaka liigtarvitamine aastaringselt. Uimastid Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erisus teistest kesknärvisüsteemi toimivatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust.Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, ent lubatud mitmesugustele teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeliseks kasutuseks erilitsentside alusel (nagu näiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis,
on sarnane. Ecstasyt tarvitatakse peaaegu alati sotsiaalses kontekstis, seetõttu erineb selle tarvitajaskond muude uimastite tarvitajatest. Amfetamiinitüüpi stimulandid (ATS) on keemiliselt fenüületüülamiini derivaadid, mõju alusel liigitatakse nad kesknärvisüsteemi stimulantideks ehk närviergutiteks. Nendest levinumad on amfetamiin, metamfetamiin ja ecstasy. Amfetamiini ja metamfetamiini pole välimuse järgi võimalik eristada, nii kasutamisviisid kui toime on neil sarnased. Ecstasy on amfetamiini analoog, mille lühi- ja pikaajaline mõju sarnaneb amfetamiini toimega. Kõik need ained on tugevad ergutid. Osasid neist ainetest valmistatakse ebaseaduslikes laboreis, osad toodetakse legaalselt ravimitööstuses
Uimastid Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist suhtumist , meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantiedeks, stimulantideks ja hallutsinugeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust ehk narkomaaniat. Uimasti on tegelikult aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on uimastav mõju. Samuti on selles registris palju aineid, mis ei ole uimastava toimega vaid on ergutid
Hüpnoosis suudab inimene taastada oma elu varasemaid episoode. Nt võidakse vaadata enda 10. sünnipäeva pidu nagu teleriekraanilt. Inimene teab, et ta on seal kohal, samas ta tunneb, et ta pole aktiivne (1). 12 UIMASTID Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Narkomaania on pahe, mis rikub paljude, eeskätt noorte elu ja tervist (1). Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitustes (1). Sa ei tea, kui vähesest võib sulle piisata, et sa sellest enam lahti ei saa (1). . Joonis 5. Uimastid Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks:
vaadeldud narkootikume erinevatest külgedest. 4 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis-, kuulmis- ja tundeaistanguid (Ganeri 2000: 10). Narkootikume saab liigitada mitmeti. Mõju järgi liigitatakse narkootikume depressantideks (nt opiaadid ja kanepitooted), stimulantideks (nt kokaiin ja amfetamiin) ja hallutsinogeenideks (nt LSD). (Oppar 2010: 3) Depressandid on kesknärvisüsteemi tegevust mõjutavad narkootikumid, mis aeglustavad ajutegevust. Stimulandid on kesknärvisüsteemi mõjutavad narkootikumid, mis aktiviseerivad ajutegevust. Hallutsinogeenid avaldavad mõju mõistusele, moonutades kasutaja kuulmis- ja nägemisaistanguid. (Whyman 2002: 132) 1.1 Eestis enam levinud narkootikumide üldtutvustus 1.1
annaabi.ee 
