laktoos ehk piimasuhkur(galaktoosijääk+glükoosijääk). Polüsahhariidid- on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Tärklis, tselluloos(annab taimedele tugevuse), glükoos(koosneb glükoosijääkidest, talletatakse maksas ja lihastes), kitiin(on suhkur, mille monomeer sisaldab aminorühma(lülijalgsete välistoes, seente rakukestas). Lipiidid- on alkoholi ja rasvhapete estrid. Lipiidid jagunevad lihtlipiidideks, liitlipiidideks ja steroidideks. Lihtlipiidid jagunevad neutraalrasvadeks(rasvad ja õlid) ning vahad. Liitlipiidid jagunevad fosfolipiidideks ja glükolipiidideks. Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhappejääkidest. Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed ja sellised rasvad on tahked(loomsed rasvad) Küllastumata rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed, sellised rasvad on vedelad(taimsed
Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetest oranismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele on niel ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid, nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiidid klassifitseeritakse vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele: rasvhapeteks, rasvadeks, glütserofosfolipiidideks, sfingolipiidideks, vahadeks, steroidideks, terpenoidideks. Rasvad e. Triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid, nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfifiilseid
Liitlipiidid jaotatakse fosfoatüülglütseriidideks, sfingomüeliinideks, tserebosiidideks ja gangliosiidid (Biokeemia ja molekulaarbioloogia aluste konspekt). Teiste andmete kohaselt võib jagada ka fosfo- ja glükolipiidideks [www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc]. Tsüklilised lipiidid on tsükliliste alkoholide ja rasvhapete ühendid [www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/bio.txt]. Neid nimetatakse ka steroidideks ja steriidideks. Lipiidid Glütserooli sisaldavad Glütserooli mittesisaldavad Lihtlipiidid Liitlipiidid Glükolipiidid Fosfolipiidid Sfingomüeliinid
orgaanilites solventides. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks komponendiks. Nii loomsetes organismides kui ka mitmetes taimsetes kudedes on nad peamiseks energeetiliseks varuaineks. Peale selle on neil veel kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Üldiselt rühmitatakse lipiide rasvhapeteks, rasvadeks, glütserofosfolipiidideks, sfingolipiideks, vahadeks, steroidideks ja terpenoidideks. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Rasvamolekulid on sobivad toiduenergia säilitamiseks. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape ehk asendamatud rasvhapped, mida inimorganism ise ei sünteesi. Olulisemaiks loomseks sterooliks on kolesterool,
● struktuurne ehk ehituslik(kitiin,glükogeen) ● toite(laktoos) ● kaitse(taimedes on rakutsütoplasma suhkrustamine-kaitseb külmumise eest) ● ligimeelitav(õistaimede nektar putukate ligimeelitamiseks) ● bioregulatoorne(süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisisse) ● biosüntees(lähteaaineks teiste ühendite sünteesil) LIPIIDID: ehitus- vees mittelahustavate looduslike ühendite rühm mitmekesisus - jagunevad lihtlipiidideks, liitlipiidideks ja steroidideks funktsioonid- ● energeetiline ül (rasvadel,õlidel) ● ehituslik ül (liitlipiidid) ● regulatoorne ül (steroidid) VALGUD: ehitus- molekul koosneb paljudest üksteise järele peptiididega seotud aminohapetest. mitmekesisus-lihtvalgud(koosnevad aminohappejääkidest) ja liitvalgud(koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast) funktsioonid- ● ensüümaatiline ül (kõik ensüümid on valgud või valgulise päritoluga)
Eukarüootsel on rakus palju ribosoome, mis asuvad peamiselt tsütoplasmavõrgustikul. f) Prokarüoodil pole vakuoole, eukarüoodil on, va loomarakkudes. g)Prokarüoodil puudub tsütoskelett. Eukarüoodil on olemas, va seenerakul. h) Prokarüootse raku läbimõõt on umbes 100x eukarüootse raku läbimõõdust väiksem 26. Lipiidide lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk lipiide? Lipiidid on vees lahustumatud orgaanilised ühendid. Jagunevad rasvadeks, õlideks, vahadeks ja steroidideks. Rasvad ja õlid on lihtlipiidid, mis koosnevad rasvhapete estritest ja glütseroolist. Lipiidid on vajalikud a) rakukesta koostises, nt fosfolipiidid ja kolesterool b) energia talletamiseks c) (mõnede hormoonide valmistamiseks, nt steroidid, sh östrogeen ja testosteroon) d) (temperatuuri säilitamiseks) e) rakkudevaheliste signaalide edastamiseks f) rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks 27. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanid koosnvad peamiselt
Tsrebrosiidid sisaldavad monosahhariidi, gangliosiidid sisaldavad oligosahhariidi. 4. Trepenoidid on struktuurilt mitmeksine ja laialt levinud looduslike ühendite perekond, mille molekulid koosnevad korduvatest C5 ühikutest, mida võib vaadelda isopreeni jääkidena. Steroidideks nim suurt gruppi tritrepenoide, kuhu kuuluvad paljud bioloogiliselt olulised looduslikud ühendid. Steroidid on polütsüklilised ühendid, mille molekulid sisaldavad steraani skleletti. Steroidide esindajate rühmad: Steroolid (asendis C3 OH-rühm, asendis C17 kõrvalahel 8...10 süsinikuaatomit; leidub nii loomades kui taimedes); Sapphapped (asendis C17 ahel, milles COOH); Sugu-ja kortikosteroidhormoonid; D-rühma vitamiinid; Kolesterool
Laktogeenid e. Piimahormoonid. Gestageenid: kutsutakse veel ka kollaskehahormoonideks. Olulisemaks gestageeniks on progesteroon, mis kutsub esile sekretsioonifaasi. Ohjab emaka kontraktsioon, seega on raseduse oluline säilitaja. Intensiivistab ka üldist ainevahetust. Nad on naissuguhormoonid, ovulatsiooni pidurdajad. Androgeenid e. meessuguhormoonid, kutsutakse ka steroidideks. Tähtsaim meessuguhormoon on 2 testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Testosteroon mõjutab seemnerakkude moodustamist munandites ja sekundaarsete sootunnuste ilmnemist. Tüümus e. harkeelund Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub
Soodustavad loote pesastumist, nende mõjul taastub emaka limaskest (üleminek sekretsioonifaasi). Laktogeenid e. Piimahormoonid. Gestageenid: kutsutakse veel ka kollaskehahormoonideks. Olulisemaks gestageeniks on progesteroon, mis kutsub esile sekretsioonifaasi. Ohjab emaka kontraktsioon, seega on raseduse oluline säilitaja. Intensiivistab ka üldist ainevahetust. Nad on naissuguhormoonid, ovulatsiooni pidurdajad. Androgeenid e. meessuguhormoonid, kutsutakse ka steroidideks. Tähtsaim meessuguhormoon on testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Testosteroon mõjutab seemnerakkude moodustamist munandites ja sekundaarsete sootunnuste ilmnemist. Tüümus e. harkeelund- Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub 1
esindajateks on karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, · ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; esindajateks luteiin, zeaksantiin jt. Taimedes täidavad kaotenoidid lisaks põhiülesandele valguse absorbeerimisele ja klorofüllile edastamisele ka kaitsvat rolli, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Steroidid Steroidideks nimetatakse gruppi triterpenoide, mis sisaldavad steraani skeletti. Steroolide esindajad on: · steroolid · sapphapped · suguhormoonid · D-rühma vitamiinid · südameglükosiidid · kortikosteroidid Kolesterool Kõige levinum steroid loomsetes organismides, lähteühendiks kõigile loomsetele steroididele. Bioloogilised membraanid Funktsioonid: · On raku välispiirdeks ja reguleerivad molekulide ja ioonide liikumist läbi selle piirde
annaabi.ee 
