Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"stardivalmis" - 12 õppematerjali

Kuidas praktikakaitsmisel ellu jääda
1
docx

Kuidas praktikakaitsmisel ellu jääda

soorituste analüüs; saavutatud tulemused; hinnang praktikale ja tööülesannetele. Esitlusmaterjalide kasutamine on kohustuslik. Kui komisjoni esimees teile sõna annab, hakkab ka teie jaoks ettenähtud aeg jooksma. Seega siis, kõiksugused sissevälja logimised, programmide käivitamised, failide otsimised ja muu taoline tegevus võtab kenakesti aega ja komisjon sellisest ajaviitmisest vaimustuses ei ole. Vihje: seadke oma esitlusmaterjalid stardivalmis enne oma esitlust! Et ei tekiks piinlikke ootusmomente, on viisakas ettekande lõppedes sellest ka märku anda. "...sellega ma lõpetan oma ettekande. Olen meelsasti nõus vastama teie küsimustele." Seejärel tuleb vastata komisjoniliikmete küsimustele. Nende lõppedes annab komisjoni esimees ettekandjale lõppsõna (tänuavaldused, personaalsed ja üldised). Kindlasti tänada komisjoni ettekande kuulamise eest! Üldjoontes kõik

Muu → Ainetöö
15 allalaadimist
Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia
3
doc

Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia

u (Cache Memory) Virtuaalmälu (Virtual Memory) ­ mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) ­ siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) ­ siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) ­ mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 1 kilobait KB = ....... baiti Answer: 1024 The correct answer is: 1024. Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Mis on informaatika? Vali üks: a. teaduse haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. b. teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. c. tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Õige vastus on:

Informaatika → Arvuti
7 allalaadimist
Arvutiõpetuse Test IKT
3
doc

Arvutiõpetuse Test IKT

u (Cache Memory) Virtuaalmälu (Virtual Memory) ­ mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) ­ siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) ­ siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) ­ mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 1 kilobait KB = ....... baiti Answer: 1024 The correct answer is: 1024. Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Mis on informaatika? Vali üks: a. teaduse haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. b. teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. c. tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Õige vastus on:

Informaatika → Arvuti õpetus
11 allalaadimist
Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia
6
doc

Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia

u (Cache Memory) Virtuaalmälu (Virtual Memory) – mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) – siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) – siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) – mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 1 kilobait KB = ....... baiti Answer: 1024 The correct answer is: 1024. Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Mis on informaatika? Vali üks: a. teaduse haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. b. teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. c. tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Õige vastus on:

Informaatika → Informaatika
7 allalaadimist
Kehakeel
2
docx

Kehakeel

Vestluse ajal hoidis ta käed ja jalad laiali ning kehaga hoidis minu poole. Ühel vestlusel märkasin, et vestluskaaslane hakkas oma rõivastelt ebemeid nokkima. Lugesin hiljem, et see väljendab huvi ja tähelepanu puudust. Ilmselt polnud ta minu arvamusega nõus. Võib märgata, et vahel sõnad ja kehakeel väljendavad erinevat. Näiteks, kui ettekandja küsib päheõpitud küsimust ,,Kuidas maitses?", ise kordagi otsa vaatamata laualt asju koristades, keha suund äraminemiseks stardivalmis, siis ilmselgelt ei huvita teda tegelikult, millise hinnangu sa toidule annad. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud.

Psühholoogia → Isiksusepsühholoogia
10 allalaadimist
Kuuba kriis
8
doc

Kuuba kriis

EX-COMM- ile tegid muret Nõukogude laevu saatvad allaveelaevad. Kõrgendati sõjalist valmidust ja mindi üle sõjalisele valmidusele DEFCON 2, mis on kõrgeim kehtestatud tase USA ajaloos. 25. oktoober. ÜRO pakkus välja plaani pidada kriisis paus, ent Kennedy lükkas pakkumise tagasi põhjendusega, et NL võinuks selle aja jooksul raketibaasid valmis ehitada. Kella viiesel EX-COMM koosolekul ütles CIA direktor John McCone, et osa rakette on stardivalmis. 26. oktoober. Kennedy mõistis, et ainult karantiin ei takista raketibaaside valmisehitamist ja et vajadusel tuleb tungida Kuubasse. Teise variandina lootis Kennedy pakkuda võimalust viia USA raketid välja Türgist, kui NL viiks vastutasuna raketid Kuubalt. 27. oktoober. Kriisi kõrghetk. Kuuba kohal lasti alla üks U-2, teine U-2 lennuk sattus kursilt kõrvalekaldumise tõttu NLi õhuruumi, kus teda saadeti alla tulistama mitu MiG hävitajat. Eksinud

Ajalugu → Ajalugu
59 allalaadimist
Kordamisküsimused keskkonnafüüsikas
8
pdf

Kordamisküsimused keskkonnafüüsikas

27. Millal ja kuidas tekib halo? Nähtus, mis esineb, kui Päike või Kuu paistavad läbi õhukeste jääkristallidest koosnevate kihtpilvede. Kitsamas tähenduses on rõngas Päikese või Kuu ümber. 28. Mis on aurumine? Mis mõjutab auramise kiirust? Aurumine ­ üleminek vedelast olekust gaasilisse. Vedeliku pinnalt rebivad lahti need molekulid, mille kineetiline energia küllalt suur. Aurumise kiirus sõltub: - Vedeliku vaba pinna suurusest ­ suuremal pinnal on rohkem "stardivalmis" molekule - Temperatuurist ­ kõrgemal temperatuuril on enam kiiremini liikuvaid molekule - Gaasi liikumise kiirusest ehk tuulest - Ainest. Kõik ained ei hoia oma molekule võrdse tugevusega kinni 29. Millest sõltub küllastunud veeauru rõhk? Küllastatud veeauru rõhk oleneb temperatuurist, mida kõrgem temperatuur, seda suurem on küllastatud veeauru rõhk. Lisaks temperatuurile sõltub veel mõningatest tingimustest - väiksem jää kohal, kui vee kohal samal temperatuuril

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
Praktika aruande individuaal osa
14
doc

Praktika aruande individuaal osa

1.) Normaalasend, kus õhuvõtu rest on oma normaal ehk automaatreziimis ja 2.)avariiasend, ehk number 1 asend, mille korral õhuvõtu rest on avariitalitlise reziimis. Skeemil VAK kilbi osa on kontrollahel, mis kontrollib õhuklapi ajami pingestatust. Skeemi ülemisest osast tulles kontakt 62KO katkestab sisse- ja väljapuhkeventilaatori reveseerimise korral õhuklapi ajami töö. Järgmise elemendina asub skeemis ümberlüliti 62S1, mis 0 asendisse lülitatuna hoiab ajamit stardivalmis aga ajam selles asendis ei tööta. Ajam lülitatuna A ehk automaatreziimi võimaldab ajamil töötada alakeskuse ehk VAK juhtimisel. Asendis 1 ehk hädaolukorra reziimis töötavad ajami klapid vastavalt avariitalitluse reziimile. 8 Põhi väljatõmbeventilaator Joonis 6 Peale väljapuhkeventilaatori mis töötab koos sissepuhkeventilaatoriga on olemas põhiväljatõmbe ventilaator 308VT

Muu → Praktika aruanne
163 allalaadimist
Arvuti ja selle põhikomponendid-töö Windows’i keskkonnas
11
doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

lugemismälu (ROM ­ read only memory) ­ seal hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis (seda osa muuta ei saa) ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva, kõva- ja pehmekettaajamite tüüpe jms.), mida arvuti väljalülitamisel hoiab alal aku (CMOS battery); vahemälu (cache memory, viimasel ajal nimetatakse sageli ka peitmäluks) - kiire mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat (maht uuemal ajal 512 kB) ­ seda on kahte tüüpi asukohaga: protsessori sees ja emaplaadil; virtuaalmälu (virtual memory) - töömälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest, tavaliselt kümneid megabaite; eraldatakse saalefailina (swap file) ja kasutusprotsessi nimetatakse saalimiseks (swapping); kaasajal on saalefaili suurus reeglina dünaamiliselt muutuv.

Informaatika → Arvuti
4 allalaadimist
Kuu ja USA kuuekspeditsioonid
25
doc

Kuu ja USA kuuekspeditsioonid

Hiljem nimetati see 200-meetriline kraater Surveyor-i kraatriks. Apollo 12 meeskonnaliikmed olid komandör Charles (Pete) Conrad, kuumooduli piloot Alan Bean ja orbitaallaeva piloot Richard Gordon. Conrad oli juba kaks korda kosmoses käinud Gemini programmi raames. Bean'i jaoks oli see esimene lend. Gordon oli varem koos Conrad'iga Gemini-11 pardal lennanud. Ja siis, 14. novembril 1969. aastal oli hiiglaslik rakett (stardimass peaaegu 3000 tonni) stardivalmis. See oli esimene kord, kui starti tuli jälgima USA president Nixon ja mitusada aukülalist. Oli pilvine ja vihmane ilm, aga kuna nii tähtsad tegelased olid kohal, otsustati starti mitte edasi lükata. 13 Kõrvulukustava mürinaga tõusis seitsmes Saturn-V stardiplatformilt ning kadus kiiresti pilvedesse. Ja kohe algasid ka probleemid. Rakettmootorite leek moodustas pilvedes elektrit juhtiva samba ja poole minuti pärast lõi välk

Füüsika → Füüsika
28 allalaadimist
IKT põhimõisted
41
docx

IKT põhimõisted

Lugemismälu (ROM ­ Read Only Memory) ­ seal hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis (seda osa muuta ei saa) ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva, kõva- ja pehmekettaajamite tüüpe jms.), mida arvuti väljalülitamisel hoiab alal aku (ingl. CMOS battery); Vahemälu (Cache Memory, viimasel ajal nimetatakse sageli ka peitmäluks) - kiire mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat (maht uuemal ajal 512 kB) ­ seda on kahte tüüpi asukohaga: vahemälu asub protsessori sees ja emaplaadil; Virtuaalmälu (Virtual Memory) - töömälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest, tavaliselt kümneid megabaite; eraldatakse saalefailina (ingl. swap file) ja kasutusprotsessi nimetatakse saalimiseks (ingl. swapping); kaasajal on saalefaili suurus reeglina dünaamiliselt muutuv.

Informaatika → Infotehnoloogia
51 allalaadimist
Võrkpall
29
doc

Võrkpall

käes ees-all. Mittepüsiv asend- keharaskus viidud päkkadele, jalad õlgdelaiuses harkseisus, kõrvuti või mitte, need võivad olla staatilised- seisab stardiasendis paigal või dünaamiline- koha peal liikumises (kannab keharaskust jalalt jalale säilitades kontaksti toetuspinnaga või vetrub pöidadel) ründelögi stardiasend on kõrge ja mittepüsiv, kaitsemängus madal dünaamiline ja mittepüsiv. Madalast kõige kiirem. Liigutakse kõikides suundades, tuleb osata kohta valida olla stardivalmis ja kiirelt startida, palli ei tohi kinni hoida, üleshüpe kahelt jalalt lähteasendit võtan enne tehnilise elemendi sooritamist. Ülaltsöödu lähtasendis on käed tõstetud otsmiku kohale, altsöödu lähteasendis on käes seotus ees-all. Liikumisviisid- ühendab sujuvus hea rütm ja tasakaal, toimub jooksusammul mida tehakse pikema maa läbimisel ja erineva tempoga, rist-, juurdevõtu ja väljaastesammuga kasutatakse lühema maa läbimisel ja rohkem kaitsemängus

Sport → Sport
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun