optimaalne tõukenurk on natukene suurem kui 40 kraadi. O' Brieni tehnika- 1952.a tõi kuulitõuketehnikasse uuenduse ameeriklane Parry O' Brien, kes alustas oma heiteid seljaga kuulitõukesektori poole. Kuna selline asend andis neljandkiu pöördest lisaks, kasvas tõukejõud ning tema tulemused paranesid umbes 1 meetri võrra. 1. Algasend- Sportlane on lõdevastunud ja keskendub pingeliselt. Kogu keharaskus on kantud toetavale jalale ja stardiasend on võimalikult stabiilne. Tõuke sooritamiseks on tal aega 1,5 minutit 2. Küürutus- Sportlane painutab oma keha nagu vedru. Pahkluu jääb kõverdatuks järgeneva energilise liikumise ootuses. 3. Nihe- Vaba jalg sirtub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane kiirendab horisontaalselt, liikudes nii sirgelt kui võimalik, seejärjel pöörab oma puusi ja keret. Ta on võimalikult kaua näoga heiteringi tagaserva poole. 4
Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. Selle stiili ujumine põhineb suuresti jalgade tööl paarislöögiga saavad jalad veest tuge ja tänu sellele, et käed tulevad ette vee pealt ja tõmbavad ujujat edasi, on edasiliikumine kiirem. Liblikujumine annab koormuse ka õlavöötmele. 5.STARDIHÜPE 1. Lähteasend -võta kindel stardiasend stardipuki servale, varbad üle ees-ääre. Haara kätega stardipuki servast . Kõverda veidi põlvedest ja hoia pea all. 2. Tõuge -vajuta kiiresti puki esiservale või heida hooga käed ette, tõsta pea ja tõuka. 3. Õhulend -tõmba jalad ja sääred pingesse, pööra pea alla ja peata käed kõrvuti ees. 4. Sukeldumine -mine vette ühest august, käed teineteise peal. Hoia pea käte vahel ja pöiad sirutatult. Ujumise alustamine vabaujumises:
õlgade pööret. Sellise tehnikaga tõukas ka O`Brien (ameeriklane), kes võitis 1952. aastal OM tulemusega 17.41 ja 1956. a OM tulemusega 18.57. Ta täiustas tehnikat pidevalt. Video... http://youtu.be/gQzxqm0BFpc O`Brien 2.5 Pöördega kuulitõuge Ülakeha on samas asendis nagu O`Brien tehnika puhul. Sportlane on lõdvestunud ja keskendub pingeliselt Kogu keharaskus on kantud toetavale jalale ja stardiasend on võimalikult stabiilne. Sportlane painutab oma keha nagu vedru. Pahkluu jääb kõverdatuks järgneva energilise liikumise ootuses. Vaba jalg sirutub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane kiirendab horisontaalselt liikudes nii sirgelt kui võimalik ning seejärel pöörab oma puusi ja keret. Ta on võimalikult kaua näoga heiteringi tagaserva poole. Sportlane lukustab jalad ning tõukab jõuliselt kasutades energiliselt õla ja rinnalihaseid.
· Ründelöök(otselöök, pöördega löök, pettelöök, tagaliini löök, haaklöök) · Sulustamine(ühe-, kahe- ja kolmeblokk) · Pallingud(altpallingud, ülaltpallingud, hüppelt palling) Võrkpallimängu tehnika · Keharaskus on viidud päkkadele võrdselt mõlemal jalal. · Küünarliigesest kõverdatud käed on vöö kõrgusel. · Ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil. Erinevad tehnilised asendid vastavalt mänguolukorrale: · Stardiasend- mängija asend, mille ta võtab vahetult enne liikuma hakkamist. · Lähteasend- mängija asend, mille ta võtab enne tehnilise elemendi sooritamist. · Püsiv asend- mängija keharaskus on võrdselt mõlemal jalal, jalad on kas kõrvuti või üks jalg teisest veidi ees. · Mittepüsiv asend- mängija keharaskus on viidud päkkadele. Liikumine lõpeb tavaliselt konkreetse tehnilise elemendi sooritamise lähteasendiga(vastavalt elemendi liigist) :
4 SÖÖDUD Võrkpall rajaneb rünnakul ning palli täpses söötmises. Oskaja võrkpalluril peab olema kindlasti hea sööduoskus. Sööt- Palli täpne suunamine plaanitud paika. Eristatakse kolme sööduliiki: ülalt-, alt- ja ründesööt (tõste). Ning kokkuvõtvalt jagunevad söödud: · Ülaltsöödud · Altsöödud · Ründesöödud · Söödud laskumisega. Ülaltsööt Tehnika: stardiasend -> liikumine ->peatumine söödu lähteasendisse ->söödu sooritamine ->üleminek uuele tegevusele. Ülaltsöödu lähteasend- on püsiv ning tasakaalustatud. Õlgade laiune harkseis, üks jalg veidi eespool, raskus ees oleval jalal, jalad põlvist veidi kõverdatud, ülakeha kergelt ette kallutatud, küünarliigesest kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. Iseloomulik on faasilisus: 1. Ettevalmistav faas- käte liikumine pallile vastu. 2
optimaalne tõukenurk on natukene suurem kui 40 kraadi. O' Brieni tehnika- 1952.a tõi kuulitõuketehnikasse uuenduse ameeriklane Parry O' Brien, kes alustas oma heiteid seljaga kuulitõukesektori poole. Kuna selline asend andis neljandkiu pöördest lisaks, kasvas tõukejõud ning tema tulemused paranesid umbes 1 meetri võrra. 1. Algasend- Sportlane on lõdevastunud ja keskendub pingeliselt. Kogu keharaskus on kantud toetavale jalale ja stardiasend on võimalikult stabiilne. Tõuke sooritamiseks on tal aega 1,5 minutit 2. Küürutus- Sportlane painutab oma keha nagu vedru. Pahkluu jääb kõverdatuks järgeneva energilise liikumise ootuses. 3. Nihe- Vaba jalg sirtub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane kiirendab horisontaalselt, liikudes nii sirgelt kui võimalik, seejärjel pöörab oma puusi ja keret. Ta on võimalikult kaua näoga heiteringi tagaserva poole. 4
· Paarilise vise tuleb tagasi sööta otsmikuga. Otsmikuga sööta võivad ka mõlemad paarilised. Õige sööduasendi paikasaamine on väga tähtis. Headeks abilisteks algõpetuse juures on põrge (sööt peale põrget) ja vahesööt (vahesööt pea kohale ja siis kaaslasele). Altsööt Altsöötu kasutatakse põhiliselt pallingu ja ründelöökide vastuvõtmisel. Sooritamisahel on sarnane ülaltsöödule: stardiasend liikumine peatumine söödu lähteasendisse söödu sooritamine ja üleminek uuele tegevusele. Lähteasend: õlgadelaiune harkseis, üks jalg veidi eespool, jalad põlvist kergelt kõverdatud, kere kergelt ette kallutatud, käed küünarliigesest sirutatult sõrmseongus ees-all. Palli lähenemisel viiakse keha raskuskese allapoole ja seejärel liigutakse aktiivselt pallile vastu. Jalad sirutuvad põlveliigesest ja kere puusaliigesest. Sirged käed liiguvad pallile vastu
Kui stardisignaal on kõlanud enne diskvalifitseerimist, tuleb lasta distants lõpetada ning eksinud ujuja diskvalifitseeritakse pärast vahetuse lõppemist. Kui diskvalifitseerimine toimub enne stardisignaali andmist, siis signaali ei anta ning järelejäänud ujujad kutsutakse tagasi lähtepositsioonile, kus nad peale starteri hoiatust stardivad uuesti (3). Vettehüppe juures on tähtsad neli erinevat faasi: Lähteasend- võta kindel stardiasend stardipuki servale, varbad üle ees-ääre. Haara kätega stardipuki servast. Kõverda veidi põlvedest ja hoia pea all. Tõuge- vajuta kiiresti puki esiservale või heida hooge käed ette, tõsta pea ja tõuka. Õhulend- tõmba jalad ja sääred pingesse, pööra pea alla ja peata käed kõrvuti ees. Sukeldumine- mine vette ühest august, käed teineteise peal. Hoia pea käte vahel ja pöiad sirutatult.
(ründelöök). Alajäsemete liikumine algab veidi tõstetud puusavööst (kaitsemäng) Stardi ja lähteasend- Põhiasend- põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemale jalale, küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel, ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Stardiasend- võtab enne liikuma hakkamist, liigitatakse kõrguse järgi näitajaks on põlveliigese nurk. Toetuspinna järgi- püsiv asend- raskus võrdelt mõlemal jalal need on on kõrvusti või üks ees teine taga, kerge kerekalle ette, käes ees-all. Mittepüsiv asend- keharaskus viidud päkkadele, jalad õlgdelaiuses harkseisus, kõrvuti või mitte, need võivad olla staatilised- seisab stardiasendis paigal või dünaamiline- koha peal liikumises (kannab keharaskust jalalt jalale
Vahendid: minikorvpall, 3 rõngast, mis asuvad võrkpalli 3m joontel ja keskjoonel Võistleja jookseb pall käes rõngaste vahel slaalomit tehes igasse rõngasse kaks põrgatust, jookseb ümber pöördetähise ja kordab tagasiteel antud tegevust. Pall antakse järgmisele võistlejale käest kätte ümber starditähise. II TEATEVÕISTLUS Vahendid: puust võimlemiskepp, võimlemisrõngas, 4 topispalli, mis asuvad stardist 4,5m, 9m, 13,5m, 18m kaugusel, 2 pöördetähist Võistleja nr.1 stardiasend: võimlemiskepp käes, selle ots rõnga sees, rõngas peab puudutama stardijoont. Võistleja liigub rõngast enda ees ajades slaalomina topispallide vahelt ümber pöördetähise ja sama tegevusega tagasi seni, kuni rõngas puudutab stardijoont ja annab kepi ümber starditähise järgmisele võistlejale, kes kordab sama tegevust. III TEATEVÕISTLUS Vahendid: topispall 1kg, mis asub võimlemismatil (matt on 9m kaugusel stardijoonest), pöördetähis
annaabi.ee 
