ÜLESANNE NR.2 Varjant Nr.12 Kirjeldus: Määra järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja tempili eskiisid. Kasutatud valemid: d m=d det +δ det + z (1) d t =d det −δ det−z (2) z=c∗s∗√ σ 1 (3)
Ülesanne nr 2 Variant 4. Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid. 1.Lähteandmed: Sele 1. s =5mm + 430 d=12 H14( )mm 0 0 D1 = 40h14 ( )mm −620 Materjal teras 08КП , ГОСТ 1050-74 Katketugevus Rm =300=30 kgf/m m 2
Kodune ülesanne nr. 2 Määrata detailide stantsimiseks lõikestantsil maatritsi ja templi mõõdud, pilude suurused maatritsi ja templi vahel ning teha maatritsi ja templi eskiisid. Variant 1 1)Sisekontuuri stantsimine Sisemise ava stantsimiseks kasutan kiiret stantsi seega l= (0,8...0,86)Rm, seega l= 0,86x500 = 430N/mm2 Materjal- teras 30 1050-74 järgi, standard EN 10250-2:2000 Katketugevus Rm- 500 MPa Lõiketakistus l-430N/mm2 = 43kgf/mm2 Materjali paksus s-4,0 mm Ava läbimõõt d- 90H14(+0,87) mm Detaili läbimõõt D1-160h14(-1) mm Arvutused: Sisemise ava d=90H14(+0,87) stantsimine Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel: Z = CxSx l = 0,035x4x43 = 0,92 mm
Lihtne on teda valmistada stantsimise teel, kuna möötmed on väikesed ja ei vaja eraldi lõiketöötlust. Esialgu tuleb kuju välja pressida lehtmaterjalist koos aukudega, seejärel pressida korraga kõik neli nurka. Kuna tegemist on suurtootmisega, siis on valmistusviisiks stantsimine vägagi sobilik. Materjaliks sobib terasest (C45 näiteks) lehtmaterjal paksusega 2mm (1000x8000x2). Valmistamise tehnoloogiline järjekord oleks järgmine: Lehtmaterjali ettevalmistamine stantsimiseks, aukude ja kuju stantsimine, painutamine, pinnatöötlus kuulpritsis, puhastus. Detaili valmistamisel tuleb kasutada esialgu vasarstantsi, et saada kätte kuju ja augud ning seejärel kasutada press-stantsimist, et tekitada vajalikud nurgad. Lehtstantsimise paigutus:
Jõud suunatakse hoorattalt rammile jõukruvi abilning jõud on ühtlane. kruvipresse kasutatakse nii kinniste kui ka lahtiste stantsimisprotsesside läbiviimiseks. Selle leedne press sobib hästi väikesaritootmiseks ning õhukeste ja suurt täpsust nõudvate detailide stantsimiseks. Jõud jääb võrreldes mehaanilistest ja hüdraulilistest pressidest väiksemaks (160-31500 tonni) kuid kiirus on võrreldav mehaanilise pressiga, olles 0,6-1,2 m/s. Lööke teeb masin vahemikus 12-40 lööki/min. 4)Viimaseks pressi tüübiks on stantsimisvasarad,
Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne nr. 2 variant 7. Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi eskiisid. Ülesanne 2.1 Läheandmed: Materjal: teras 40, millel lõiketakistus 𝜎𝑙 = 490, Mpa; Lehe paksus 𝑠 = 6, mm; Stantsitava detaili mõõtmed (joonis 1). O 24 H14 s= 6 O 60 h14
J= = , k2 2 2 nk2i 130000 J = = 64,289 kgm2. 2 22,3 2 0,206 2 Hooratta inertsimoment peaks seega olema J hr = J - J 1 - J m = 64,289 - 3,9 -1,9 = 58,489 kgm2. Ülesanne 6.18 Stants on ette nähtud maksimaalselt h = 12,5 mm paksu teraslehte kuni 50 mm läbimõõduga aukude stantsimiseks. Ekstsentriku pöörlemissagedus ht = 3,33 s-1. Stantsi käik h1 = 100 mm. Ülekandearv elektrimootorilt ekstsentrikule i = 7,2. Stantsimise algul on ekstsentriku pöördenurk horisontaali suhtes = 30° (joonis 6.15). Laida mootori võimsus ja hooratta inertsimoment, kui materjali lõiketugevus on = 420 MPa. Pingi kasutegur t = 0,8. Materjali läbimiseks peab ekstsentrik pöörduma nurga võrra. h1 h= [ sin ( + ) - sin ] ,
ja mõõtmed vastavad valmistoote kujule ja mõõtmetele. Mitmevaolised stantsid on keeruka kujuga stantsiste tootmiseks. Selliste stantside vagusid saab liigitada stantsimisvagudeks ja ettevalmistusvagudeks. Stantsimisvagudeks on eel- e. mustvagu ja lõpp- e. puhasvagu. Stantsimisvagudes toimub tootele lõpliku vormi ja mõõtmete andmine. Ettevalmistusvaod on ette nähtud tooriku ettevalmistamiseks järgnevaks stantsimiseks stantsimisvagudes. Ettevalmistusvaod on: - venitusvagu ülesandeks on tooriku pikkuse suurendamine ristlõike vähendamise arvel. Toorikut tuleb venitamisel pöörata ja nihutada pikisuunas; - rullimisvagu ülesanne vastupidine venitusvao omale tooriku ristlõikepinna kohalik suurendamine tooriku teiste osade arvel. Iga vasaralöögi järel tuleb toorikut pöörata 90º;
s – materjali pikkus 𝜎1 - materjali lõiketakistus, MPa 𝑠 𝑃 = 𝑆 × 𝜎1 × ( 𝑎 + 𝑏 ) 𝐻 > 𝑠 ℎ 𝜎1 = 380𝑀𝑃𝑎 1 P1= 3 × 380 × ( 80 + 30 5) = 125628 𝑁 Ps = 1,3 x 125628 = 163316,4 ≈ 16,4t Tallinn 2017 2 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 2 Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid. 1) Lähteandmed: s= 6mm d= 12H14(+430 0 )mm 0 D1= 50h14(−620 ) mm Teras: 08КП, ГОСТ1050-74 𝑘𝑔𝑓 Katketugevus: 𝜎𝑏 30 𝑚𝑚2 𝑘𝑔𝑓 Lõiketakistus: 𝜎1 = (0,65 … 0,75) 𝜎1 = 19,5 … 22,5 𝑚𝑚2 𝑘𝑔𝑓
tootmine- Vormimine- Paagutus- Kuumsurvetöötlus- Toodete vormimine. 57. Ekstrudeerimine Ekstrudeerimisel tõmmatakse või surutakse materjal läbi mingi pilu, et saavutada soovitud kujuga detail. Ekstrudeerida võib nii kuumalt kui ka külmalt ja ekstrudeerimisprotsessid jaotatakse päri- ja vastuekstrudeerimiseks. Ekstrudeeritud tooted on ekstruusised. 58. Sepavaltsid Sepavaltse kasutatakse venitatud pikiteljega stantsiste tootmiseks ja toorikute ettevalmistuseks stantsimiseks pressidel või vasaratel. 59. Valandite puhastamine Valandite puhastamiseks kasutatakse trummelpuhastamist ja jugapuhastamist, mis omakorda jaguneb haaveljugapuhastamiseks ja haavelheitpuhastamiseks. 60. Hapniklõikamine Metallide gaashapniklõikamine on termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli põlemisel kõrgetel temperatuuridel, vajalik temperatuur saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikust
kõrgematel temperatuuridel, mistõttu saadavate detailide pind ei ole hea.Külmtöötlemisel tuleb rakendada suuremat jõudu ja selleks kulub rohkem energiat. Eeliseks on aga, et detailid on täpsemate mõõtmetega, paremate pinnaomadustega ja ka mehaaniliselt tugevamad.Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavaliselt mitmes astmes Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakseToimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes.
kõrgematel temperatuuridel, mistõttu saadavate detailide pind ei ole hea.Külmtöötlemisel tuleb rakendada suuremat jõudu ja selleks kulub rohkem energiat. Eeliseks on aga, et detailid on täpsemate mõõtmetega, paremate pinnaomadustega ja ka mehaaniliselt tugevamad.Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavaliselt mitmes astmes Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakseToimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes.
Eeliseks on aga, et detailid on täpsemate mõõtmetega, paremate pinnaomadustega ja ka mehaaniliselt tugevamad. Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavaliselt mitmes astmes. Vormimise meetodid on stantsimine (ka sepistamine), valtsimine, survetöötlemine (ekstrusioon) ja tõmbamine (joon 7-6). Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse. Toimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid
rohkem energiat. Eeliseks on aga, et detailid on täpsemate mõõtmetega, paremate pinnaomadustega ja ka mehaaniliselt tugevamad. Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavalisel tmitmes astmes. Vormimise meetodid on stantsimine (ka sepistamine), valtsimine, survetöötlemine (ekstrusioon) ja tõmbamine (joon 7-6). Stantsimisel (a) saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine (b). Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse. Toimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes
annaabi.ee 
