Kuluarvestus eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs Finantsarvestus - arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs Majandusarvestus - majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele Juhtimisarvestus - info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Maksuarvestus riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust Auditeerimine - majandustegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja ...
kuid mitte muutuvkulud 45 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Kontrollitavus Kontrollitavad kulud Mittekontrollitavad kulud Kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud Kulud on kontrollitavad siis kui rakendatakse vastutusarvestuse süsteemi (kulukeskuse juht vastutab keskuse kulude eest) Kulude kontrolli võimaldab standardkulude meetodi rakendamine Standardkulud tekivad toote valmistamisel normaaltingimustes Tegelike kulude ja standardkulude vahe on hälve 46 Kriteerium: kas teatud kulud on mõjutatavad vastutuskeskuse juhi poolt? Kõik kulud on kontrollitavad teatud tasemel Kontrollitavate kulude tase iseloomustab juhi tegevust Kontrollimatud kulud on sellised, mida juht ei saa mõjutada. Kontrollimatud kulud on näiteks
tõsta teie ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis. Finantsarvestus- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs. Juhtimisarvestus- info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs. Maksude arvestus- riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust. Eelarvestamine ehk finantsplaanimine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine ning finantsarvestusest tulenevate andmete kasutamine juhtkonna plaanide rahaliseks esitamiseks. Finantsanalüüs- hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale.
poolt osutatud teenuste kogumahust ja IT Osakonna poolt Remondi Tsehhile osutatud teenuste maht 1/10 ehk 10% IT Osakonna poolt osutatud teenuste kogumahust. Seega tuleb kulude jaotamist alustada Remondi Tsehhist. Tootepõhine ja ühikupõhine!!! HINNAHÄLVE Hinnahäbe eest vastutab hankejuht; toote eest vastutab tootmisjuht. Hinnahälve keskendub erinevustele sisendi tegelike kulude ja standardkulude vahel. Kasutuse või efektiivsuse hälve keskendub erinevustele tegelikult kasutatud mahu ja standardmahu vahel. Kui kogus või tegelik maksumus on väiksemad standardist, siis hälve on aktsepteeritav. Kui kogus või tegelik maksumus on suuremad standardist, siis hälve ei ole aktsepteeritav. Põhikulude hälvete leidmise skeem: ÜLESANNE 18 (treppmeetod):
investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis. Finantsarvestus- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs. Juhtimisarvestus- info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs. Maksude arvestus- riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust. Eelarvestamine ehk finantsplaanimine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine ning finantsarvestusest tulenevate andmete kasutamine juhtkonna plaanide rahaliseks esitamiseks. Finantsanalüüs- hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale. Auditeerimine või isekontroll-
Kulude käitumine (kulukõverad) erienvate Kasumi plaanimine, ,,teha ise või osta" otsused, ettevõtte tegevustasemete korral kasumiläbi määramine, kulude kontroll Toodud on vaid mõned näited kuluarvestussüsteemis sisalduva info ja selle kasutusalade kohta. Tegelikkuses on kuluinfo palju mitmekesisem ning enam on ka selle kasutusalasid. Kuluarvestuse kasulikkus suureneb eriti neil juhtudel kui ettevõtte/vastutuskeskuse1 tegelikke kulusid kõrvutatakse vastavate standardkulude või eelarveliste kuludega. Objektiivset ja õigeaegset kuluinformatsiooni kuludest vajavad kõik juhid, alates ettevõtte nõukogu esimehest kuni vahetu tööjuhini välja. Majanduskeskkonnas kasvava konkurentsi tingimustes on ettevõtte juhtkonnale järjest enam vajalik tõhusa, analüütilise informatsiooni kättesaadavus. Kulude juhtimine ja analüüs tegeleb nii tuleviku hinnangute, planeeritud kulude kui ka mineviku kuludega, sisaldades järgmisi põhifaase:
keeruline. Otseselt kaupade ja teenustega seostamata üldkulude jagamist lõpptoodetele ja -teenustele võibki teostada tegevuspõhise kuluarvestuse kohaselt. Meetodid täiendavad üksteist Oluline on rõhutada, et ABC-kuluarvestus ei asenda, vaid täiendab traditsioonilisi kuluarvestusmetoodikaid. Ettevõtte edukas juhtimine ei tohiks olla võimalik tuginedes ainult ühele kuluarvestuskontseptsioonile. Erinevad kuluarvestuse metoodikad (täiskulude arvestus, standardkulude arvestus, kaotuskulude arvestus jne) vahendavad ettevõtte juhtidele erilaadilist informatsiooni ning seetõttu on otstarbekas ja oluline nende paralleelne ja kombineeritud kasutamine. ABC-kuluarvestuse puhul toimub tegevuspõhiste üldkulude jaotus nii palju kui see on võimalik kulukohas kuluobjektidele (kulukandjatele) tehtud tegevuse juurdehindluse (kroonides) abil. Üldkulude jälgimine ning jaotamine toimub kõigepealt ressurssidelt tegevustele ja siis
Kuluanalüüside üheks eesmärgiks on tavaliselt selgitada välja, kas tegelik kulu vastab standardkulule. Kui selle erinevus standardkulust on olemas, oleks vaja teha kindlaks selle erinevuse põhjus. Sageli võivad olla põhjuseks siinjuures kvantiteedi muutumisest põhjustatud hälbed. Kvantiteedihälbed on hälbed, mis tekivad sellest, et kasutatavad ressursid on suuremad või väiksemad sellest, mis oli eelnevalt planeeritud. Kuluhälbed on erinevused tegelike ja standardkulude vahel. 98 Osaoptimeerimine ehk suboptimeerimine leiab aset juhul kui püütakse saavutada maksimaalset tulemust eraldivõetuna ühes või mitmes logistikavaldkonnas. See ei juhi tavaliselt kogu logistilise tegevuse maksimaalsele tootlikkusele, efektiivsusele ja kuluefektiivsusele tervikuna, kuna parimad lahendused toimingute või allüksuste
minimaalsed. Kuluanalüüside üheks eesmärgiks on tavaliselt selgitada välja, kas tegelik kulu vastab standardkulule. Kui selle erinevus standardkulust on olemas, oleks vaja teha kindlaks selle erinevuse põhjus. Sageli võivad olla põhjuseks siinjuures kvantiteedi muutumisest põhjustatud hälbed. Kvantiteedihälbed on hälbed, mis tekivad sellest, et kasutatavad ressursid on suuremad või väiksemad sellest, mis oli eelnevalt planeeritud. Kuluhälbed on erinevused tegelike ja standardkulude vahel. Osaoptimeerimine ehk suboptimeerimine leiab aset juhul kui püütakse saavutada maksimaalset tulemust eraldivõetuna ühes või mitmes logistikavaldkonnas. See ei juhi tavaliselt kogu logistilise tegevuse maksimaalsele tootlikkusele, efektiivsusele ja kuluefektiivsusele tervikuna, kuna parimad lahendused toimingute või allüksuste tasandil võivad hakata üksteisele vastu töötama vähendades sel viisil logistilist koguefektiivsust.
Standardkulud tuvastatakse regulaarselt toimuvate protsesside baasilt, mille teatud suuruste väärtusi on võimalik mõõta. Standardkulud peaksid tooma esile toimingute ja protsesside järje- pidevuse nii, et standardväärtused omaksid tähendust ja sisu ka tulevikus. Standardkulude suuruse tuvastamisel võidakse arvesse võtta ka hinnangut kulutaseme võimalikule muutumisele tulevikus. Regulaarsed kulud on kulud, mis esinevad väga sageli või pidevalt. Sageli esinevaid ja väikseid kulusid on õige käsitleda regulaarsetena. Perioodilised kulud tekivad suhteliselt harva.
annaabi.ee 
