3. moraalne suhtelisus eetikanormid sõltuvad multilateraalsetest faktoritest Tuleks lähtuda kolmandast põhimõttest .. kaaluda iga otsust pro & contra, kuna absoluutseid reegleid pole olemas. 8 Järelvalve ja kontroll inseneritegevuse üle Arenenud riikides kontrollorganid inseneritegevuse üle. Began in Wyoming with licensing laws 1907. 2 võimalust kas isereguleeruv inseneride assotsiatsioon või KOV poolt sätestatav standardisatsioon. Insenerilitsentseerimise puudusel annab insenerikutse kraadi omamine või kuulumine vastavasse ühingusse. Inseneriorganistsiooni põhikiri: 1. eesmärk & otstarve 2. inseneriameti definitsioon 3. assotsiatsiooni loomise kord,tunnustamise kord 4. assotsiatsiooni liikmeks saamise kord 5. juhtdokumentide loomise kord 6. juhtkonna valimise kord 7. eetikakoodeks ja normistik 8. distsiplinaar-protseduurid
Vahetusväärtus iseloomustab kaupu kapitalismis. 40% kapitalismist raha müümine. HEGEL Kunst peab järgma puhtalt esteetilisi eesmärke ja ei pea olema siht mingi eesmärgi saavutamiseks. Kunst on võimeline kirjeldama neid tingimusi, milles see on sündinud. Massikultuur..... 141014 dodekafoonia 1941.a. toob välja põhiprintsiibid, mis ära kuluvad (kuidas näeb kultuuritööstust toimimas – võtted ja protsessid). Populaarmuusika 3 väidet Adornolt: 1. standardisatsioon (kultuuritööstuse produktid standardiseeritud); mingi valem, mis edu korral leiab uuesti rakendust. Rakendus võib aset leida mõnda aega. Klassikalises käsitluses seda ei ole. Standardisatsioonil ei olnud halbu konnotatsioone, need tulid hiljem. pseudoindividualisatsioon – toonib tarbija jaoks, et valemil teine variatsioon? paneb unustama, et tegu standardiseeritud produktiga; kogemus homogeenne. 2. eskapism 3
uuesti töötada. Inimestele tuleb anda, seda mida nad tahavad. Aga inimesed, et tea mida nad tahavad, seega luuakse inimestele võltsvajadused, mida siis täidetakse. Ja kuigi kliendil on alati õigus, saab ta tihtipeale petta. Autonoomne kunst nõuab inimeselt teatud pingutust, kui paljud ei taha seda pingutust teha - traagika. Adorno 3. Printsiipi kultuuritööstuse kohta: 1. Kultuuritööstuse produktid on standardiseetitud - toimub standardisatsioon - ühtlustus. Standardisatsioon oli demokraatia ja sth sth üheks omaduseks, et kõigil on õigus saada turult midagi, mis allub teatud normidele. Kultuuriobjektide puhul tähendab ta seda, et kunsti luuakse teatud reeglite järgi. Stang´dardiseerida saab kunsti kui talle on antud lõpetatud kauba vorm. Nt popplaul koosneb äravahetatavatest osadest ja ümbertöstetavatest elementidest. Pseudo-individualisatsioon - kultuuritööstus varjab, et toode on juba ära tarbitud ja sellele luuakse pealiskaudne karakter
tõmbas ligi ka keskklassi. NT: Afroameerika kultuuri sissetulek, see hakkas huvitama madalamt klasssi, ja keskklassi noored hakkasid ka tahtma tantsida selle muusika järgi jne. Populaarkutuur esemena: · Euroopas toimus tõsine murrang peale teist MS. Siis tulid muutused turul. o Tohutult palju suurenes kaupade sort mida osta sai turult. o Oli näha, et lihtravhas kulutab selleks järjest enam raha, et midagi turult osta. · AMERIKALISEERUMINE · STANDARDISATSIOON (ühtsustuamine) o Standardisatsiooni ajal polnud enam võimalik see, et kellegile tehti inetuid objekte vaid kõik pidid saama midagi, mis oli ikkagi kindlal tasemel. Eestis toimus see 19.sajandil. · 2 meest: Richard Hoggart (1918-...) ja inglise kirjanik George Orwll (1903-1950). · Nende ideaaliks oli sõjaline tööstus. Vanad Briti töölisklassi väärtused lagunesid ja nende asemel tuli midagi uut.
Töö ja vaba aeg- vastandati need kaks. Sa töötad selleks, et sul oleks ressurssi, et veeta vaba aega, adorno järgi tegeleb kultuuritööstus sellega. Eeldus mille järgi kultuuritööstus töötab on see et inimestele tuleb anda see mida nad tahavad. Kliendil on alati õigus. See on kahtlane, sest inimesed ei tea mida nad tahavad, meile luuakse teatavad vajadused mida me tahame, inimestele surutakse peale võlts vajadused. Kultuuritööstuse produktid on standariseeritud, toimub standardisatsioon- see tähendab ühtlustatust, et ka ühiskonna kõik liikmed peavad saama teatud tasemel produktide.. kõigil on õigus saada turul midagi mis on normipärane, kvaliteet on kõigile ja kõigil toodetel sama. Luuakse ühtsete standartite järgi kunsti. Pseudo-individualisatsioon- see strateegia osutab sellele, et kultuuritööstus varjab seda kuidas kunst/muusika on meieni toodud. Kapitalis toimib uue paasil, midagi mis on uus. Standartiseeritud kunst tekitab inimestes standartiseeritud
sügavam kui pelgalt kõrge ja madala võitlus. Tema jaoks oli oluline, et muusika oleks tõene. 41. aastal kirjutas essee "Populaarsest muusikast", kus iseloomustab popmuusikat kui standardiseeritud muusikat. Enne Adornot oli standardiseerumine väärtuslik, inimesed pidasid oluliseks, et elu oleks korraldatud teatud standardite järgi. Adorno kasutas seda sama mõistet aga kunsti valdkonnas ja negatiivse varjundiga. Kunstiteose standardisatsioon on rajatud valedele, tekkisid mingid valemid (nt kuidas poplaule kirjutati). Valemeid saadi kasutada üha uuesti ja uuesti, klassikalise muusika puhul selline valem tema meelest ei kehtinud. Standardiseeritud muusikakogemus tagab ka standardiseeritud reageeringu sellele. Pseudoindividualisatsioon: Pseudoindivisualisatsioon paneb sind unustama, et tegu standardiseeritud produktiga. See tekitab sellise tunde, nagu tegu oleks täiesti uue asjaga
*vastab inimeste pärisvajadused, aga uus kunst ei rahula nende vajadus, kõik on bluff *madal kultuur on nauditav, meeldiv, inimesi ei ole selle juurest võimalik ära meelitada, eliit ei suuda aidata *keskklass hakkas tegemela alamklassi ajaviidetega *keeruline kõrge ja madala suhe 8 *muutused turul pärast II MS kaupade sortimendi muutumine, hulk lihtrahvas kulutab järjest rohkem raha sellele *amerikaniseerumine ja standardisatsioon inmene ei saa midagi, mis on teatud kavliteediastmest kehvem ühtlustab kultuuri (Andorno) *väärtuslik on vähemuse kultuur *R. Hoggart (1957 "The Uses of Literacy" II osa Hoggarti enda kogemus sõjaeelsest perioodist ja teine osa sellest,kuidas rahvas on ohus massidele mõeldud meelelahutusega) ja Orwell ideaaliks s õjaeelne töölisklass Suurbritannias, tähtis. Briti proletariat tarbijaskond *Hoggart miks lihtrahvale pakutakse nii kehva meelelahutust? Rahvas ei
Täiesti autentne kunst otsustab siis olla pigem tähenduseta. Adorno meelest on tõeliselt autentne muusika määratud unustuse hõlma vajuma. Adorno protestis teatud mõttes rahva maitse vastu, kuid küsimus oli tema jaoks sügavam kui pelgalt kõrge ja madala võitlus. Tema jaoks oli oluline, et muusika oleks tõene. Adorno 1941. aastal kirjutas essee "Populaarsest muusikast" kus tõi 3 väidet muusika kohta: 1. Popmuusika on standardiseeritud ( teatud taseme hoidmine). Kunstiteose standardisatsioon on rajatud valedele, tekkisid mingid valemid (nt kuidas poplaule kirjutati). Valemeid saadi kasutada üha uuesti ja uuesti, klassikalise muusika puhul selline valem tema meelest ei kehtinud. Standardiseeritud muusikakogemus tagab ka standardiseeritud reageeringu sellele. Muusika tööstus kasutas pettemanöövrit Pseudoindividualisatsioon
hollyvoodi loomus on tema meelest selgelt konformistlik ta osutab ka tehnoloogilistele uuendustele. adornole meeldis telefon, mis võimaldab kahepoolset kõnet raadiot ta aga ei sallinud : see karjub sinu peale ja ei kuula sind, dialoogivõimalust ei ole (orwellilikku raadiot ei saa isegi välja lülitada) : hitlerisaksamaa kontekstis ei saa muidugi eriti raadiot armastada 1941 «populaarsest muusikast» standardiseerimine, standardisatsioon : see mõiste on tema jaoks negatiivse varjundiga selle aja kontekstis on see nii negatiivne ja positiivne. standard tagab, et kõik inimesed saavad võrdse kvaliteediga kauba, ja see käib mõistagi massitootmisega koos. arts&craft liikumine : kui keegi tegi kuninga jaoks lauda, siis see tehti väga ilus. kui keegi tegi lihtrahvale, siis see tehti suvaline. a&c liikumine eeldas, et ka lihtrahvale tehakse väga ilusaid asju, sellega tegelti keskendunult, tikiti ja nikerdati.
annaabi.ee 
