Lühidalt Stalinistlikest hoonetest ja Hrustsovkadest essee 48. aastal võeti vastu uus Leningradi generaalplaan. Pearõhk pandi linna ajaloolise keskuse taastamisele, et likvideerida sõjapurustused. Uusehitiste jaoks nähti ette eraldi äärelinnarajoonid. Uushooned pidid olema valdavalt mõnekorruselised majad. Kuna puudus tehnika ja inimesi leidus oli mõnekorruselisi maju lihtsam ehitada põhjusel et kahekorruseliste hoonete püstitamine ei nõua erilist ehitustehnikat. Arhitektidel tuli luua selliseid arhitektuurseid teoseid, mis oleksid väärilised Stalini epohhile. Nendeks olid Stalinistlikud majad soliidsed, umbes kuuekorruselised, sotsialismi-ajastu igavikulisuse sümbolid. Tavaline korter oli 2-toaline, pindalaga 55-60 ruutmeetrit. Neid kortereid iseloomustasid kõrged laed (3-3,5 m). Hiljem hakati seda stiili tundma nimetuse all totalitaarne ampiir. Tallinnas leidub taolisi kortereid Stockmanni kaubamaja lähistel. Vastavad nõuded olid...
paljudes juutide pagulasorganisatsioonides. 1941 ta immigreerus Ameerika Ühendriikidesse ja sai osaks New York´i elavast intellektide ringist. Tal oli mitmeid akadeemilisi positsioone erinevates Ameerika ülikoolides, kus ta õpetas kuni oma surmani. Arendt on põhiliselt teatud oma kahe töö pärast, mis on olnud mõjukad nii ülikoolides kui väljaspool õppeasutusi. Esimene teos ''The Origins of Totalitarianism'' on avaldatud aastal 1951, see on uurimus natslikest ja stalinistlikest reziimidest, see teos põhjustas laiaulatuslikke arutelusid totalitaarse nähtuse olemuse ja ajalooliste eelkäijate kohta. Teine teos ''The Human Condition'', avaldatud 1958, oli originaalne filosoofiline õpetus , mis uuris vita activa (tööjõud, töö, tegevus) põhikategooriad. Lisaks neile kahele tähtsale teosele avaldas Arendt veel mõjukaid esseesid teemadel nagu revolutsiooni, vabaduse, autoriteeti , traditsioonide ja tänapäeva olemusest. Enne oma surma
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V
Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985 Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Likvideerisid vana kaardiväe (varasemad partei juhtkonnaliikmed). Arreteeriti juhtivatel kohtadel olevaid inimesi (süüdistused olid väljamõeldud või tühised). Toodi liiduvabariikidesse sõjavägesid, et inimesi hirmutada. Repressioonid:Vara natsionaliseerimine; kolhooside loomine; (märtsi)küüditamine; arreteerimised poliitilistel põhjustel (nt. saksa sõjaväes sõdinud inimesed). 2
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. Poliitilised: Stalini käes oli ainuvõim, ta oli kardetud juht ning teda ei julgenud keegi kritiseerida. Massilised repressioonid. Poliitilised arreteerimised ja mõrvad laialt levinud. Majanduslikud: Just oli olnud sõda nii, et majanduslik seis oli väga kehva. Fokusseeriti rasketööstusele. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. ● Toimus massiline vangistamine (GULAG, 3% elanikest olid vangid) ● Toimusid massiküüditamised ● Ideoloogiline surutis, vaimne vägivald, inimeste vanad uskumised kaotati ja kõigile suruti peale kommunistliku ideoloogia ● Sageli toimusid kommunistlikus parteis “puhastused”, et Stalin saaks võimul püsida. 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust?
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V
4. NSVL, Vietnam, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Mongoolia, Kuuba. Jugoslaavia ja Hiina jäid välja, sest nad olid seotus Marshali abiplaaniga ehk USA abiga. 5. Mis iseloomustas sotsialistliku orientatsiooniga riike? Too näiteid. 5. Peamiselt III maailma riigid, mis olid NL otsese või kaudse mõju all NSVL toetas neid riike majanduslikult ja sõjaliselt NT: Etioopia, Somaalia, Kongo, Angoola, Afganistan jt arengumaad 6. Too näiteid stalinistlikest repressioonidest Nõukogude Liidus pärast II maailmasõda. Seleta mõisted: 1) küüditamine; 2) GULAG; 3) Leningradi süüasi (kohtuasi) 6. Küüditamised, massilised arreteerimised, vangilaagrid, kolhoosid. Küüditamine-inimeste sunniviisiline ümberasustamine GULAG(Glavnoje upravlenije lagerei)- NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangliaagrid NL'is Leningradi süüasi(kohtuasi)-Stalini heakskiidul organiseeritud näidisprotsess,
aastatel keskse koha. Igal aastal ilmus u 25 proosateost. Romaan läks juhtpositsioonile 1970. aastate keskel. Jätkus ja algul tugevnes modernistlik suund. Mõnel juhul (Undi "Sügisball") võib rääkida 34 postmodernismist. Samas kerkis esile realistliku dominandiga proosa, millel oli ka modernistlikke jooni (Kross, Traat) ja mis oli vaba stalinistlikest kaanonitest. Jätkus sotsiaalpoliitiline (Kuusberg) ja olmerealistlik proosa. Noorte autorite tulek proosasse peaaegu lakkas. Olulisel kohal oli ajalooline proosa, senise lähimineviku asemel kirjutati varasematest ajajärkudest. Põhjuseks olid rahvusliku eksistentsi ohtusattumine, millest sotsiaalse surutise ajal järjest rohkem teadlikuks saadi; globaalprobleemid; pettumine progressiidees. Ajalooline proosa tõstis esile rahvusliku identiteedi ja mälu küsimused: mida tähendab olla