Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved"
veega. *Milline oli koolitoit? Enamasti vastik, palju oli keedetud sibulaid ja söökla haises sibulate järgi. *Milliseid lõbuüritusi toimus koolis? Teemapäevad, erinevate rahvuste päev ja peod. *Kas esines koolivägivalda? Ikka, kiusamist ja norimist. *Kas koolis oli arst? Jah, dr.Johanson. *Kui palju teati Easti iseseisvusajast, kas sellest räägiti kodus? Teati küll aga ei räägitud eriti, kardeti, aga venelasi kirutti koguaeg. *Kuidas suhtusite Stalinisse? Hitlerisse? Leninisse? Stalin oli paha, tema kuriteod tulid avalikuks. Hitler oli ka halb kuna oli nats suure kodumaa vaenlane. Lenin oli pühak. *Kas noorteorganisatsioonid olid kohustuslikud? Pioneerid ja oktoobrilapsed olid aga komnoored olid vabatahtlikud. Surve oli suur kommunistleke noortega liitumiseks. 3. osa * Minu kooliaeg on vanematega värreldes palju vabam ja loovam, kindlasti ka lihtsam ning õpilased võivad oma arvamust avaldada.
Winston Churchill – Inglismaa peaminister II maailmasõja ajal *Franklin Roosevelt – USA president, toob USA majanduskriisist välja *Vladimir Lenin – NSV looja, kommunistlik revolutsioon *Benito Mussolini – Itaalia juht, tekitas fašismi Mihhail Gorbatšov – NSV juht, kelle ajal NSV Liit kokku kukkus Charles DeGaulle – Prantsusmaa president peale II maailmasõda B. 1. Elati kitsastes oludes, sest Moskvas oli suur elamispinna puudus. 2. Inimesed uskusid Stalinisse, sest tegemist oli lihtsa rahvaga, kellel polnud tarvis karta Stalini võimu. Propaganda oli väga tugev ja põhjalik. NSV majandus oli kasvav ja arenev: kõigil oli tööd ja majandus õitses. C. 1. Viisaastakud olid NSV-s plaanimajandus: plaan viiele aastale. Mõte oli NSV Liidu industrialiseerimine (tööstusriigi tegemine) 2. Vana purustamine – tsaari-aegse majanduse hävitamine. Kahe viisaastakuplaaniga loodi 4500 ettevõtet D. 1. Maal kujutab Saksmaad ja sakslasi. 2
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega.
taganema. 5Jaapan ründab USA-dJaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7 dets 1941a ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestiku Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Nii haaras sõjategevus ka Vaikse ookeani piirkonna. 1942 aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma uure kaotsue valu. 6Kujuneb Hitleri vastane koalitsioon. Churchill kes varem suhtus väga vaenulikult Stalinisse nägi nüüd temas liitlast.Usa president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka Usa ja Suurbritannia koostöö. 1941 a augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla ATLANDI HARTALE, milles sõnastastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast, kui Usa kisuti sõtta sai Hitler-vastane koalitsioon hoogu juurde. 1942 a esimestel päevadel kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega
riigimeeste likv.), hariduse ja teaduse allakäik(teadlaste likv.), tööstusliku toodangu allakäik(proffesionaalsete tööliste likv.), 6% umbusaldus riigi vastu, tööjõupuudus. · Miks midagi ei tehtud? Inimesi ähvardati terve perekonna kaudu, pidi ,,kaassüüdlasi" üles andma, Inimesi arreteeriti väga jaburate asjade pärast, terror oli individuaalne ja seega inimestel ohutum seda mitte märgata, salastatus, paljude inimeste väga tugev usk Stalinisse. Massiteabevahendid allutatud riigi kontrollile : · Ajalehed, raadio, teatri- ja filmikunst allutatud parteilis-riiklikule aparatuurile. Samuti haridus ja teadus. · Vahetati välja endised ajalooõpetajad ja ülikoolide juhid. · Kirjanduse, filmi ja muusikaga said tegeleda vaid need, kes olid kommunistlikult meelestatud või allutatud ning kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonides.
Süsteemina kaldus Stalinistlik totalitarism rohkem ära tarvitama kui juurde looma. Kas Stalin oli vajalik ? Kõige viimase aja otsus Stalini kohta on põhilises süüdimõistev. Aga mitte alati pole nii arvatud. Kõige tulisem Stalini kaitsja lane autorite seas on Ian Grey, kes on vabatahtlikult asunud heastama tema meelest pikka aega püsinud ebaõiglust Stalini vastu. Tema meelest on paljusid ajaloolasi mõjutanud Trotski eitav suhtumine Stalinisse. Tegelikult võis ju Stalinil puudusi olla, kuid tal oli ka ´´tähelepanuväärne ja kõrgelt arenenud mõistus ´´ ühes ´´põikpäise sihikindluse ´´ ja ´´ halastamatu tahtejõuga´´. Ta oli täielikult pühendunud kahele asjale ´´Venemaale ja marksismile leninismile ´´, mida teenides ´´ei olnud ükski ohver liiga suur ´´. Seega kasutas ta julmi vahendeid kõrgema eesmärgi nimel. Kõigi puhastuste ajal säilitas Stalin ´´ erakordse enesevalitsemise ega lasknud
1970. aastal tervelt kaks korda, kuid KGB enda asetati Stalini hauale ka tema allikate põhjal ületas kaudselt repres- rinnakuju, mis sealt seni (teiste seeritud inimeste ehk Kremli müüri äärsete haudade profiilakteeritute arv otseselt taustal erandlikult) puudunud oli. See represseeritute arvu umbes 100 oli ühiskonnale selgeks märgiks, et korda. Iga vangipandu kohta tuli suhtumine Stalinisse oli muutunud. seega sada inimest, keda “töödeldi” - Poliitbüroo liige, kaitseminister Dmitri kutsuti vestlusele, hoiatati, ähvardati, Ustinov oli veendunud, et tõelist vallandati, vaevati, jäeti ilma kurja nõukogude rahvale ei teinud korterist vms. mitte Stalin, vaid hoopis Hruštšov Kompromisskandidaadina partei isikukultuse hukkamõistuga. liidriks tõstetud Leonid Brežnev n.-ö.
Kremli võimuladvikus ka inimesi, kes leidsid, et isikukultuse küsimusega tuleb tegeleda, seda pole mõtet ainult ajalukku jätta. Nende arvates tuli seda mõõdukal moel teha. Hruštšovi enda jaoks isikukultuse küsimus oli ka võimuvõitluse küsimus. H-le tuleb kiitust avaldada oskusliku tegutsemise eest, suutis isikukultuse küsimuse enda huvides väga oskuslikult ära kasutada oma võimu kindlustamisel. Tuleb arvestada ka seda, et ta tundis, et ühiskond ka ootab kriitilist suhtumist Stalinisse- mitte Stalini totaalset maha tegemist, aga teatud vigade esile toomist. Hruštšov tunnetas ootuse ära, tema suutis kogu asja serveerida nii, et just tema on see initsiaator, eestvedaja, ainuke, kes selle küsimusega tahaks tõsiselt tegeleda. Ühelt poolt kasutas kenasti ära isikukultuse või Stalini kriitikat oma positsioonide tugevdamiseks- Malenkovi maha võtmine, Leningradi süüasi jne. 1956 veebruaris NLKP 20. kongressil asi muutus. Kongressi päevakord oli üpris tavapärane,