1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule)
a raamatus "Rõõm ühest ilusast päevast". Kuskilt siin on Underi kvintessents. Siin on mingil moel näha üleminek ekstaatilisest tasakaalustatud hilisemasse loomingusse. Eriti on rõhutatud "Õnnevarjutuse" tähendust. Kui me tahame leida klassikalise ballaadiloomingu v jutustava luule musternäidet, siis on kõige hõlpsam on leida seda siit. Kõige tuntum 20. sajandi ballaadikogu. Kolmas periood võiks alata 1942. a raamatu juures "Mureliku suuga". Kusjuures on selge, et see on sellisel juhul üleminekukogu. Under muutub isamaaliseks. Seda ta ju varem ei ole. Visnapuul on. Rootsis ilmunud "Sädemed tuhas" ja "Ääremail" pagulasmeeleolud ja eleegilised toonid tugevnevad. I ja II perioodi vahe on see, et 1) meelelist kireluulet on järjest vähem 2) tekstuaalne staatika suureneb 3) lüroeepiline alge tugevneb * M. Under "Jõulutervitus" 1941 ajakajalisuse ja ajatuse ühendus. Ajalisus on pealkirjas sees
Suuruse ja sügavuse mõõdet toetab see, et Under toetub suurtele tekstidele. ,,Õnnevarjutuse" sisu ja ainese järgi saab väita, et põhiallikateks on Piibel, Baltisaksa legengid ja Eesti rahvaluule. Baltisaksa elementi on püütud üldistavalt tõlgendada Underi saksapärasus (saksa aines ja saksa kultuuritaustaga). Under hakkab kirjutama Eestist 30ndate aastate lõpus, muutub tähtsaks 40.-50. aastate jooksul. ,,Jõulutervitus" Marie Under 1941 kodumaa motiiv, lein, ootuspärane motiiv, rahvuslik kiht on otseselt tekstis olemas, otsene ajakajaline, esimene küüditamine ja sõda, pöördumine küüditatute poole. Kõige hilisemates tekstides jätkub ajakajaline ja rahvuslik motiiv, samuti lisandub eleegiline toon ja mälestuslikkus pooleldi unenäolised rännakud kodumaale. Underi kirjeldamisel on võimalik võtta fookusesse mistahes perioodi. Võiks tähelepanu pöörata, kuidas Underi lüürika on seotud ballaadilisusega
on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jäävad anekdootide süzeed tavaliselt muutumatuks, miljööd ja tegelasi aga kohandatakse tõepära ja parema vastuvõtu huvides. Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Breznev), isikutest (Juku, Tsapajev ja Petka), loomadest ja lindudest (elevant, lõvi, karu, kirp, papagoi), hulludest, sadistidest, blondiinidest, politseist jt. Igal aastal ilmub maailmas hulganisti anekdoodikogusid, Eestis välja antud valimikest on üks populaarsemaid Leelo Tungla koostatud "Oi-oi, Juku" (1995). Näiteks: "Aitäh, tädi, kingituse eest!" "Pole tänu väärt, Juku!" "Seda arvan minagi, aga ema käskis ikka tänada!"
armastustemaatikale ka Rooma päevakajalisi probleeme, ning seda kõike nii nõtkeis ja laulvais heksameetreis, milliseid rooma luule varem ei tundnud. Vergilius oli töötanud oma luulekogu kallal kolm aastat ning see kogu tegi temast kohe Rooma tuntuima poeedi. Ekolooge esitati teatris lauludena ning tagasihoidlikku poeeti tervitati peaaegu samasuguse austusega nagu imperaatorit. Teine teos, poeem "Georgica" (u "Maaharija kunst"), mille kallal luuletaja töötas seitse aastat, võttis teataval määral eeskuju Hesiodose poeemist "Tööd ja päevad", kuid ülistas Itaalia loodust ja põlluharija rasket tööd, tagamõtteks ka innustus kodusõdades laastatud põllumajanduse taastamiseks. Vergiliuse unistuseks oli loobuda luuletamisest ning pühenduda filosoofiale. Luuletamine oli talle tema täiuslikkusetaotlusest tulenevalt raske kunst
Uussümbolistlik stiil arbujatega seotud. Rilke ja Underi suur austaja. Kõlaliselt elegantne luule Alliksaarel, eriliselt rõhutada kalduvust ilu ja kunstikummardulislikku maksimalismi. Nagu Alveril 30ndatel, veel äärmuslikum. Traditsiooni taustal kasvab Alliksaar välja, aga kui teame, mis ta hiljem teeb, tagantjärgi tarkusena oskame alliksaarelikkust otsida ja leida. Ilu kummardus on A sees. Väga iseloomulik A-le on unelmate sõjatandri motiiv, unelmad. Seob unenäolisust, see on taotuslik. "4 etüüdi" teatav paradoksaalsus, uuel kujul 60ndate Alliksaarel ka. Juhuse ja ettemääratuse motiivid ja vahekorra vaagimine. Juhus ja ettemääratus on noorel A-l balansis: mõlemad olulised. 60ndatel algab juhuste mäng. Midagi ei ole ettemääratud. On ilus, mõjub maneerlikuna. 60ndatel sünnib "Tualettide kontsert" nt. Read pole joondatud, lähevad pikaks, visuaalne pool paisatakse laiali. Vormi lagunemine,
Kirjandusteose väärtus ei sõltu otseselt ainese päritolust, vaid sellest, kuivõrd kunstipärasele tulemusele kirjanik jõuab. Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Kirjandusteose üksiksündmused (motiivid) on omavahel seotud ajaliselt ja põhjuslikult: juhtumised leiavad aset eri aegadel, varasem sündmus kutsub esile hilisema. Sellist sündmuste arenemise ajalis-
11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil" · Balleti ja ooperiga - Bulgakov
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
