*6.Mis on karst ? Kivimite lahustumist vees ning selle tagajärjel tekkivat pinnamoodi nimetatakse karstiks. *7.Mis on karstivormid ? Nimeta neid. Karstivormid on põhja ja pinnavee lahustava toime tulemusena tekkinud pinnavormid .. , karrid, karstikoopad, karstiorud jne . *8.Millistes piirkondades esineb karst ? Vahemere maades , Kagu-Aasias ning Kariibi mere saartel , Lääne-Ukrainas Podillija kõrgustikul. *9.Mis on stalaktiidid ja stalagmiidid ? Stalaktiidid karstikoopa laest allapoole kasvav lubjast sammas , stalagmiidid- karstikoopa põhjast üles kasvav lubjast sammas . *10.Kuidas tekib karstikoobas ?- Karstikoobas on maa alune tühik mis on tekkinud kergesti lahustuvate kivimite lahustumise ja lagunduse tagajärjel . *11.Millest sõltub karstiprotsesside toimumise kiirus ? See sõltub sellest mida kõrgem on veetemperatuur ning mida rohkem on vette sattunud süsihappegaasi ja happeid.
Pannoonia madalik ja Vahemere piirkond. Maa on mägine ning sloveenid armastavad suusatada ja matkata. Ljubljana Ülikool oma enam kui 50 000 üliõpilasega mõjutab linna aktiivset kultuurielu. Peamised tööstusharud on autoosade, keemiasaaduste, elektroonikatoodete, elektriseadmete, metallikaupade, tekstiili ja mööbli tootmine. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja koopad, kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kirjad koopa seintel annavad tunnistust, et esimesed turistid olid kohal juba 1213. aastal.
Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud A pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel A kujunenud veereziimi. Karstinähtused: karrid, karstilehtrid, kurisud, karstijäänukid (-seened), T orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, E allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. A Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. D U S Karst M Karst võib esineda enam kui 50 milj. km2 alal (ligi 1/3 maismaast), kus leidub vees lahustuvaid kivimeid (kivisool, lubjakivi, kips). A Esineb ka Põhja-Eestis
KARSTIKOOBAS EESTI PIKIM KARSTIKOOBAS ASUB HARJUMAAL JA ON 58 M PIKK. EESTI KARSTIKOOPAD ON MADALAD JA VÄIKESED, SEST MEIE KARST ON NOOR HAKKAS ARENEMA ALLES PEALE VIIMAST JÄÄ-AEGA EUROOPA SUURIMAD KARSTIKOOPAD ON SLOVAKKIAS, SLOVEENIAS, TSEHHIS, ITAALIAS, PRANTSUSMAAL, RUMEENIAS, VENENEMAAL KRIMMIS STALAKTIIDID ... ON TILKEKIVID, MIS RIPUVAD ALLA KOOBASTE LAGEDES. TILKUV VESI JÄTAB MAHA ÕHUKESE LUBJAKIHI, MIS JÄRK-JÄRGULT KASVAB NN. PURIKAKS STALAGMIIDID MAHA TILKUNUD VESI VALGUB LAIALI, ÕHUKE LUBJAKIHT KASVATAB MAAST KASVAVA PURIKA - TILKEKIVI KARSTISAMBAD AJA MÖÖDUDES VÕIVAD PURIKAD KOKKU KASVADA, MOODUSTADES SAMBAID JA GALERIISID. TILKEKIVI KASVAB VÄGA AEGLASELT: KESKMISELT 1 MM AASTAS KARSTI MÕJU ALUSELINE JA KARE PÕHJVESI PÕHJVEETASEME SUUR KÕIKUMINE SUUR PÕHJAVEE REOSTUSOHT KARSTIALA ÄÄREALADEL VEEROHKED ALLIKAD (NÄIT.
Julia alpides) (vt. Joon 1). Lõuna pool lähenevad Alpid üle valdavalt 300 500 m kõrguseks Karsti platooks ja Dinaari mäestikuks.Maa idapoolmiku hõlmavad Alpide ja Dinaaride eelmäestikud ning kõrgustikest liigestatud Pannoonia tasandik. Sloveenia alast, kus aluspõhja moodustavad lubja- ja dolokivid, konglomeraat ja bretsa, on karstunud. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja karstikoopad(kogupikkus 25,6 km ), kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kuna maa on mägine, armastavad sloveenid suusatada ja matkata.Tugeva karstimise tõttu on järvi vähe. Enamik neist asub Julia Alpides, neist suurimad on Boshinjko (3,3 km) ja Bledi järv (1,4 km). Maalilise Bledi järve keskel on väike Otoki saar. Pärimuse kohaselt lähevad seal kõik salajased soovid täide. Tähtsamad jõed on kirde-kagu suunalised orgudes voolavad Doonau parempoolsed lisajõed Sava (221 km) ja Drava (vt. joon 1)
Maapinnal esinevad karstivormid- *karrid *avalõhed *neeluauk *karsti lehter *karstiorg maa all esinevad karstvormid- *karstiallikad *salajõed *karstikoopad tuhala nõiakaev- all on salajõed ,suur vee ajal on nii palju vett et vesi tungib välja seda ohustab kaevandus,tahektakse rajada karjääri ehk vesi pumbatakse välja karstikoopa laest ripuvad alla tilkekivid e stalaktiit põrandalt kasvavad kõrgele stalagmiidid need tekivad koopast tilkuvast veest, ladestub välja lubisool probleemid karstiga- *põhjustab madalate alade liigniiskust *raskendab ehitustegevust *maapinna sisselangemised Soo soo on püsiva liigniiskusega ala kus ladestub turvas soo tekib kui sademete hulk ületab auramise ja puudub vee äravool turvas- *niiskuse ja hapnikuvaeguse tõttu osaliselt lagunemata,jäänud taimejäänustest tekib sete *turvas koguneb,kui taimse materjali lagunemise jaoks pole tingimused soodsad-vesi külm,
1700 a eKr tabas Kreeta saart suurtulekahju, ning maavärinad. Kreetat on iidsest ajast saadik peale tabanud igal sajandil vähemalt kolm ränka maavärinat. Minose kultuuri õitseaeg 1600-1500 eKr. Knossos ja Phaistos Euroopa vanimad linnad. 1830 a. eKr tabas Vahemere piirkonda taas katastroof, mille tagajärjel jäid tühjaks linnad ja lossid hävisid. Paleed elasid katastroofi üle. Rahvausund Rahvausundi keskusteks olid Kreeta koopad, tähtsat osa etendasid stalaktiidid ja stalagmiidid, mille ümber olid seatud väärtuslikud ohvriannid. Oli ka taraga piiratud salusid kus austati pühi õlipuid ja kodualtarid. Mükeene tsivilisatsioon Tähendab eelajaloolist Mükeene ühiskonda ja keskusi mandri-Kreekas, mis arenesid välja umber 1600a eKr. 1600-1200 vahel jagunes Kreeka väikesteks kuningriikideks. Knossose langemisega 1400 eKr kadus Mükeene peamine võistleja ning saavutati haripunkt, valitsedes kogu Egeuse mere lõunaosa. Mükeened olid kaupmehed ja sõdalased
Delta kasvamine, st. setete kuhjumine, täidab madalad mered ja maismaa laieneb. Milliseid pinnavorme tekitab vooluvesi? Jõesäng, jõeorg, delta, uhtorg Kus on Eestis uhtorge? Haanja ja Otepää kõrgustikus Millised on Eesti suuremad salajõed (vesi voolab edasi maa all) Jõelähtme, Kuivajõe, Erra ja Salajõe. Kus Eestis esineb karsti? Kostivere, Tuhala, Kuivajõe ja mitmel pool mujal Põhja-Eestis. Stalaktiidid - laest tilkuvad tilkekivid karstikoobastes Stalagmiidid - karstikoopa põrandal olevad sambakujulised tilkekivid Kuidas tekib põhjavesi? Osa vihma- ja lumesulamisvetest imbub maapinda ja jääb kivimite lõhedesse, pooridesse ja tühimikesse. Nimeta maapealseid ja maaaluseid karstivorme Maapealne - kuristu Maa-all - karstikoopad Mis põhjustavad maalihet? Pärast vihma muutub pinnas mäenõlval raskeks põhjavee mõjul ja vajub allapoole. Kus on lainete purustav mõju e. murrutus kõige suurem? Merre ulatuvatel poolsaartel ja neemedel
lahustumine pinna- ning põhjavee poolt. (maaalused ojad, koopad) Karst on looduses laialt levinud, esineb seal kus kivimid on vees lahustuvad. Karsti eelduseks on karstuvate kivimite olemasolu ja piisavalt sademeid (vett). Karstuvad kivimid on kivisool, kips, lubjakivi, dolomiit. Oluline on just Ca ja Mg suhe. Karstid jagatakse sügavuse järgi: Pindmised karstid ja süvakarstid Pinnakatte paksuse järgi: Avatud karstid ja suletud karstid Stalagmiidid (põrandalt üless) ja stalaktiidid (laest alla) tilkekivi. Karstis levinud põhja- eestis Eestis enimlevinud karstivorm on kurisuud mitme meetri laiused lehtrid/lohud mis neelavad pinnavett. Suurim läbimõõt üle 100m ning kuni 7 m sügavust. Teada 11 karstikoobast 24 karstialal. Enamus karstikoopad tekkinud lubjakivisse hea lahustuvus. RADOON On keemiline element, järjekorranumbriga 86. Selle isotoobid on radioaktiivsed. On loodusliku kiirguse allikas
Ringkäik koobastes kestab 40 minutit, seda on võimalik teha ka ekskursioonilaevaga Font de sa Cala või Cala Ratjadast. Drachi koopad Mallorcal Drachi ehk draakoni koopad asuvad Mallorca läänerannikul Puerto Cristo maalilise linna lähedal. Koopad on võimsad, eriti nende suuruse tõttu - see on kui samm teise maailma. Drachi koopad on kaks kilomeetrit pikad ja hästi valgustatud, et võiks näha nende kogu ilu. Tuhanded stalagmiidid ja stalagtiidid kaunistavad kolme kambri, Cueva Negra, Cueva Blanca ja Cueva Luis Salvator, seinu. Koopad on eriti kuulsad maa-aluse järve Lago Marteli tõttu, mis on nimetatud Edouard-Alfred Martel, kes avastas koopad 1896. aastal. Maa-alune järv on ilmselt üks suurimaid maailmas ja iga tunni järel kustutatakse valgus ning kolm paati sõidavad üle järve, saadetuna klassikalisest muusikast, mida paadis istuvad muusikud mängivad
Karst- karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleks ja selle tagajärjel kujunenud veereziim. Esineb Põhja- Eestis Karrid- vihma või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid Koopad- maaalused tühimikud Koopad tekivad? Põhjavee toimel, lainetuse kulutaval toimel, vulkaanilise tegevuse toimel, inimtegevuse tagajärjel Stalaktiidid- koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid( Nagu Damlates Gate'is Türgis) Stalagmiidid- koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammas või koonilised tilkekivid( Türgis, mille taha oli valgustus peidetud) Kanjon- piklik, sügav ning kitsas järsuseinaline org( tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena) Rannik- randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd Randla- mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab lainetus Murrutus ehk abrasioon- maismaa purustamine lainetuse toimel
Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid, karrid, karstilehtrid, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, puusavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad. Nimbocumulus- rünksajupilv, suured tumedad pilved äikese ajal. Mis on sufosioon?Geoloogiline protsess- mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu
Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid, karrid, karstilehtrid, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, puusavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad. 6. Nimbocumulus- Kihtrünkpilved 7. Mis on advektiivne udu? Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasnev õhutempi langemine kastepunktini või alla seda
liikuva pinna- ja põhjavee toimel. Karstiks nimetatakse karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veerežiimi. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. 2. Võrdle mõisteid „stalaktiit“, „stalagmiit“ ja „stalaknaat“. Stalaktiidid on koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid. Stalaktiidid võivad moodustada “kardinaid”. Stalagmiidid on koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammasjad või koonilised tilkekivid. 3. Mille poolest erinevad karstivormid ja sufosioonilised pinnavormid? Karstivormid tekivad pinna- ja põhjavee lahustava ja mehhaanilise toime tulemusel. Oma osa on ka hilisemal langatusel. Sufosioonilised pinnavormid (orud, koopad) on tekkinud põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakande tulemusel. 4. Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist?
Mõhnad on kuhjekõrgendikud. Koosnevad peamiselt liivast ja kruusast. Liitude moodustavad mõhnastikke. Irdjää on nn surnud jää, liikuvast liustikust eraldunud osa. 58. Karst Karstiks nimetatakse karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karstinähtused: karrid, karstilehtrid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed,allikad, tilkekivid: stalaktiidid, stalagmiidid. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset 59. Eoolilised pinnavormid (tuuletekkelised) Luide positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosneb teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Liikuvad luited ilma taimedeta. Valged luited Hallid luited üksikute rohttaimedega. Deflatsioon kivimite kulutamine tuule poolt kantavate osakestega.
Tekib karst karstumine – kivimite keemiline lahustumine ja liikuva põhjavee mehaaniline kulutamine karst – karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleks ning selle tagajärjel kujunenud veerežiim karstinähtused: karrid, karstilehtrid, kurisud, karstijäänukid (-seened), orud, avalõhed, šahtid, koopad, tunnelised, maa-alused järved ja jõed, stalaktiidid, stalagmiidid. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset karst võib esineda enam kui 50 miljonil km 2 alal (ligi 1/3 maismaast), kus leidub vees lahustuvaid kivimeid (kivisool, lubjakivi, kips). Esineb Põhja-Eestis karrid – vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (lohud, vaod, lained jne) Koopad: Koopad ehk maa-alused tühimikud võivad tekkida: 1
4. MERETEKKELISED PINNAVORMID Murrutuspangad, rannajärsakud, rannabarrid, maasääred, rannavallid. (õpik lk. 31) 5. PÕHJAVEETEKKELISED PINNAVORMID Kujunevad siis kui pinna ja põhjavesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekivad maapinnal lõhed ja varingud, seda protsessi nimetatakse karstumiseks. Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kostivere, Tuhala, Uhaku, Kuimetsa karstialad. Karstivormid: kurisud, karrid, salajõed, langatuslehtrid, karstiväljad, stalaktiidid, stalagmiidid. (õpik lk 32) 6. RASKUSJÕUTEKKELISED PINNAVORMID Rusukalle pankrannikuesine murenenud kuhjatis. 7. IGIKELTSATEKKELISED PINNAVORMID Söllid ehk suletud lohud kohad, kus jää ja külmunud pinnas sulas üles hiljem kui ümbruskonnas. Osa suletud lohkusid on tänaseks järvenõod. 8. TUULETEKKELISED PINNAVORMID Esineb peamiselt mere ja järveliivade alal, mis on olnud tuule tegevusele avatud. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad
Eksogeensed pinnavormid: vee-, tuule-, igikeltsa- jne tekkelised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? Karstumine (karstification) on kivimite keemiline lahustumine ja mehhaaniline kulutamine liikuva pinna- ja põhjavee toimel. 2. Võrdle mõisteid „stalaktiit“, „stalakmiit“ ja „stalaknaat“. Stalaktiidid on koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid. Stalagmiidid on koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammasjad või koonilised tilkekivid. Stalaknaadid on tilkekivi sambad. 3. Mille poolest erinevad karstivormid ja sufosioonilised pinnavormid? Karstivormid tekivad pinna- ja põhjavee lahustava ja mehhaanilise toime tulemusel. Oma osa on ka hilisemal langatusel. Sufosioonilised pinnavormid (orud, koopad) on tekkinud põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakande tulemusel. 4. Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist?
Karstuvad kivimid, tektoonilised lõhed/poorid. Piisavalt sademeid(vett) Paks aeratsioonivöö (seal toimub kivimite lahustamine kõige intensiivsemalt) Pindmised(karstilehtrid, langatuslehtrid, kurisuud) ja süvakarstid. Karstikoopad. Karstilehtrid tekivad tavaliselt ulatuslike struktuuridena. Ühele tektoonilisele lõhel koondunult nt. Karstikoopad tekivad maaaluste jõgede vooluteedel. Pinnases kaltsiumkarbonaadist küllastunud vesi tilkudes koobaste laest, tekivad settides stalagmiidid ja stalaktiidid. Veepinnani jõudes muutub stalagmiit ümaraks vormiks(padi), jaotades settiva aine ühtlaselt laiali. Eestis Tuhala karstikoopad, karstilehtrid, maa-alune jõgi, nõiakaev. Maateaduste alused I (9.okt) Maalibisemised ja varingud kivimmassi allalibisemine nõlval raskusjõu mõjul. Looduslik varikalde nurk on 35-45'. Üldiselt, mida peenem aine, seda väiksem nurk. Oluliseks parameetriks on niiskusreziim. Mõjutab setete püsivust
annaabi.ee 
