Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmaussid. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt, harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini. Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis), kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan apteegikaan (Hirudo medicinalis), keda ajalooliselt harvem tänapäeval on kasutatud meditsiinis. Taksonoomia Riik Loomad Animalia Hõimkond Rõngussid Annelida Klass Vöösed Clitellata Alamklass Kaanid Hirudinea KASUTATUD KIRJANDUS - http://et.wikipedia.org/wiki/Kaanid - http://et
Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmasussid. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini. Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis),kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan apteegikaan (Hirudo medicinalis), keda ajalooliselt harvem tänapäeval on kasutatud meditsiinis. Kaanid on hermafrodiitsed ehk mõlemasoolised organismid ühes kaanis on nii emas- kui isassuguelundid. Kaanid paljunevad suguliselt. Kaanide suguavad (emas- ja isassuguava) asuvad üldjuhul eespool keha keskkohta. Üks kaan toimetab oma seemnerakud teise
Paks jõekarp Jõekarp Jõekarpplased Karbid Limused Loomad Unio crassus Unio Unionidae Bivalvia Mollusca Animalia Harilik mudatigu; mudakukk Mudatigu Mudatigulased Tüüsilmalised Teod Limused Loomad Lymnaea stagnalis Lymnaea Lymnaeidae Basommatophora Gastropoda Mollusca Animalia LÜLIJALGSED Hulkjalgsed Harilik kivihark Kivihark Sadajalgsed Putukad Lülijalgsed Loomad Lithobius forficatus Lithobiidae Lithobiomorpha Chilopoda Insecta Arthropoda Animalia
· Pantser on liigispetsiifiline. Rohevetikad: · Leidub üherakulisi viburitega ja viburiteta, koloniaalseid, hulkrakseid, niitjaid. · Suurus mõnest mikromeetrist, mõnekümne sentimeetrini. Zooplankton: · Järvevees elab palju palja silmaga nähtamatuid, väga tillukesi loomi ,kes moodustavad kokku hõljumi e zooplanktoni. · Vesikirbulised (1mm pikkune) · Aerjalgsed · Keriloomad Kaldapiirkonna selgrootud: 1. Mudatigu (lymnaea stagnalis)- veedab oma elu vees. · Tema koda meenutab keerdus torni. Ta suudab hingata ainult õhuhapnikku ja peab selleks ajuti tõusma veepinnale hingama. Seda teeb ta koda alaspidi veepinnal rippudes. · Mudatigu toitub veetaimedest. · Eesti suurim mageveetigu- koja kõrgus 45-60mm, laius 20-30mm · Mudatigu on hermafrodiit- mõlemasooline · Paaritumisel seemendavad partnerid teineteist vastastikku.
Seedesüsteemi ruumikam osa on pugu. Raigasid mitu, munasarju tavaliselt üks paar. Kookonisse munetud munadest arenevad vastsed, kes kookoni vedelikus ringi ujuvad, läbinud metamorfoosi väljuvad kookonist. Liikide arv:21 Kirjandus: Kokkuvõtvat tööd ei ole Selts: Kärsskaanilised (Rhynchobdellida) Lõuad puuduvad, toitu haaratakse väljasopistatava neelu e kärsa abil. Esindajad: lamekaan Glossiphonia complanata, pisikaan Helobdella stagnalis, kalakaan Piscicola (=Ichthyobdella) geometra. Selts: Lõugkaanilised Arhynchobdellida (=Gnathobdellida) Suus paikneb kolm poolkuukujulist lõuga. Toituvad selgroogsete verest või väikestest selgrootutest. Esindajad: apteegikaan Hirudo medicinalis, hobukaan e. püdal Haemopis sanguisuga, ahaskaan Herpobdella (Erpobdella) octoculata. Hõimkond: Limused Mollusca Väga mitmesuguse välimuse ja eluviisidega loomarühm. Iseloomulikud kolm tunnust:
Pikad ja silinderjad, enamasti tumedad. Isasel saba harkjas, vastne kidalise kärsaga, väljub munast peremehe sooles. Nugivad ja kasvavad suureks putukates, väljuvad (alati vette)vaid sigimiseks.N: Gordius aquaticus. 23. Meie magevetes elavad ümarussid on jagunemata kehaga, nahk on neil sile ja värvitu. Ujuvad ja tungivad vingerdades läbi põhjasetete. Enamik on mikroskoopilised, mõni kuni 10 mm pikkune. Suurim meie vetes elav ümaruss on Dorylaimus stagnalis. Neid võib leida järvede ja jõgede põhjasetetest. Toituvad orgaanilisest ainest, mis settib veekogude põhja. 24. Kummarloomad. Kinnitunud, enamasti koloniaalsed, enamasti meres. Loomik peekri kujuline, tolle servas kombitsad, mille ripsmed suunavad vett keskelt eemale. Suu ja pärak mõlemad keset kombitsaid, vars kinnitub looma seljapoolele. Ärritamisel vars kõverdub (kummardub). Ilma tsöloomita, sees parenhüüm. Hermafrodiitsed. Ripsmeline vastne.
harvem mônede teiste kalatoiduliste lindude sooles. Liigi keha on piklik, kuni 0,5 cm pikkune, keskosa sissenöördunud, lameda labidakujulise ees- ja jämenenud tagaosaga. Suuiminapa külgedel asetseb kaks väiksemat napakest koos pisikeste kôrvakujuliste jätketega. Parasiidi arenemine toimub järgmiselt. Imiussi munad satuvad kajakaliste väljaheidetega vette. Siin väljub munast ripslane ehk miratsiid, kes ujub vees ja ning tungib seejärel suurde mudateosse (Lymnea stagnalis). Vaheperemehe organismis moondub ripslane kotlaseks ehk sporotsüstiks, milles moodustuvad soollased ehk reediad ning viimase sees hargnevad sabaga händlased ehk tserkaarid. Tserkaarid lahkuvad mudateo seest ning otsivad üles kalu. Kala organismi vôib tserkaar sattuda kahel viisil: kas koos veega seedekulglasse vôis siis läbi lôpusete ja naha. Igal juhul satub tserkaar verre. Verevool kannab ta silmadesse, kus ta tungib silmaläätsesse,
kogudes. Võivad jala abil settes kaevuda, vabalt lamada, büssuseniitide abil kinnituda, auke puurida. Näide: Kaunkarbid (Ensis spp.). 35. Tigude (Gastropoda) kaks põhirühma Eesti vetes, nende ehituse peamised erinevused, näiteid Alamklass kopsteod (Pulmonata) Ehitus: Lõpused kadunud; mantel talitleb paljudel kopsuna, hingates õhku. Koja suue enamasti kaaneta. Mõnel rühmal on koda mandunud (nälkjad). Näited: harilik mudatigu (Lymnaea stagnalis), väike labatigu (Planorbis planorbis), sarvtigu (Planorbarius corneus), põistigu (Physa fontinalis), napptigu (Ancylus fluviatilis). Alamklass eeslõpuselised (Prosobranchia) Ehitus: Mantliõõs koos paaritu lõpusega ja pärakuga avaneb keha eesosas. Koja ava sulgub kaanega. Näited: ematigu (Viviparus), keeristigu (Bithynia), sulgtigu (Valvata), vesiking (Theodoxus); ka tulnukliik Potamopyrgus antipodarum meres ja Saaremaa Karujärves. 36
annaabi.ee 
