20-aastane Kristjan leiab, et Viimsist puudub üks korralik kino. "Selleks, et head kinoelamust saada, tuleb alati linna sõita, aga see võtab nii kaua aega, miks meil ei võiks siis siin Viimsis ühte head kino olla?" lausub ta. Siis kohtasime tänaval sportlikku kahe-lapse ema Paula't, kes ütles nii: "Mina, kes ma igapäevaselt sporti teen, ausan seda väga, et koolil oleks oma staadion. Siiani on vald suutnud ehitada kaks suurt, aga ilusat kooli, kuid staadionist pole haisugi, võib-olla oleks aeg nüüd ka sellele tähelepanu pöörata. Sattusime küsitlema ka paari lapsevanemat, kes kõik arvasid, et vana Piilupesa majaga võiks midagi ette võtta, "Mis ta seal niisama ikka seisab, las parem lapsed tunnevad sellest rõõmu," sõnasid nad. Kui olime Ellega juba päris kaua Viimsi peal ringi tiirutanud, jõudsime otsaga taas Grossi poe juurde, kust meie küsitlus alguse sai, siis kohtasime
jumalateenistused ning ohverdamised Olümpiamängud kestsid 5 päeva. Olümpia välimus Olümpias asus Kreeka suurim staadion 212 m pikk ja 31 m lai. See mahutas algul 20 000 pealtvaatajat, hiljem 40 000 vaatajat. Võistlusi vaadati püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Staadionist itta jäi 770 m pikkune ja 320 m laiune hipodroom hobukaarikute jaoks. Olümpias oli avar gümnaasium võimlemiskool ja palestra - maadluskool koos saunade ja õpperuumidega ning varakamber. Olümpia staadion Gümnaasium Mis spordivõistlused toimusid? Staadionijooks (192,3m) Pikamaajooks (4,7 km) Viievõistlus Maadlus Rusikavõitlus Pankration
eritreening Elises. Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna. Siin kontrollisid nende vastavust olümpiamängude nõuetele kohtunikud. Võistlejad lõpetasid treeningu 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Istekohad olid ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele. Staadionist itta jäi 770m pikkune ja 320m laiune hipodroom. Veel asusid Olümpias avar gümnaasium ja palestra koos saunade ja õpperuumidega ning varakambrid väärisesemere hoidmiseks. Võistlused olümpias Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu(1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus
aastal avatud A. Le Coq Arenal, mis mahutab 9692 ja koos lisatribüünidega kuni 11000 pealtvaatajat Staadion avati 2. juunil 2001 väljamüüdud MMvalikmänguga Hollandi vastu. See on Eesti suurim jalgpallistaadion. A. Le Coq Arena on ühtlasi jalgpalliklubi FC Flora koduväljak. Varasem peamine koduväljak oli Kadrioru staadion, mis juunis 1926 avati 3:1 võiduga sõpruskohtumises Läti vastu. Kadriorus on istekohti 5000 pealtvaatajale ja erinevalt A. Le Coq Arena staadionist peetakse seal regulaarselt ka kergejõustikuvõistlusi. Eestis on sõpruskohtumisi peetud veel ka KohtlaJärvel, Kuressaares, Narvas, Pärnus, Tartus Valgas ja Viljandis. Fännid Eesti koondise arvukaim fännirühmitus on Jalgpallihaigla, millel on üle 600 liikme. Rühmitus on seadnud eesmärgiks "tegeleda kõigi oma meeskonna toetamist puudutavate küsimustega alates piletite levitamisest spetsiaalsesse fännisektorisse
Siin kontrollisid nende vastavust olümpiamängude nõuetele kohtunikud. Võistlejad lõpetasid treeningu 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Istekohad olid ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele. Staadionist itta jäi 770m pikkune ja 320m laiune hipodroom. Veel asusid Olümpias avar gümnaasium ja palestra koos saunade ja õpperuumidega ning varakambrid väärisesemere hoidmiseks. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis
TREENERID 6 Gert Sarapuu Sten Lepamaa 4.5. SWOT analüüs Tugevad küljed Nõrgad küljed Usaldusväärsed ,koolitatud personal Puudub jõusaali ja ujula võimalus Talvel on sisetreeningud kaugel väli treening staadionist Võimalused Ohud Sponsor Väga tugevad ja kogenud konkurendid 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUTE MAKSUMUS Vajalikud investeeringud (aastate kaupa) 2012 2013 2014 1. Põhivara 1.1. Maa 1.2. Hooned ja rajatised 1.3. Seadmed 2. Käibevara 2.1. Raha 1 700 2 500 4 300 2.2. Varud Kokku investeeringud 5.2
Kuju katmiseks olevat kulunud 12 000 kg kulda. Kreeklased tulid kaugelt ja lähedalt seda erakordset kunstiteost imetlema. Inimest, kes polnud kordagi näinud Zeusi kuju, peeti õnnetuks. Zeusi kuju ei ole säilinud. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Istekohad olid ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele. Staadionist itta jäi 770 m pikkune ja 320 m laiune hipodroom. Veel asusid Olümpias avar gümnaasium ja palestra koos saunade ja õpperuumidega ning varakambrid väärisesemete hoidmiseks. 4.9.3. VÕISTLUSED OLÜMPIAS Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksus (1 staadion = 192,3 m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandusid pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7 km) ja viievõistlus
vahelises kolmnurgas asetsesid laiad tänavad ja ilusad majad. Põhjamüüris olevast Koressose väravast algas peatänav, mis suundus lõuna poole. paremat kätt jäi linna keskel asuv viiesaja meetri laiune ja seitsmesaja viiekümne meetri pikkune meresadam, vasemale saja meetri kõrgune Pionose mägi, millel valendasid jõukate kodanike villad. Edasi möödus peatänav suurepäraste skulptuuridega ehitud staadionist, kuni jõudis kakskümmend viis tuhat pealtvaatajat mahutava teatrini.Siit, risti peatänavaga, viis nöörsirgelt sadamasse poole kilomeetri pikkune ja kümne meetri laiune Efesose kõige luksuslikum tänav. see paraadtänav oli mõlemalt küljelt palistatud marmorsammaskäiguga, tänava otstes aga kõrgusid monumentaalsed väravad. Linna peaväjlak oli sillutatud marmoriga, ei puudunud ka imehea akustikaga odeion (kontserdihoone). Arhitektuurikunsti tipp oli aga jumalanna Artemise tempel.
Seal on segunenud eesti ja vene kultuur. Sellest lähtudes võiks laagrid olla nii jalgpalli oskuste kui ka vene ja eesti keele omandamise poole pealt küllaltki atraktiivsed. Võimalus oleks suvel jalgpalli väljakul ka erinevaid võistlusi pidada. Näiteks sel aastal peeti Kallastel, mis on 24 kilomeetri kaugusel, Heatahte Mängud jalgpallis Valgevene toetuseks liitumaks Schengeni ruumiga. Seega potensiaali võistluspaigana oleks (Sorgin 2014). Liskas on järv staadionist 50 meetri kaugusel, mis teeb palaval ilmal enese jahutuse mänguvoorude vahel eriti mõnusaks. Järvest edasi rääkides. Suvistel puhkepäevadel soovivad inimesed enamasti alati puhata järve lähedasel alal. Piirkonnas, kus vanemad võivad end lõdvaks lasta ning mudilastel 11 vabalt ringi joosta. Peipsi järv sobib väikeste lastega perekondadele just seetõttu, et vesi läheb seal sügavaks väga aeglaselt
viinamarju ning karjatada kitsi. Austati ka langenud kangelaste haudu, mille ümber kasvavad puud olid pühad. Isegi nende vilju ei tohtinud korjata. Kangelaste kultusega olid seotud ka spordivõistlused, nagu näiteks olümpiamängud jumal Zeus'i auks (esimest korda 776 e.Kr) Peloponnesose poolsaarel. Siin mängudel võita oli väga suur au. OLÜMPIA (Zeusi pühamu Elises, vt Antiigileksikon II, lk 46) koosnes templitest, staadionist, pühast puudesalust allikaga, palestra'st (sammastest piiratud õu 41 x 41 m võimlemiseks ja suhtlemiseks). Aiakunsti seisukohalt olid tähtsamad pühapaikadesse kuuluvad nn nümfeionid (ld. k nymphaeum) - loodusvaimude e nümfide kummardamise kohad. Nendega liitus alati väike park, allikas või seda asendav veeseade, samuti grotto, grott e koobas, mis hilisematel aegadel oli tehislik, ehitatud pehmetest urbsetest kivimitest. Nümfeionist ja selle
annaabi.ee 
