Vastused küsimustele: Küsimused 1. Kirjeldage mikroobide jaotumist mulla erinevates kihtides. Mikroobid on peamiselt mulla peamistes kihtides huumuskihis ning leetkihis, kuna neis leidub küllaldaselt toitaineid ja hapnikku. Alumistes kihtides on suuteliselt elama vaid anaeroobsed bakterid, kes ei vaja elus püsimiseks hapnikku. (Allikas: Vikipeedia) 2. Tooge välja mulla alalised mikroobid. Mulla alalised mikroobid on proteo- ja tsüanobakterid, aktinomütseedid, sporogeensed batsillid jt. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 3. Mis mõjutab mikrobioloogiliste protsesside dünaamikat mullas? Nimeta olulisemad tegurid. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika sõltub keskkonna tingimustest nagu näiteks mulla pH ja orgaanilise aine sisaldus ning mulla keskmine temperatuur. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 4. Mis on iseloomulik klostriididele? Tooge välja eoste tekkepõhjused.
Mikroobid on peamiselt mulla peamistes kihtides huumus ja leetkihis, kuna neis leidub küllaldaselt toitaineid ja hapnikku. Alumistes kihtides on suuteliselt elama vaid anaeroobsed bakterid. (Allikas: Vikipeedia) 2. Tooge välja mulla alalised mikroobid. Mulla alalised mikroobid on proteo ja tsüanobakterid, aktinomütseedid, sporogeensed batsillid jt. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 3. Mis mõjutab mikrobioloogiliste protsesside dünaamikat mullas? Nimeta olulisemad tegurid. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika sõltub keskkonna tingimustest nagu näiteks mulla pH ja orgaanilise aine sisaldus ning temperatuur. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 4. Mis on iseloomulik klostriididele
palju mikroobe(söötade lõhustamis protsessid). Peensool-vaene.Jämesool-üks rikkamaid.kokid, tselluloosi lagundajad, pärid, hallitused.Palju toitu mikroobidele.on ka haigustekitajaid-kuid nende arv jääb alla kriitilise piiiri, loome ei haigustu. 12. Õhu mikrofloora ja selle muutused Sattumine-mullast, veest, taimedelt, inimeselt.Sobivus arengus-KEHV. Asustatud piirkondades rohkem.Puud ja põõsand vähendavad mikrofloorat.Liikide rohke- kokid, satrsiinid, pärmid, hallitused, sporogeensed, asporogeensed bakterid, viirused. Levivad tuberkuloosi tekitajad, põletiku tekitavad stafülokokid. Ruumide hindamine-mikroobide üldarvu ja sanitaarnäitajalike mikroobide(hemolüütilised) arvu järgi 1 kuupmeetris õhus. Mikr.vähendamisel ruumides- sissejuhitava õhu filtreerimine, kiiritamine ultravioletkiirtega, osoneerimine. Suurlinnas-3000, pargis-1000, elumajades-kuni 1500-rahuldav.2500 mitterahuldav, toiduainetetööstustes-100-500. 13. Põhjavee mikrofloora
väiksem on spoor. Moodustuv spoor kattum TPMga , moodustub 2 membraaniga kaetud prospoor. Prospoori kahe membraani vahele hakkab sünteesuma PDG kiht- korteks. Spoori peale moodustub spoorikest ja eksospoorium. Spoor vabanem emaraku autolüüsil. Idanemine: Lüüsub korteks, varuvalgud hüdrolüüsuvad, algab DNA süntees. Spoori lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed on nt perekonnad Bacillus, Sporobacillus, Sporomusa. Botulism ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Siberi katku endospoorid võivad idanemisvõimelistena säilida väga pikka aega, nagu ka botulismi tekitajad. Siberi katk levib inimesele kariloomadelt, inimeselt inimesele haigus ei nakka. Botulism seevastu nakkab ka inimeselt inimesele, on vära raske nakkushaigus mis
Mida sügavamad on mulla horisondid, seda vaesemad on nad orgaanilistest ainetest ja seda raskem on õhu juurdepääs sinna. Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente kui ka aktinomütseetide, vetikate, ainuraksete jt. organismide liigid. Mulla alaliste asukate hulka kuuluvad näiteks mitmesugused aeroobsed ja anaeroobsed valgulagundajad. Enamik neist on sporogeensed nagu Bacillus subtilis, B. cereus var mycoides, B. megaterium ja anaeroobsetestClostridium sporogenes, Cl. putrificus jt. Muld sisaldab rohkest veel ka tselluloosi lagundavaid baktereid, nitrifikaatoreid, denitrifikaatoreid, õhulämmastikku siduvaid aga ka väävli, raua ja teiste ainete ringluses osalevaid organisme. Mullas leidub alati ka haigustekitajaid baktereid, eelkõige spoore moodustavaid liike näiteks Clostridium'i perekonnast
kasvatamisega termofiile. Kui söötmest jätta välja lämmastik, saavad paljuneda vaid õhulämmastiku sidujad. Veest spirillide isoleerimiseks piisab, kui võtta tiigi- või jõevett, sellele lisada aminohappeid või orgaanilisi happeid (võib lisada peptooni) ja hoida soojas kohas, et spirillid hakkaks paljunema. Kui materjal nt enne rikastamist läbi kuumutada või kuivatada, siis hakkavad kasvama sporogeensed bakterid (endospoorid jäävad kuumutamisel ellu ja idanevad). Sporogeenide hulgas saab omakorda selekteerida nt aeroobe (batsillid) ja anaeroobe (klostriidid). Fototroofsete bakterite rikastuskultuure kasvatatakse valguse käes. Lisades kk-da väävliühendeid saab soodustada fotosünteesivate väävlibakterite kasvu. Kuivatamine aitab rikastada ka aktinobaktereid (koniidid säiluvad ka kuivas mullas). Teatud inhibiitorite
2) rasvad ja rasvataolised ained, 3) polüfosfaadid ja 4) väävel. Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis (polümeriseerunult), nad ei lahustu vees ega tõsta seega rakusisest osmootset rõhku. Kui tekivad soodsad tingimused, siis hakatakse neid varuaineid jälle kasutama. Polüsahhariidid, rasvad ja polü-hüdroksüalkanoaadid on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense C-allikana. Nende arvel saavad rakud elus püsida teatud aja ja sporogeensed vormid ka sporuleeruda. Polüfosfaadid on fosfori varuks. Väävel on elektroni doonori (redutseerija) varu fotosünteesivatel S-bakteritel ja energiaallika varu värvusetutel väävlibakteritel. Polühüdroksüalkanoaatidel on plastilised omadused ja nendest saab toota looduses lagunevat plastikut - bioplasti. VOLUTIIN metakromatiinaine e. Polüfosfaadid On ortofosfaadi lineaarne polümeer, mis koosneb kümnetest kuni sadadest jääkidest.
Idanemine toimub kiiremini kui spoori moodustumine. Spoori idanemine algab vee sisseimemisega. Hüdrolüüsub korteksi peptidoglükaan, vabanevad korteksi peptiidid ja Ca-dipikolinaat. Varuvalgud hüdrolüüsuvad, andes materjali rakuvalkude ja kesta peptidoglükaani sünteesiks. DNA süntees algab 1-2 tunni möödudes spoori idanemise algusest. Lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed bakteriperekonnad Clostridium aceticum, Thermoactinomyces vulgaris 61. Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinumi eksotoksiin. Saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele on 1-2 µg
Lisaks fermentatsioonile toimub ka soojuse ja süsinikdioksiidi vabanemine. Õlle valmistamise protsessis tekkiv (üleliigne) soojus peab hajuma võimalikult kiiresti. Protsessis tekkiv süsinikdioksiid põhjustab õlle karboniseerumise Õherakuline eukariootne mikroorganism (pole seen), liikumisvõimetu Tüüpiline raku diameeter 8-12 µm Paljuneb pingimise või pooldumise teel, kuni 30 korda Mõned liigid on sporogeensed : · Pinnakäärituspärmid kääritavad temperatuuril 15...25 °C, modustavad rakkude ahelaid, mis tõusevad intensiivsel kääritamisel pinnale Sacch. cervisiae · Põhjapärmid kääritavad temperatuuril 6 ja 10 °C juures, ei moodusta pikki rakkude ahelaid ning vajuvad käärimisel põhja . Sacch. carlsbergiensis 16. Kuidas jahvatatakse linnaseid? Erinevad jahvatusmeetodid
Kuna nimetatud bakterid on looduses laialdaselt levinud, ei ole coli-laadsete bakterite grupp seega spetsiifiline fekaalse saastatuse näitaja. Normid pinnasevesi Coli-laadsed bakterid - 20 PMÜ/100 ml põhjavesi Coli-laadsed bakterid - 0 PMÜ/100 ml 33. Klostriidid (Clostridium spp.) Klostriidid on perekonda Clostridium kuuluvad bakterid. Klostriidid on grampositiivsed, valdavalt anaeroobsed, spoore moodustavad (sporogeensed) kemoorganotroofsed pulkbakterid.Klostriidid elavad enamasti mullas, mudas ning loomade ja inimeste seedekulglas.Mõned klostriidid põhjustavad ohtlikke haigusi, nende seas botulismi, gaasgangreeni, teetanust 34. Steriilimine ja pastöriseerimine Pastöörimine ehk pastöriseerimine on toiduainete, eriti piima kuumtöötlemine enamasti keemistäpist madalamatel temperatuuridel. Pastöriseerimine on protsess, mida kasutatakse eesmärgiga
Spoori idanemine algab vee sisseimamisega. Hüdrolüüsub korteksi peptidoglükaan, vabanevad korteksi peptiidid ja Ca-dipikolinaat. Fosfoglütseraat konverteeritakse ATP-ks. Varuvalgud hüdrolüüsuvad, andes materjali rakuvalkude ja kesta peptidoglükaani sünteesiks. DNA süntees algab 1-2 tunni möödudes spoori idanemise algusest. Spoori lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed perekonnad: Bacillus (pulkbakter) ja Clostridium (pulkbakter) Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. o Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinumi valguline toksiin. C. botulinum'it leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis.
See toob kaasa rakus H2O2 ja superoksiidradikaali kontsentratsiooni tõusu ja membraanid saavad oksüdatiivselt kahjustatud. Order Bacillales *Bacillus, suurim perekond (114 liiki), kuigi osa liike on perekonna Bacillus alt viidud uutesse perekondadesse. On tehtud juurde näiteks perekonnad *Paenibacillus, kuhu on kuuluvad näiteks P. polymyxa ja P. macerans. Nad mõlemad fikseerivad N2. Perekonda Bacillus kuuluvad aeroobsed ja ka mõned fakult. anaeroobsed sporogeensed pulkbakterid. Batsillid toodavad ka antibiootikume: batsitratsiini, polümüksiini, gramitsidiini, tsirkuliini. 1835. a. kirjeldas Ehrenberg bakteri Vibrio subtilis, mis nimetati 1872. a. ümber Bacillus subtiliseks Cohni poolt. Bacilluse perekonna olulisim omadus on endospooride moodustamine. Esmalt kirjeldatigi spoore B. subtilisel (Ferdinand Cohn), seejärel aga B. anthracisel (Robert Koch). Koch kirjeldas B. anthracisel ka spoor-vegetatiivne rakk-spoor tsüklit
mittevvlibakterid) Rohelised vvlibakterid -anaeroobsed fotolitotroofid, kasutavad S0 vi H2S elektronidoonorina Suure G+C sisaldusega G+ liigid -aktinomtseedid. Aktinomtseedid on kemoorganotroofsed filamente moodustavad bakterid. Enamik mullast isoleeritud aktinomtseete on streptomtseedid, kes suudavad lagundada ligniini, kitiini, pektiini, keratiini, huumusainet. Aktinomtseetide hulka kuuluvad ka perekond Frankia liigid. Madala G+C sisaldusega liigid-sporogeensed batsillid. Bacillus (aeroobne, katalaaspositiivne) ja G+ Clostridium (anaeroobne, katalaasnegatiivne). Tsanobakterid- obligaatsed fototroofid, esinevad herakulistena, kolooniatena, filamentidena. Enamik baktereid mullas on organotroofid ja phiosa orgaanilisest ainest lisandub mulda taime juurte vi taimejnuste kujul. Mulla lemises kihis on bakterite ja seente biomass ning arvukus suurem kui sgavamates kihtides. Risosfr Risosfri mikroobikooslus erineb kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt
sünteesiks. Spooride säilumist mõjutab kosmiline kiirgus, mis põhjustab DNA kaheahelalisi katkeid. Lagunenud DNAga endospoor ei idane. Kui aga spoorid paiknevad kiirguse eest kaitstult (setetes jne), siis võivad nad väga kaua säiluda. Endospooride preparaate on soovitatud ka kasutada "dosimeetritena", et hinnata kiirgustaset (osooniaugud!) maakera eri kohtades: endospoore eksponeeritakse kiirgusele ja seejärel hinnatakse idanemisvõimet. Patogeensed sporogeensed bakterid- klostriidid Perekonda Clostridium kuulub rida patogeene. C. botulinum põhjustab toidumürgitust botulismi, C. tetani kangestuskramptõbe (teetanus), C. perfringens ja C. histolyticum gaasgangreeni. Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinum'i valguline toksiin. C. botulinum'it leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis
annaabi.ee 
