Spordivigastused Maret Kaldmäe UURIMUSKÜSIMUSED JA HÜPOTEES Uurimusküsimused olid järgmised: · Milliseid spordivigastusi teavad inimesed kõige rohkem? · Kui paljud inimesed on spordivigastustega kokku puutunud? Hüpotees: · Püstitati hüpotees: noorte(15-22) teadmine sporditraumadest ja nendega kokkupuutumisest. OLULISUS JA PROBLEEMI SELGITUS Olulisus: Noored teaksid, mis on spordivigastused. Milliseid spordivigastusi on üldiselt olemas? Miks spordivigastused tekivad? Probleemi selgitus: Noored teavad, mis on spordivigastused. Enamik noortest teavad, milliseid spordivigastusi on olemas. Pooled küsimustikule vastajatest teavad, miks spordivigastused tekivad. VALIM JA METOODIKA · Viidi läbi veebipõhisel küsitlusel. · Uuring toimus 5-7. novembril 2013 aastal. Küsitlusele vastasid kokku 24 inimest. · Küsimusi oli kokku 5. Oli kaks vastus, mida sai ise
pargiteel või staadionil sportimas. Kahjuks toob sporditegemine kaasa ka vigastusi, nii peab treenija ennast ravima ja olema treeningutest eemal. Töö teemaks on ,,Sport ja vigastused". Uurimus on läbi viidud Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilaste ja kahe korvpallimeeskonna hulgas, sest sageli tekivad treenides traumad. Nende põhjusteks võivad olla mitteteadmatus, kuidas ennast treeningutel hoida ja kaitsta, et vigastusi ei tekiks. Töös tutvustatakse, missuguseid spordivigastusi esineb ja millest nad võivad tingitud olla. Töö autor on eesmärgiks seadnud küsimuste kaudu teada saada: · millises vanuses esineb kõige rohkem spordivigastusi · kuidas spordivigastused tekivad · mida oleks vaja teha, et spordivigastusi ära hoida või ennetada · kuidas on võimalik vigastusi ennetada, mis tekivad treeningu käigus või võistlustel · milliseid vigastusi esineb kõige rohkem sporti tehes
Mitteküllaldase taastumise, kuid mitte ilmtingimata ületreenituse näitajateks on madala testosterooni-kortisooli ja glutamaadi-glutamiini suhe ja suguhormoone siduva valgu langenud tase. Ülekoormussündroomi ravi tugineb treeningkoormuse vähendamises ja taastumise pikendamises, vajadusel rakendatakse ka sümptomaatilist ravi.Kogu sündroomi ennetuseks on vajalik jälgida treeningutejärgset taastumist, vältida sportimist haigena ninf ebasoodsatest tingimustes. Ägedad spordivigastused Spordivigastusi jaotatakse mitmeti.Neid saab jagada ägedateks ja kroonilisteks. Ägedad vigastused tekitavad stressi vigastuse tagajärjel.Sinna kuuluvad luumurrud, venitused, rebedid, põrutused.Samuti saab ka ägedaid vigastusi jagada kaheks- välised ja sisemised vigastused. Välised tegurid on: Kokkupõrge teise inimese või spordivahendiga,ootamatu löök, kukkumine.
vaja keha eest hoolt kanda: teha venitusharjutusi, käia massaazis, kasutada vajadusel külma- või soojaravi, sh jahutamine, külmageelid; saunad, vannid, dusid, tervisekapsel, energiakookon. Ka harrastussportlased on oodatud füsioterapeudi konsultatsioonile, kui vaevavad lihas- ja liigesvalud ning lihaspinged, selg, kael ja pea väsivad ja/ või valutavad, häiritud on mõne liigese ja või lihasgrupi töö. Füsioterapeut annab nõu nii spordivigastusi ennetava kui ka vigastuste järgse teraapia osas. Loe lisa: .......?; www.kiropraktikastuudio.ee KASTI: Kolm tarka K-d Kui vigastus on tabanud, tugineb lihase- ja liigesevigastuse esmaabi nn Kolme K põhimõttele: külm + kõrgele tõstmine + kokkusurumine elastse sidemega. Kui meie nägemisvõime suudaks tungida vigastuse piirkonnas naha alla kudedesse, avaneks meile seal peale traumat enamasti looduskatastroofijärgse
.......................................................................... lk 17 Spordivigastuste üldiseloomustus Tavaliselt nimetatakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud organiseeritud võistlustel või planeeritud treeningutel. Nende nimetuste alla käib ka harrastusport ja meelelahutuslik sport. Erakorralisse meditsiiniosakonda sattuvatest juhtumitest on pooled spordivigastused. 2 Spordivigastusi jagatakse kahte leeri: primaarsed spordivigastused ja sekundaarsed vigastused. Primaarsete spordivigastuste alla käivad ülekoormus, kokkupõrkest teise inimesega või spordiriistaga, kukkumised jne. Sekundaarsed vigastused tulenevad varasematest paranemata vigastusteks. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad tekivad erinevatel põhjustel. Pealmiselt tekivad välised vigastused. Sisemised vigastused kutsub esile välimine vigastus, kui kutsub. Vahel võib olla ka vastupidi. 1
Teise raskusgruppi kuuluvad võimlemine, kergejõustik, jalgrattasport, suusatamine ja uisutamine. Ohutumad spordialad on aerutamine, sõudmine ja ujumine. Lihased tõmbuvad pingesse, kui neile langeb ülemäärane koormus. Lihaspinge haarab tavaliselt paar kolm lihaskiudu, kuid nende pinge muudab terve lihase normaalset funktsioneerimist. Lihase mõlemad otsad kinnituvad kõõluste abil luude külge. Vigastuste liigid Spordivigastusi jaotatakse mitmeti. Lihtne ja loogiline on jagada sporditraumad ägedateks ja kroonilisteks. Ägedad vigastused tekivad stressi vahetul tagajärjel. Siia kuuluvad luumurrud, venitused, rebendid, põrutused jms. Põhjustavad tegurid saab jagada välisteks ja sisemisteks. Välised tegurid on: - kokkupõrge teise inimese või spordivahendiga, ootamatu löök, kukkumine; - valesti valitud jalanõud, riietus, spordivahendid, kaitsevahendid; - halvad treening- ja võistlustingimused.
Küll aga kinnitavad uuringud, et sellised isiksusetunnused nagu optimism, enese-hinnang, stressitaluvus ja ärevus on kindlasti sporditraumadega seotud. Samas on isiksuseomaduste seosed traumadega lihtseostest märksa keerukamad, sest isiksuseomadused toimivad stressi ja vigastuse seose kaudu. Stress on sporditraumade tekkeks oluline eeldus. Üldiselt näitavad uurimused, et kõrgema stressitasemega sportlastel esineb spordivigastusi rohkem kui madalama stressitasemega sportlastel. Uuringud viitavad ka tõsiasjale, et kui sportlasel on vähe toimetulekuoskusi ja ka sotsiaalset toetust napib, on tal suurte elumuutuste ajal suurem risk saada spordivigastus. Samamoodi kuuluvad riskirühma inimesed, kellel on madal enesehinnang ja suuremad ärevusprobleemid ning kes on pessimistlikud ja taluvad halvasti stressoreid. Stress põhjustab peamiselt tähelepanu häiritust ja lihaspingeid. Samuti mõjutavad
6. Kuidas käituda organismi ülekuumenemise korral? 59 SPORDIMEDITSIIN NB! 60 SPORDI ÜLDAINED I TASE NB! SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI GUNNAR MÄNNIK, AALO ELLER, SIIM SCHNEIDER, REIN JALAK VIGASTUSTE LIIGID Spordivigastusi jaotatakse mitmeti. Lihtne ja loogiline on jagada sporditraumad Ägedate vigastuste ägedateks ja kroonilisteks. tekkepõhjused on Ägedad vigastused tekivad stressi vahetul tagajärjel. Siia kuuluvad luumurrud, välised ja sisemised venitused, rebendid, põrutused jms. Põhjustavad tegurid saab jagada välisteks ja sisemisteks. Välised tegurid on: - kokkupõrge teise inimese või spordivahendiga, ootamatu löök, kukkumine;
annaabi.ee 
