Raili sõbranna Raili klassivend Salatsev Seltsiv, humoorikas, kahepalgeline Sisu kokkuvõte • Oodvere • Tänapäev • Tähtsamad sündmused: Marcuse kohta tõe teadasaamine Kahe uue poisi saabumine Armumine Roometisse Armumine Marcusesse Roometi surm Õppeedukuse ja sporditulemuste langemine Huvitav ja üllatav • Raili kiire armumine • Tegelased on kahepalgelised • Ootamatu ning kurb lõpp Hinnang • Kiire teemakäsitlus • Tõsieluline ja õpetlik sisu • Lugema kutsuv • Mis ei meeldinud: Korduv sündmustik • Mis meeldis: Õige ja vale eristamine • Soovitame lugeda neil, kellele meeldivad noorte probleeme käsitlevad õpetliku sisuga raamatud.
Essee Sportides on tähtis meeles pidada, et teeksid seda korralikult ning jälgiksid et ei viiks oma pingutused üle piiri. Liigne treening on isegi halvem kui treenimatus ning selle tagajärjed võivad tekitada tõsiseid vigastusi. Ületreening või ületreenimine on tänapäeva amatöörspordis suhteliselt vähemõistetud teema. Selle üldmõte on see, et mida rohkem sa vaeva treeningute juures näed, ei tähenda kohe ka heaolu ja sporditulemuste paranemist. Erinevate inimeste ja kehatüüpide puhul on teatud piir, pärast mida liigne pingutus treeningalal mitte ei paranda nende tulemusi, vaid lausa halvendab neid. Ületreening on kõige sagedasem spordialadel, kus treenitakse palju jõusaalis, näiteks nagu kulturism. Trennide puhul siis saab vahel vähemaga parema trenni, kui saaks seda rohkema vaeva korral. Ületreenimine toob endaga kaasa palju probleeme: väsimustunne, erinevad valud, ärritatavus,
Eneseteostus ja selle hind Meil kõigil on omad sihid ning eesmärgid, mille poole püüelda, sest just need hoiavad meid jalul ja tegutsemas. Kui puuduvad sihid, puudub ka mõte millegi nimel vaeva näha. Eesmärkideks on tavaliselt unistuste täide viimine või soovitud tulemuste saavutamine. On selleks siis kas soovitud edu ning kuulsus, hea töökoht või oodatud sporditulemuste saavutamine. Kuid millist hinda ollakse nõus sellise eneseteostuse eest maksma? Eneseteostuse hind sõltub sellest, mil viisil ennast teostatakse. Sealjuures on raha enamjaolt väikseim hind, mida makstakse. Inimesed lähevad läbi tule ja vee, et kätte saada asju, mis ei osutu alati õnne toovateks nagu ametikoht, suur maja ja ilusad asjad. Ütleb ju reklaamgi ,,Võidab see, kellel on surres rohkem asju". Tihti pannakse panti tervis, mõningatel juhtudel isegi elu
hingeõhuga, ka higina - kokku umbes 2 liitrit ööpäevas. Vähemalt selle hulga vett peab organism tagasi saama, et tagada elundkondade ja kogu keha töövõimet. Peale joogivee saame suurel hulgal vedelikku ka söögiga. Täiskasvanud mehes on ligikaudu 60% ja naises 55%vett, millest rakkudes on 55% ja väljaspool rakke 45%. Lihaselistel inimestel on lihaskoes oleva vedeliku tõttu vett rohkem. Vee tasakaalu hoidmine organismis on tähtis eeldus edukate sporditulemuste saavutamiseks. Isegi 2% veekadu toob esile janutunde ja alandab töövõimet. 6% vedelikukaotus on juba tõsine takistus sportimisel- tekib nõrkus ja agressiivsus, üle 18% vedelikukaotus on aga eluohtlik. Tugeva treeningu käigus võib vedeliku kaotus ulatuda kuni 2 liitrini tunnis, paljudel vastupidavusaladel võib see ulatuda kuni 5-6 liitrini. Niisuguses koguses vett on võimatu tarbida treeningu ajal, mistõttu peab vedelikukaotuse vastu valmistuma samamoodi kui energiakaotuse puhulgi
Väsimuse perioodil ära anna järele kapriisidele, see on alati nõrkuse tunnus. Kas tahad demonstreerida oma nõrkust? 11.Meeleolu langedes pea meeles, et sinu liitlasteks ja sõpradeks on elurõõm ja optimism. 12.Ära koorma ennast asjatute ootustega. Täida aeg huvitava tegevuse või mõtetega. 13.Püüa mitte märgata pingsal treeningul tekkidaq võivaid ebameeldivaid ja isegi valuaistinguid oma kehas. On loomulik, et organismis toimub pidev ümberehitus, mis peab kaasa aitama sporditulemuste parandamisele. Käsita seda kui positiivset faktorit, treeni rahulikul, ole enesekindel. 14.Püüa selgitada ebakindluse põhjuseid. 15.Psüühilise pinge kogumine (kumulatsioon) Paneb aluse kõhkluste esilekerkimisele treeningu jätkudes. Ära anna kõhklustele järele. Soovitused treenerile psüühilise ülepinge leevendamiseks treeninguprotsessis 1.Psüühiline ülepinge treeningkoormuste tipus on õigesti üles ehitatud treeninguprotsessi loomulik rulemus (ilming)
Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust -- eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes -- saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt vettehüpped ning usukommetega. ILUVÕIMLEMINE Iluvõimlemine on ennekõike võistlussport, millega üldjuhul tegelevad noored vanuses 6-17. Seepärast võib iluvõimlemisest rääkida kui noortespordist. Märkimisväärsete sporditulemuste saavutamiseks treenivad lapsed sageli aastaid. Nendest tippu jõuavad aga vähesed. Sportlik ettevalmistus iluvõimlejatel jagatakse viide etappi: 1. algettevalmistus 5-7 a. (enamasti varem) 2. esialgne baasettevalmistus 7-10 a. 3. spetsiaalbaasettevalmistus 10- 14 a. 4. individuaalsete võimete maksimaalne realiseerumine 14-17 a. 5. tulemuste säilitamine 17- 19 a. Kiirus ja jõud (kiiruslik jõud)
Ühel nädalavahetusel paluti Erikul lüüa maa sisse paar toigast, ta oli hämmeldunud, kui lihtsa ülesande ta sai ning rõõmustas, et saab ülejäänud aja teha omi asju. Kuid tol õhtul võttis Silverhielm oma semudega Eriku kinni ja sidusid ta paljalt nende samade toigaste külge kinni. Oli südatalv ning nad valasid Erikule kuuma vett peale ja jätsid ta sinna lamama. Hiljem leidis kooliõde ta üles. Erik jäi pärast seda kõike haigeks. Erikut autasustati terve kooli ees heade sporditulemuste eest. Semester sai läbi ja algas suvi. Pierre läks Inglismaale laagrisse ja Erik sadamasse tööle. Uuel õppeaastal kiusati Pierre seni, kuni ta otsustas koolist lahkuda. Ta jättis Erikule kirja, kus ta selgitas oma tegu ja jättis hüvasti. Nüüdsest pidi Erik üksinda hakkama saama. Ta otsustas, et nii enam ei saa ja gümnasiste tuleb karistada. Ühel õhtul läks ta välja, tegi oma mütsile silmaaugud ja varjas sellega oma identiteeti. Seejärel läks ja peksis ühe nõuka läbi,
olenemata väliskeskkonna mõjudest ja psüühilisest pingest Standardsus – antud spordialale omaste tehnika põhiparameetrite üldine omandamine. Variatiivsus – kõrvalekalded tehnika mõningatest põhiparameetritest, mis võimaldavad aga spordiharjutust edukalt sooritada Individuaalsus – spordiharjutuse sooritamise reaalne viis, mille omapära määravad sportlase kehaehitus, kehalised võimed, kõrgema närvitegevuse tüüp jt Kindlus – kõrgete sporditulemuste näitamine vastutusrikastel võistlustel Stiil – tehniliste ja taktikaliste tegevuste püsivad iseärasused, mis on iseloomulikud antud sportlasele 2. Treeningu eesmärk 1. Motivatsiooni kujundamine - Õpilased peavad tunnetama vajadust treeningute, teadmiste ja oskuste omandamise järele. Neil on vajalik kujundada järgmised motiivid, millele toetutakse õppe-treeninguprotsessis ja mis parimal viisil soodustavad isiksuse arengut, äratavad huvi spordi vastu:
Araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele. nt. 9. (üheksas) Rooma numbri järele. nt. I. (esiteks) Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul: Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele. nt. e.m.a (enne meie aega) Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt. Kas sina, verinoor inimene, oskad inglise keelt? NB! Kui lisand on omastavas käändes, siis pannakase koma ainult ette. nt
Seega saame viiest komponendist koosneva süsteemi: koormus (harjutuste raskus) korduste arv seerias harjutuste sooritamise tempo (ajakulu ühe seeria sooritamiseks) seeriate vahelise puhkeintervalli kestus seeriate arv. Mida vähem kasutatakse ära oma keha või vahendi reaktiivjõude ja inertsi, seda suurem peab olema lihaspinge ühesuguse liigutusliku efekti saavutamiseks. Järelikult, mida parem on tehnika, seda väiksem on kasutatav jõud. Sporditulemuste tõus viimastel aastakümnetel on toimunud peamiselt jõutreeningu mahu suurenemisega, s.o lihasjõu taseme tõusuga. Jõuharjutuste tähtsus sporditreeningus seisneb järgmises: tagab üldkehalise ettevalmistuse vajaliku taseme tagab nende lihasgruppide jõu arendamise, mille jõud määrab edu valitud spordialal võimaldab fikseerida tähelepanu õpitava liigutuse üksikutele osadele, paremini 5
1963.aastal korraldati ka esimesed maailmameistrivõistlused Ungaris, Budapestis. 1967.a. lülitati võistlusprogrammi ka rühmkavad. 1984. aastal Los Angeleses sai iluvõimlemisest olümpiaala, kus osalesid ainult individuaalvõistlejad. 1996. aastal Atlantas osalesid olümpial ka esmakordselt iluvõimlemise rühmad. Iluvõimlemise, kui võistlusspordiga tegeletakse enamjaolt kuni 6- 17 eluaastani. Seepärast võib iluvõimlemisest rääkida kui noortespordist. Märkimisväärsete sporditulemuste saavutamiseks treenivad lapsed sageli aastaid. Nendest tippu jõuavad aga vähesed. Sportlik ettevalmistus iluvõimlejatel jagatakse viide etappi: 1. algettevalmistus 5-7 a. (enamasti varem) 2. esialgne baasettevalmistus 7-10 a. 3. spetsiaalbaasettevalmistus 10- 14 a. 4. individuaalsete võimete maksimaalne realiseerumine 14-17 a. 5. tulemuste säilitamine 17- 19 a. Iluvõimlejatel ei ole vaja otsest jõudu (midagi tõsta või vedada) ning ei ole vaja
võistlussporti. Lapses arendatakse treeningute käigus ühtaegu koordinatsiooni, rütmitunnetust, kiirust, jõudu, osavust ja painduvust- need on omadused, mille võimekusest sõltub palju, kui mitte kõik. Suurt rolli mängib selle ala juures sportlase töökus. Iluvõimlemine kui noorte sport Iluvõimlemise, kui võistlusspordiga tegeletakse enamjaolt kuni 6- 17 eluaastani. Seepärast võib iluvõimlemisest rääkida kui noortespordist. Märkimisväärsete sporditulemuste saavutamiseks treenivad lapsed sageli aastaid. Nendest tippu jõuavad aga vähesed. Sportlik ettevalmistus iluvõimlejatel jagatakse viide etappi: 1. algettevalmistus 5-7 a. (enamasti varem) 2. esialgne baasettevalmistus 7-10 a. 3. spetsiaalbaasettevalmistus 10- 14 a. 4. individuaalsete võimete maksimaalne realiseerumine 14-17 a. 5. tulemuste säilitamine 17- 19 a. Kiirus ja jõud (kiiruslik jõud)
maldavad aga spordiharjutust edukalt sooritada. 83 SPORDIPEDAGOOGIKA NB! Individuaalsus spordiharjutuse sooritamise reaalne viis, mille omapära määra- vad sportlase kehaehitus, kehalised võimed, kõrgema närvitegevuse tüüp jt. Kindlus kõrgete sporditulemuste näitamine vastutusrikastel võistlustel. Stiil tehniliste ja taktikaliste tegevuste püsivad iseärasused, mis on iseloomuli- kud antud sportlasele. PÕHIMÕISTED: Spordiharjutus terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend (-harjutus). Õpetamine liigutustegevuste omandamisele, teadmiste hankimisele jm suunatud
annaabi.ee 
