Õpetamise organisatoorsed vormid: loeng, vestlus, grupitöö, situatsioo9niõpe, kaugõpe. Õpetamise stiilid: käsutav, treeniv, toetav, delegeeriv. 1.2. Treeneri rollid (2 tundi) Treener kui õpetaja, spetsialist, administraator, teadlane, mänedžer, nõustaja, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, psühholoog, õppur, sõber, konfliktide lahendaja, kohesiooni (sidususe, kokkukuuluvustunde) kujundaja. Noorte ja täiskasvanute treenimise erinevused. Treenimine kui treeneri eneseteostus. 1.3. Sporditreeningu komponendid (2 tundi) - vahendid, meetodid, koormus, puhkus, treeningu efekt. Üldarendavad, spetsiaalsed ja võistlusharjutused. Ühtlus-, vaheldus-, intervall- ja kordusmeetod, võistlusmeetod. Sporditreeningu koormuse komponendid – maht, intensiivsus, tihedus, sagedus. 1.4. Sporditreeningu planeerimise tasemed (2 tundi) - kehaline harjutus, harjutuste seeria, treeningutund, treeningupäev, mikrotsükkel, mesotsükkel, makrotsükkel, mitmeaastane treening. Noorsportlaste treeningu
Treeningueelne soojendus Johannes Volt Tallinna Polütehnikum TT17-E Sporditreeningu printsiibid Spordiklubis ringi liikudes näeb inimesi, kes teevad trenni üpris sageli, kuid hoolimata rassimisest pole neil viimase aasta või poolega ette näidata erilisi tulemusi. Nad ei ole kaalu langetanud ega lihasmassi kasvatanud, nad pole eriti tugevamad ega ka vastupidavamad. Miks küll? Sporditreening ei ole nii lihtne, et lähed trenni ja saadki paremaks. Optimaalseteks tulemusteks on vaja treenida teadlikult ja intelligentselt. Alati ei piisa lihtsalt distsipliinist ja
Õige oleks kasutada selliseid harjutusi, mis mõjustaksid efektiivselt kõigi kehaliste võimete arengut ja laiendaksid eluks vajalike oskuste ja vilumuste ringi; · noore sportlase üldettevalmistuses peavad kajastama sportliku spetsiaalsuse iseärasusi. Üldettevalmistuse vahendeid tuleks valida (spetsialiseerida), pidades silmas treenituse ülekande efekti, viies miinimumini negatiivne ülekande efekt. Sporditreeningu üldarendavad harjutused täidavad järgmisi funktsioone: · oskuste ja vilumuste formeerimine, mille baasil, kasutades positiivse ülekande efekti, luuakse antud spordiala tehnilis-taktikalised vilumused; · üldise töövõime tõstmine ja säilitamine ning nende võimete treenimine, mida spordiala küllaldaselt ei arenda; · aktiivse puhkuse, töövõime taastumise kiirendamine ja monotoonsuse vältimine.
KEHALISED VÕIMED JA NENDE ARENDAMINE 12. Klass Kehalised võimed • Seoses sporditreeningu vahendite klassifitseerimise ja nende sisu määramise vajadusega võeti juba 1930.aastatel kasutusele mõiste kehalised võimed. • Kehalisteks võimeteks peeti kiirust, jõudu, vastupidavust, osavust ja painduvust. Nende kirjeldamisel ja arendamise metoodikas käsitleti peamiselt väliseid tunnuseid, süvenemata füsioloogilistesse mehhanismidesse, mille olemus oli vähetuntud. • Arvati, et igale spordialale on iseloomulik mitte üks
spetsiifiliste omaduste arendamine erineva tähtsusega sportlase karjääri jooksul. Kui treeningute alustamise perioodil on olulisem sportlase üldine areng, siis meisterlikkuse kasvuga omavad järjest suuremat rolli spordialale spetsiifilised omadused. Seega on sportlase arengu aluseks treening. Sporditreeningut võib defineerida kui sportlase ettevalmistuse peamist osa, kehaliste harjutuste kasutamise spetsialiseeritud protsessi. Sporditreeningu eesmärgiks on tipptulemuste saavutamiseks vajalike omaduste ja võimete arendamine ning täiustamine antud spordialal. Sõudjate treeninguprotsessis lahendatavad ülesanded: 1. sõudmise tehnika ja taktika omandamine; 2. vajalike kehaliste võimete vajaliku taseme tagamine; 3. spetsiaalse psühholoogilise ettevalmistuse taseme saavutamine; 4. edukaks treenimiseks ja võistlustegevuseks vajalike teadmiste ja praktiliste kogemuste omandamine;
noore üldettevalmistus peab tagama igakülgse kehalise arengu. Õige oleks kasutada selliseid harjutusi, mis mõjustaksid efektiivselt kõigi kehaliste võimete arengut ja laiendaksid eluks vajalike oskuste ja vilumuste ringi; noore sportlase üldettevalmistuses peavad kajastama sportliku spetsiaalsuse iseärasusi. Üldettevalmistuse vahendeid tuleks valida, pidades silmas treenituse ülekande efekti. Sporditreeningu üldarendavad harjutused täidavad järgmisi funktsioone: oskuste arendamine, mille baasil luuakse antud spordiala tehnilis- taktikalised vilumused; üldise töövõime tõstmine ja säilitamine ning nende võimete treenimine; aktiivse puhkuse, töövõime taastumise kiirendamine ja üksluisuse vältimine. Kehaliste harjutuste optimaalse efekti tagamiseks on vajalik silmas pidada järgmist:
Etapikontrolli, jooksva kontrolli ja operatiivse kontrolli paralleelne kasutamine . Kusjuures kasutades pedagoogilisi, sotsiaal-psühholoogilisi ja meditsiinilisbioloogilisi meetodeid. 5. Millised on treeningutehnoloogia elemendid? Neid on kokku 10! Mudeldamine, võimekuse diagnoosimine, planeerimine, programeerimine, juhtimine, registreerimine, kontroll, kalkuleerimine, analüüs, korrigeerimine SPORDITREENINGU SPETSIAALPRINTSIIBID. 6. Mida mõistetakse sporditreeningu printsiipide all? Millised ka ei oleks sporditreeningu iseärasused, peavad selle protsessi aluseks alati olema üldpedagoogilised printsiibid: nõudlikkus ja isiksuse austamine, individuaalsete iseärasuste arvestamine, teadlikkus, aktiiv- sus, näitlikkus, süstemaatilisus jt. 7. Milliseid bioloogilise tagasiside signaale sportlane peab õppima tundma ja tõlgendama? Normaalsest
Koormuse sagedusega- treeningute sagedus. 2 Treeningu vahendid ja meetodid: Treeningvahenditeks on igasugused kehalised harjutused. Jaotatakse 2 rühma: Võistlusharjutused- terviklikud tegemised, mis viiakse läbi kooskõlas võistlusmäärustega. Ettevalmistavad harjutused- üldettevalmistavad ja spetsiaalettevõtvad harjutused. Sporditreeningu meetodid: Sõnalised- selgitus, loeng, vestlus, arutelu, analüüs. Praktilised- tervikmeetod, osameetod. Kehaliste võimete arendamise meetod- rangelt reglementeeritud, ühtlusmeetod, vahelduvmeetod, intervallmeetod, kordusmeetod, võistlusmeetod, mängumeetod. Näitlikud- ettenäitamine, video. Ühtlusmeetod: Pikka aega kestev konstantse iseloomu ja intensiivsusega katkematu tegevus.
annaabi.ee 
