August Weizenberg ja Amandus Adamson. · XX sajandi alguses arenes kunstielu kiiresti. Asutati rida ateljeekoole, korraldati kunstinäitusi, loodi Eesti Kunstiselts. Kasvas professionaalsete kunstnike pere Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Konrad Mägi, skulptor Jaan Koort. Esimese Eesti arhitektina alustas Georg Hellat. · Süstemaatilisem tegelemine kehakultuuriga algas sajandivahetusel, mil suuremates linnades asutati spordiringe. Tuntumateks spordiseltsideks olid ,,Kalev'' Tallinnas ja ,,Taara'' Tartus. Silmapaistvaimad tulemused olid maadluses. Georg Lurichi, Aleksander Abergi ja Georg Hackenschmidti tunti terves Euroopas. Martin Klein tõi 1912. a. Eestisse esimese olümpiahõbeda klassikalises maadluses. Venemaa ulatuses saavutati tulemusi ka teistel aladel. Nii kuulus maailmasõja ajal Venemaa 29 kergejõustikurekordist 16 eestlastele.
KUNST JA SPORT · 20.saj. Eesti Kunstiselts · rajajad: Köler, Maibach, Hoffmann, Wiesenberg, Amandus Adamson. · 20.saj. asutati spordiringe(nt. "Kalev" Tallinnas ja "Tiaara" Tartus) · 1912- M. Klein tõi Eestisse esimese olümpiamedali-klassikalises maadluses hõbemedal · Venemaa 29-st 16kergejõustikurekordit kuulus eestlastele Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade
ainese juurde 3. Ka Amandus Adamsoni inspireeris eesti rahvaluule, kuid tema loomingu paremiku moodustasid realistlikud teosed rannarahva elust 4. 20. saj. alguses arenes kunstielu kiiresti: asutati rida ateljeekoole, korraldati kunstinäituse, loodi Eesti Kunstiselts. Kehakultuur 1. Süstemaatilisem tegelemine kehakultuuriga algas Eestis sajandivahndusel, mil suuremates linnades asutati spordiringe’ 2. Alguses tegeleti jalgrattasõiduga, millele hiljem lisandus pallimängud, kergejõustik, veespordialad ja raskejõustik 3. Silmapaistvaid tulemusi saavutasid eestlased maadluses 4. Georg Lurichi, Aleksander Abergi ja Georg Hackenschmidti tunti mitte ainult Vm-l, vaid terves Euroopas 5. Martin Klein tõi 1912. a. Eestisse esimese olümpiamedali - hõbeda klassikalises maadluses
Kujutav kunst Sajandi teisel poolel sündis rahvuslik kujutav kunst, rajajate hulka kuulusid Köler, Hoffmann (maalikunstnikud) ja skulptorid Weizenberg ja Adamson. Köler - maastikumaal 10 Adamson - "Russalka" Tallinnas Sajandi alguses asutati Eesti Kunstiselts. Kasvas professionaalsete kunstnike pere - Laikmaa, Raud, Mägi, skulptor Koort. Esimene eesti arhitekt Georg Hellat - Tartus EÜSi maja, Pärnus "Endla". Asutati spordiringe, palju silmapaistvaid tulemusi maadluses - Lurich, Hackenschmidt. Seltsid, rahvuseepos "Kalevipoeg" ja "Sakala" Eesti Kirjameeste Selts Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872. aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni. Enamus liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Jakob Hurda juhtimise all tegeldi peamiselt kavakindla Eesti rahvaluule ja kultuuripärandi kogumisega.
võistlemist,tugevaid emotsionaalseid koormusi · ,,Kooliealiste laste kehalise harimise · Harjutuste sooritamist käsiraamat" võimlemisriistadel · ,,võimlemine noorsoo heaks" · Ealiste iseärasuste arvestamist 27.Laste mänguväljakuid hakati rajama ja 8.Skaudi liikumine hakkas Venemaal õpilaste spordiringe organiseerima: levima: · 18.saj algul · 19.saj algul · 19.saj algul · 19.saj lõpus · 20.saj algul · 20.saj algul 28.1846.aastal loodi peterburis: 9.20.saj algul oli levinuimaks · Imperaatorlik Jahtklubi võimlemissüsteemiks Venemaal: · Sportmängude ring Neva · Saksa võimlemissüsteem e
-Amandus Adamson inspireeris eesti rahvaluule, kuid tema loomingu paremiku moodustasid realistlikud teosed rannarahva elust. -XX sajandi alguses loodi Eesti Kunstiselts, laienes kajastavate teemade ring- rohkesti viljeleti maastikumaali ja natüürmorti. -Kasvas professionaalsete kunstnikute pere- Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Konrad Mägi, skulptor Jaan Koort. Kehakultuur -Algas sajandivahetusel, kui suuremates linnades asutatu spordiringe, tuntumad Kalev ja Taara -Head tulemused maadluses, mitmeid tundi üle kogu Euroopa. -1912 esimene olümpiamedal- Martin Klein hõbe klassikalises maadluses.
kehalised võimed, väheneb ülekaal ja suureneb motivatsioon liikuda (Armstrong, Mechelen 2000: 97). Samas on vaja õigesti hinnata iga lapse võimalikke eeldusi, arendada neid optimaalse koormuse juures organismile soodsas suunas. 2008. a osalesid 24 Läänemaa kooli uuringus "Kehalise kasvatuse õpetamine ja olukord Eestimaa koolides". Uuringu aruandest kultuuriministeeriumile selgub, et 92,6% küsitletud koolidest on loonud enda kooli juurde lisaks spordiringe. Kuigi Läänemaa õpetajate arvates on nende maakonnas kehalise kasvatuse tingimused rahuldavad ning riiklik õppekava sobiv, on viimase 5-10 aastaga õpilaste oskused ja kehaline võimekus oluliselt halvenenud. Küsitluses osalenutele teeb muret noormeeste kehaline ettevalmistus kaitseteenistusse minekuks, mitterahuldavaks hindas seda 13% ja rahuldavaks 73% uuringus osalenud läänemaalastest. Kehalisest kasvatusest puudumise põhjuste kohta oli huvipakkuv Läänemaa
4. Kujutav kunst Sajandi teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst, millele panid aluse maalikunstnikud Johann Köler (portree- ja maastikumaalid), Karl Ludwig Maibach ja Oskar Hoffmann ning skulptorid August Weizenberg (eesti mütoloogia ainetel loodud muinastegelaste kujud) ja Amandus Adamson (realistlikud teosed talurahva elust, ,,Russalka") 5. Kehakultuur Suuremates linnades hakati asutama spordiringe, ,,Kalev" Tallinnas ja ,,Taara" Tartus Eestis oli palju häid sportlasi, kes olid tuntud terves Euroopas: Georg Lurich, Aleksander Aberg ja Georg Hackenschmidt 1912. aastal tõi Martin Klein Eestisse esimese olümpiamedali hõbeda klassikalises maadluses 6. Haridus Vallakoolid muudeti kõigile kohustuslikuks Rajati palju uusi koole Laienes õpetuse sisu Kasutusele võeti uusi õppevahendeid (gloobus, arvutuslaud, seinatahvel jms)
annaabi.ee 
