kodakondsust. 8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi? Eesti Spordi Kongress 9. Milline seadus reguleerib organiseerunud spordiliikumist Eestis? Spordiseadus. 10. Milline kohustus lasub treeneril Spordiseaduse kohaselt? Treener on kohustatud: 1) tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse; 2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile. 11. Millel baseerub spordiharrastus Eestis? Spordiliikumine baseerub valdavalt vabatahtlikele ühendustele, mille aluseks on ühinemisvabadus, soovid ja võimalused tegeleda organiseerunult meeldiva harrastusega, omavaheline koostöö (sportlik konkurents), liikmete valmisolek teha vabatahtlikku tööd. 12. Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest? (1) Toetust makstakse spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava, kes on kantud spordi
Lühiuurimus Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil Kahe maailmasõja vahel toimusid viied suveolümpiamängud.Siis sekkus sõjamasin ning kahed järgmised mängud jäid toimumata, kuigi said mängude loetelus järjekorranumbri.1920.aastatealgul asus sõjatules karastunud maailm õhinal uut elu üles ehitama ja hoogsalt läks käima ka spordiliikumine. Esimesed sõjajärgsed olümpiamängudki olid täis pulbitsevat energiat ja optimismi. Seal n-ö uuestisünni ajastul astus olümpialiikumisse ka väike Eesti. Oma rahvuslipu all, oma võistkonnaga. Eesti tuli ja tõusis kohe võitjate maade nimistusse. Sport hakkas iga aastaga järjest hoogsamalt arenema ning rekorditele ei antud asu. Areng oli sedavõrd kiire, et vahetevahel räägiti isegi inimvõimete piiri saavutamisest. Sporti iseloomustas ausus ja aumehelik võistlus. Iga uus
edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Eesti majandusliku ühistegevuse isa on J. Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi juhina. Kiiresti levisid laenu-, hoiu-, piima- ja tarbijaühistud. Hakati asutama ka masina-, karjakontrolli-, pulli-, vee-. kartuli- jm. ühistuid. Ühistegevus massiliseks. Kasu sellest just talumajandus. Spordiliikumine. Martin Klein võitis Stockholmi olümpiamängudel 1912 esijmese eestlasena höbemedali kl. Maadluses. Eestist maailmakuulsad elukutselised sportlased Al. Aberg, Georg Lurich. Külaelu muutus. Ühistud majanduselus ja kultuuriseltsid – soodus pind kodanikuavalikkusele ja politiseeritusele. Seltsid aitasid kaasa rahvuslikule iseolemisele. Vanemuine ja Estonia. Vanemuine 1906 (Armas Lindgren) ja Estonia (Armas Lindgren ja Wiwi Lönn) 1913
Kaks medalit - hõbeda ja pronksi - sai mõlemas maadlusviisis ka August Neo. 17 Mitteametlikus riikide paremusjärjestuses oli esimene Saksamaa, kellele järgnesid USA ja Ungari, Eesti jagas 13.-14. kohta. Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Kokkuvõte 19. sajandi lõpul Eestisse jõudnud spordiliikumine andis omariiklusaastail rea hiilgavaid tulemusi. Juba 1920. aastal tõi tõstja Alfred Neuland Eestile esimese olümpiakulla ning järgneval kahel aastakümnel paistsid eestlased silma maadlejate, tõstjate, laskurite, jalgpallurite ja maletajatena. 18 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Allikad Fotod: http://www.hot.ee/vabadussoda/juhid.htm
ÜLDTEADMISED NB! Edasi saame rääkida nn kolmanda astme ühendustest, kus klubide asutatud spordiliidud on ühinenud üleriigilisel tasandil spordi katusorganisatsiooniks Eestis EOK-ks või rahvusvahelisel tasandil näiteks vastavaks rahvusvaheliseks spordialaföderatsiooniks. Sellist ühte kõikehõlmavat püramiidi näitlikult välja joonistada on võimatu, sest spordiliikumine ei ole üks asutus, kus tippjuht paik- neks püramiidi tipus ja erinevad osakonnad, talitused ja harud allpool. Spordi- liikumise jõud ja võlu seisnebki tema vormide paljususes, iga osa autonoomsuses juriidilises mõttes ja kokkuleppelistes liikmesuse sidemetes, mis tulenevad ühistest huvidest, ühistest võistlustest, traditsioonidest ja kokkulepetest (ühised võistlusmäärused, -reeglid jms)
seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor- Eesti): Eesti majandusliku ühistegevuse isa on J. Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi juhina. Kiiresti levisid laenu-, hoiu-, piima- ja tarbijaühistud. Hakati asutama ka masina-, karjakontrolli-, pulli-, vee-. kartuli- jm. ühistuid. Ühistegevus massiliseks. Kasu sellest just talumajandus. Spordiliikumine. Martin Klein võitis Stockholmi olümpiamängudel 1912 esijmese eestlasena höbemedali kl. Maadluses. Eestist maailmakuulsad elukutselised sportlased Al. Aberg, Georg Lurich. Külaelu muutus. Ühistud majanduselus ja kultuuriseltsid soodus pind kodanikuavalikkusele ja politiseeritusele. Seltsid aitasid kaasa rahvuslikule iseolemisele. Vanemuine ja Estonia. Vanemuine 1906 (Armas Lindgren) ja Estonia (Armas
Seltside jõukus kasvas (ehitati uusi seltsimaju) ja professionaalsus suurenes. 1906 Vanemuine ja Estonia asutasid oma professionaalsed teatritrupid. Mõni aeg hiljem professionaalseks ka Pärnu Endla. 1910 VII Üldlaulupidu Tallinnas, esmakordselt esinejate arv üle 10 000. 16 1907 EÜSist lõi lahku fraternitas Estica jne 1911 Tartus asutati Eesti Naisüliõpilaste Selts. Samuti jätkus spordiliikumine, eriti populaarsed olid raskejõustikuringid. Uued seltsiliigid: Haridusseltside loomine kasvas üsna otseselt välja revolutsiooniga kättevõidetud õigustest. 1906 lubati Balti Kubermangudes kasutada õppetöös kohalikku keelt, aga ainult erakoolides. Hakati kohe erakoole asutama, kuid kapital puudus. Otsustati asutada seltsid, mis võtaksid taoliste koolide asutamise enda peale. Kõigepealt loodi (juuli 1906) Tartus Eesti Noorsookasvatuse Selts ENKS. I MS
Sajandi lõpuks oli neid 50. Igasugune ühistegevus muutus massiliseks, eriti mis puutus põllumajandust. Pärast emakeelsete erakoolide lubamist (1906) tekkis arvukalt haridusseltse. Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts, sinna kuulus ka käsitöölisi, ametnikke ja töölisi. Mitmed muusika ja karsklusseltsid nimetasid end ümber hariduseltsideks. Rohked eesti maa-tuletõrjeseltsid hakkasid lisaks töökohustusele ka meelelahutusega tegelema. Pritsimeeste puhkpilliorkestrid. Edenes ka spordiliikumine Vanemuine: Asutati 1865. 1906 – avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906-1914 – teatrit juhtis Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, 1908 – loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel,
annaabi.ee 
