demonstreerida majanduslikku, sotsiaalset ja hariduslikku heaolu. Tahtmine oli näidata spordisaavutuste kaudu, mida suudab üks väike rahvus, tõhustamaks seekaudu rahvusaate säilimist ja arenemist. Nõukogude võimu poolt arendatud totalitaarsport põhines riiklikul süsteemil ja finantseerimisel. Totalitaarspordi positiivsed ja negatiivsed jooned • Poliitilise patriotismi • Spordikoolide süsteem, nõudmine sportlastelt, • spordiorganisatsioonide • põhimõte „Võit iga hinna integreeritud süsteem, eest“, • kvalifitseeritud • ebaeetiline treening, treenerite ettevalmistus, • mitmesuguste farmakoloogiliste • riiklikult finanseeritud vahendite, sealhulgas ka
aasta), sh: riigi keskvõim 300 miljonit krooni, kohalikud omavalitsused 750 miljonit krooni, erasektor ja sponsorid 450 miljonit krooni. 2005. aasta näitel: KOVidelt sporti suunatud raha ~ 750 miljonit krooni, s.o 4,32% KOVi eelarvetest. KOVide spordirahast 48% spordiinvesteeringuteks, 17% spordirajatiste ülalpidamiskuludeks, 20% spordiklubide toetusteks, 8% spordikoolide ülalpidamiseks ja 7% ürituste korraldamiseks, projektitoetusteks.
Eneli Otsa 5b Võimlemisklubi ,,Piruett". Võimlemisklubi ,,Piruett" asutati 1990.a. suvel. See oli keeruline aeg Eesti spordis, kuna spordikoolide olukord hakkas halvenema. Rühmi töötas lisaks Tõnismäe baasile veel Mustamäel, Lasnamäel, Õismäel ja Pirital. Töötajaid oli 18. Juhatuse esimeheks valiti Jüri Kongas. Kuumaks 1990.a. oktoobris oli 20. rubla, sisseastumismaks 5. rubla. Asutamisest kuni tänaseni on klubis töötanud Mall Kalve, Ain Kalde, Gaida Madar, Sirje Prii ja Heli Kann. Esimestel aastatel juhtisid klubi sisulist tööd Jüri Kongas esimehena, Mall Kalve
teiste kogemusest õppida võimalik, aga järgmiste analoogsete ühinemiste kavandajatel on see võimalik. Erinevalt ühinemisele eelnenud vastastikkusele mustamisele ja laimamisele, tuleb objektiivselt tunnistada, et mõlemad ühinenud omavalitsused said iseseisvalt hästi hakkama suutes vähemalt Eesti keskmisel tasemel2 täita omavalitsuste kohustusi ning pidades kinni omavalitsustele kehtestatud finantsdistsipliinist. Omavalitsustel oli kahepeale olemas korralik üldharidus-, huvi- ja spordikoolide võrgustik ning nende finantseerimise osas tehti koostööd. Seega oli linna ja 1 http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16671 2 https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_indeks__2013_aruanne_final.pdf rõngasvalla elanike elu juba enne ühinemist läbi põimunud. Ühinemisjärgse olukorra ohukohana võib välja tuua endise linna ja valla elanike potentsiaalselt erineva arusaamise ja ootuse avalike
tulemusi Enn Merivali, Heinrich Tomberg, Eduard Vahur, Elmar Prikko jt. Uleliidulise mudeli jargi moodustati spordiuhingud. Hiljem arenes valja spordikoolide vork, kus noored said treenerite juhendamisel regulaarselt harjutada. 7 Uleliiduline voistlussusteem oli selline, et uhel aastal voistlesid territoriaalsed voistkonnad
on noored. Spordiklubides on korvpalli harrastajaid kokku 8052 (0,6%), kellest on 2535 (31%) täiskasvanut ja 5517 (69%) noort, mehi 6562 (81%) ning naisi 1490 (19%). 15 Spordikoolides on harrastajaid kokku 2134 (0,2%), mehi 1684 (97%) ning naisi 450 (3%), kellest täiskasvanuid on 62 (21%) ja noori 2072 (79%). Koostasin tabeli korvpalli harrastajate jagunemise protsentuaalselt maakonniti spordikoolide ja spordiklubide kaupa. (Vt Joonis 2. Korvpalli harrastajad) Joonis 2. Korvpalli harrastajad Joonisel on toodud harrastajate hulk protsendiliselt maakonna rahvaarvu arvestades. Jooniselt järeldub, et kuigi Harjumaal oli palju harrastajaid, on protsendiliselt rohkem harrastajaid Hiiu-, Lääne-, Rapla- ja Võrumaa spordiklubides. Spordikoolides on aga Harjumaast rohkem harrastajaid Järva-, Lääne-Viru-, Rapla- ja Tartumaal. 16
Hilisemal ajal, eriti pärast võitu pärslaste üle, võis ateenalaste iseloom muutuda vastutustundetu vabaduse ja individualismi poole. Sportlased muutusid üha rohkem professionaalideks ja inimestele meeldis enam vaadata proffe võistlemas kui ise osaleda. Hellenismi hakkas levitama Aleksander Suur, erandiks polnud ka võitluskunstid. Kreeka spordile on väga iseloomulikud gymnasion'i ja palestra kui vastavate spordikoolide levik ning oliivõli kasutamine kehale määrimiseks. Keskseks ideeks kreeklastele oli see, et nad vaatlesid võitluskunste võistluslikust aspektist, mis on jäänud ka Euroopa moodsasse spordimõtlemisse. 2.5. Roomlased Aastaks 275.e.Kr. olid roomlased etruskide allutamisega terve Itaalia poolsaare enda valdusse saanud. Kreekast sai Rooma territoorium 146.e.Kr. Ent isegi õitsev Rooma jaotati 395. AD ida ja lääneosaks. LääneRooma
saavutatud tase, mis lubanuks meie riigi esindajatel konkureerida Euroopa teiste riikide esindajatega, paraku võtsid II maailmasõda ja nõukogude okupatsioon selle võimaluse." (Teele Metstak, 2014). ,,Ratsutamise takistussõidu areng Eesti NSV-s algas sõjajärgseil aastail. Arengut toetasid ratsaspordiinstruktorite ettevalmistamine vabariigi kõrgkoolides (TRÜ ja TPI), ratsutamise viljelemine kolhoosides ja sovhoosides, ratsutamisosakondade loomine laste ja noorte spordikoolide juurde. Ehkki spordiala arengut takistasid ratsutajate kesised treeningutingimused ja ebapiisava kvaliteediga hobukoosseis, jõudsid mitmed Eesti NSV takistussõitjad üleliidulistel võistlustel kõrgetele kohtadele. Esimese eestlasena pääses Nõukogude Liidu koondvõistkonda Jüri Villemson, kes 1963.aastal osales Euroopa meistrivõistlustel." (Teele Metstak, 2014). ,,1970-ndatest aastatest alates hakkasid ratsutajate treeningutingimused paranema avati
toetamine, nende poolt ellu kutsutud projektide toetamine ja avalike teenuste osu- tamise tellimine klubidelt (näiteks pearahal põhineva toetuse kaudu laste ja noorte sporditegevuse korraldamise tellimine klubidelt); 4) kehalise kasvatuse tagamine üldhariduskoolides ja spordialase kõrghariduse või- maldamine avalik-õiguslikes ülikoolides. Siia saab paigutada ka kohalike omavalit- suste huvialakoolidena tegutsevate spordikoolide ülalpidamise. Viienda mõjurina võib lisada ka riikliku tunnustamise, nii materiaalse kui ka moraa- lse, millega tõstetakse esile silma paistnud sportlasi, treenereid, korraldajaid, toetajaid. 125 ÜLDTEADMISED Skeemi saab jaga- da ka vertikaalselt kolme ossa koha- lik, maakondlik ja üleriigiline tasand
annaabi.ee 
